Aiandus.ee
Avaleht | Teated | Ilm | Kontakt
Metsanduse uue arengukava koostamine jätkub (2020-09-29 08:56:54)

Töö metsanduse uue arengukava kokkupaneku nimel jätkub. Lähipäevadel kuulutab Keskkonnaministeerium välja rahvusvahelise riigihanke, et leida arengukava keskkonnamõjude strateegiline hindaja.

Järgmise kümnendi metsanduse arengukava (MAK2030) juhtkogu jätkas eile sisulisi arutelusid. Keskkonnaministeeriumi eestvedamisel peetigi koosolek, mille peamine eesmärk oli kokku leppida MAK2030 alaeesmärkide sõnastus ja ka edasine protsess. Eile jõuti kokkuleppele ühe alaeesmärgi sõnastuses ja kaardistati kitsaskohad teistes alaeesmärkides. Juhtkogu liikmed olid ühel nõul, et metsa elurikkus peab säilima ja edenema.

"Alaeesmärkides kokku leppimine on vajalik ka mõjuhindamise läbiviimiseks. Sel aastal arutame juhtkogus veel ka mõõdikuid ning planeerime kokku kutsuda teadlaste kogu," ütles Keskkonnaministeeriumi metsaosakonna juhataja Kristel Järve. Teadlaste kogu ettepanekud loodetakse juhtkogu ette tuua detsembris, et siis 2021. aasta esimestel kuudel MAK2030 eelnõu sisulist osa oluliselt täiendada. MAK2030 eelnõu teksti loodetakse juhtkogus arutada 2021. aasta märtsis. Samas rõhutas Kristel Järve, et eelnõu ei ole lõpetatud siiski enne, kui mõjud on hinnatud. "Paralleelselt jätkame ka mõjuhindaja otsimisega ja peagi kuulutame välja uue, seekord rahvusvahelise riigihanke."

Juhtkogu soovil tehti enne arutelusid ülevaated ka elurikkuse seisundist nii globaalsel kui ka Eesti tasemel. Looduskaitseosakonna juhataja Taimo Aasma tutvustas Eesti elurikkuse seisundit, Euroopa Komisjoni elurikkuse strateegiat ja looduskaitse tegevuskava koostamise plaane. Ettekandest selgus, et halvas seisundi on kaks metsaelupaigatüüpi - soo-lehtmetsad ja vanad loodusmetsad, kuid võrreldes 2007. aastaga ei ole olukord halvenenud. Metsaliikide osas on nii neid, kel parem kui neid, kel halvem.

Teiseks pidas ettekande elurikkuse kriisist ja selle mõjust inimeste tarbitavatele hüvedele Tartu Ülikooli taimeökoloogia vanemteadur Jaan Liira. Oma ettekandes käsitles ta globaalse elurikkuse kriisi kuumi teemasid, mis avalduvad peamiselt piirkondades, mis on kujunenud oluliselt kauem aega tagasi kui jääaja järgne Põhja-Euroopa. Ettekande teises osas selgitas Jaan Liira ökohüvede ja elurikkuse vahelise seose keerukust - kuna erinevad liigid võivad pakkuda sama hüve, siis puudub lineaarne seos elurikkusega.

Näidetega põllumajandusele ja metsakultuuridele näitas teadur, et kuigi looduslik ökohüve ei pruugi olla alati kõige efektiivsem, siis pakub elurikkusega arvestamine metsa majandamisel stabiilsuse nii tootlikkuses kui ka teistes metsa pakutavates hüvedes. Looduskaitses soovitas teadlane arendada aktiivsemat koostööd metsa majandajatega, et ette võtta aktiivseid elurikkust toetavaid meetmeid ning lähtuvalt ökoloogilisest seisundist leppida arengukavas kokku pigem pindalalised kui raiemahul põhinevad eesmärgid.

Juhtkogu koguneb taas 13. oktoobril.



Allikas: Keskkonnaministeeriumi pressiteade

Sisselogimine
Kasutaja
Parool
 - Registreeru
Reklaam
ansambel
Lingid

VÄETISEREGISTER
LINNUPELETUSPALL
TAIMEKAITSE-VAHENDID
PUUVILJATAIMEDE KAHJUSTAJAD
VIINAMARJAD
TOALILLED
KOMPOST
OHUSTAVATE VÕÕRLIIKIDE NIMEKIRI
KÖÖGIVILJAD
TOMAT KASVUHOONES
EESTI KARTULISORDID
TAIMEHAIGUSED
EESTI TAIMED
EESTI SORDIVARAMU
TAIMEVAHETUS
SOOVITUSSORTIMENT
TURUSTAMISE STANDARDID
      Kui Sa oma aiamuredele mujalt lahendust ei leidnud, küsi foorumist
© Aiandus.ee Kõik õigused kaitstud. Selle portaali ühtki osa ei tohi jäljendada ega kasutada muudes väljaannetes ilma Aiandusinfo Oü haldaja kirjaliku loata.