Aiandus.ee
Avaleht | Teated | Ilm | Kontakt
Keskkonnaagentuur: Eesti inimene kasutab aastas 213 vannitäit vett (2020-10-02 06:53:06)



Keskkonnaagentuuris valminud 2019. aasta veekasutuse koondaruande järgi tarbiti Eestis olmevett 42 miljonit kuupmeetrit.

See tähendab, et ühe elaniku olme tarbeks kulub 87 liitrit vett ööpäevas, mis teeb umbes 213 vannitäit vett aastas. Seda on

ligi 40 % vähem, kui keskmisel Euroopa Liidu elanikul, kelle olmevajadusteks kulub aastas umbes 358 vannitäit. Olmeveena

käsitletakse joogiks, toidutegemiseks ning teisteks olmevajadusteks kasutatavat vett.

Keskkonnaagentuuris on valminud 2019. aasta veekasutuse koondaruanne, millest leiab infot nii veevõtu, -kasutuse, -heite

kui ka reostuskoormuse kohta. Selle põhjal selgub, et kogu Eesti veevõtt oli 2019. aastal 1 miljard m3, millest 67% moodustab

elektrijaamade jahutusveevõtt.

Olenemata sellest, et veevõtt on pea 40% väiksem kui aastal 2018 (1,6 miljardit m3), on reostuskoormused siiski jäänud samale

tasemele. Veevõtu vähenemine on tingitud oluliselt väiksemast elektrijaamade jahutusvee vajadusest 2019. aastal.

Jahutusvesi hilisemat puhastamist ei vaja, kuna vee keemiline koostis ei muutu ja seega ei mõjuta antud asjaolu ka üldist

reostuskoormust.

Lisaks jahutusveele võeti 2019. aastal 184 miljonit m3 kaevandus- ja karjäärivett, mis moodustab kogu veevõtust 18% ning 101

miljonit m3 pinnavett, mis moodustab veevõtust 10%. Põhjaveevõtt moodustas kogu veevõtust 5% (45 miljonit m3) ning

merevee võtu osakaal jäi alla poole protsendi.

Jättes kõrvale jahutusvee kasutuse, siis kõige rohkem vett kasutati 2019. aastal tööstuse ja tootmise (51%) ning olme (37%)

valdkonnas. Järgnesid energeetika (6%) valdkond ning põllumajanduses (4%) kasutatud vesi.

Puhastamist vajavat heitvett tekkis 2019. aastal 139,4 miljonit kuupmeetrit. Sellest ca 74% ehk 103 miljonit kuupmeetrit

puhastatakse III astme reoveepuhastites, mis hõlmavad endas ka fosfori ja lämmastiku ärastust. Sellist tüüpi puhastus on

tänapäevase reoveekäitluse üks peamisi eesmärke. Kõige laialdasemalt on III astme puhastid kasutusel Lääne-Viru maakonnas,

kus puhastamist vajavast reoveest lausa 95% puhastatakse bioloogilis-keemiliselt III astme puhastites. Üle 90% reoveest

puhastatakse III astme puhastites ka Järva ning Tartu maakonnas.

Pikaajalisi muutusi veevõtu, veekasutuse ning reostuskoormuste kohta saab huvi korral uurida Keskkonnaagentuuri kodulehelt

keskkonnanäitajate vee teemaplokist.

Veekasutuse 2019. aasta koondaruanne on leitav Keskkonnaagentuuri kodulehelt:

https://www.keskkonnaagentuur.ee/et/veekasutuseaastaaruanded

Allikas: Keskkonnaagentuuri pressiteade

Sisselogimine
Kasutaja
Parool
 - Registreeru
Reklaam
ansambel
Lingid

VÄETISEREGISTER
LINNUPELETUSPALL
TAIMEKAITSE-VAHENDID
PUUVILJATAIMEDE KAHJUSTAJAD
VIINAMARJAD
TOALILLED
KOMPOST
OHUSTAVATE VÕÕRLIIKIDE NIMEKIRI
KÖÖGIVILJAD
TOMAT KASVUHOONES
EESTI KARTULISORDID
TAIMEHAIGUSED
EESTI TAIMED
EESTI SORDIVARAMU
TAIMEVAHETUS
SOOVITUSSORTIMENT
TURUSTAMISE STANDARDID
      Kui Sa oma aiamuredele mujalt lahendust ei leidnud, küsi foorumist
© Aiandus.ee Kõik õigused kaitstud. Selle portaali ühtki osa ei tohi jäljendada ega kasutada muudes väljaannetes ilma Aiandusinfo Oü haldaja kirjaliku loata.