Aiandus.ee

1. retk. "Linnast maale: reis kolhoosiaega V". Nostalgiaretk Leele Väljaga Lääne-Harjumaale

Laupäeval, 3. oktoobril 2020

2019. aasta sügisest kuni 2020. aasta talveni toimub Eesti Vabaõhumuuseumi ja Looduse Omnibussi koostöös kuus avastusretke Eesti maapiirkondadesse, mis tutvustavad ajaloo- ja ehituskunstihuvilistele nõukogudeaegset maa-arhitektuuri ja eluolu. Väljasõitudel näeme nii ainulaadseid arhitektuuripärleid kui ka tüüpprojektide järgi valminud ehitisi, mis ilmestavad nõukogude loosungit erinevuste kaotamisest maa ja linna vahel. Bussireisid on osaks Eesti Vabaõhumuuseumi uue eksponaathoone - 1964. aastal ehitatud kolhoosi kortermaja - avamiseks valmistumisel.

3. oktoobril 2020 toimub väljasõit Lääne-Harjumaale. Reisijuhiks on arhitektuuriajaloolane Leele Välja.

Päeva alustame Kurtnas, kuhu 1948. aastal rajati Kurtna Linnukasvatuse Katsejaam. Mõisasüdamesse 1960. aastail ehitatud karniisiarhitektuuri hea näide - Kurtna Linnukasvatuse katsejaama keskusehoone - oli tänu oma välismaisele ilmele pärast valmimist rahva seas väga populaarne ehitis, mida mõni aasta hiljem tunnustati ka ametlikult. Hoone on tänasel päeval aktiivselt kasutuses sündmuskeskusena.

1961. aastal asutatud Rummu vangilaagrisse leidsid tee kolhoosnikud, keda arvati riigi ja rahva tagant varastanud olevat. Looduskaunist kohta, kus nad palehigis paekivi kaevandades oma aega täis istusid, lähme ka meie vaatama.

Järgmisena külastame Padiset, endist Harju rajooni L. Koidula nimelise kolhoosi keskasulat. Kompaktse hoonestusega Padise alevik projekteeriti ja ehitati täielikult välja 1985. aastaks, mil see pälvis ka Eesti NSV riikliku preemia. Mõisasüdamesse kerkinud keskuses kasutati vanasid mõisahooneid säästlikult ära kolhoosi vajaduste tarbeks. Karjakastelli mahutati kauplus ja söökla, mille kõrvale ehitati 1970. aastate lõpus arhitektuurilt väga sarnane kontorklubi. Padiset peab lektor Eesti kõige eeskujulikumaks nõukogude pärandiga linnaliseks asulaks maal.

Lõunatame merevaatega Paldiskis, mis aastatel 1944-1994 oli suletud sõjaväelinn.

Edasi suundume Keilasse, mis nõukogude perioodil oli väga kiirelt arenev linn. Keilas asus 1958. aastal moodustatud Harju Kolhoosidevaheline Ehituskontor. Harju KEKi 1985. aastal valminud postmodernistlik peahoone pärjati Eesti NSV aasta parimaks ehitiseks ning leidis tunnustust ka üleliidulisel tasandil. KEKi jõukusest annavad lisaks mõista Keilasse töötajatele ehitatud suured kortermajad.

Päeva lõpetame omal ajal üle NSV Liidu tuntud põllumajandus- ja teaduskeskuses Sakus, kus alates 1959. aastast asus Eesti Maaviljeluse ja Maaparanduse Teadusliku Uurimise Instituut. Sakust arenes pärast instituudi ületoomist välja igati kaasaegne maa-asula, kus teadusliku uurimistöö-, tootmis-, elu- ja teenindushooned moodustasid harmoonilise terviku. Näidisasulaks kavandatuna kasutati Sakus tüüpprojektide asemel palju tellitud ainuprojekte ning pandi rõhk elanike rahulolule. Asula pälvis projekteerijatele 1971. aastal riikliku preemia.

Buss väljub Rahvusraamatukogu eest kell 9.00. Tagasi Tallinnas kell 17.30.

Sõidu hind täiskasvanutele, sealhulgas tudengitele ja pensionäridele 20 eurot, õpilastele 15 eurot. Lapsed, kes koolis ei käi, tasuta. Lisatasu eest on lõunasöök Paldiskis Tavern Peetri Tollis (kodune söök, soodne hind).

Palume registreerida e-posti teel retked@looduseomnibuss.ee. Vajalik
täpne nimeline registreerimine. Info telefonil 5647 6297, Jaan Riis. Saadame kinnituse ja arve.

PALUME REGISTREERIDA ENNAST JUHUL KUI OLETE OMA SÕIDUSOOVIS KINDEL!

Looduse Omnibussi ettevõtmisi toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.

XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX

2. retk. Teatriretk Palmse mõisa Arlet Palmiste etendust "K. E. von Baeri Lõpetamata uurimus" vaatama

Arlet Palmiste näidend "K.E. von Baeri lõpetamata uurimus" jutustab loo Eestimaa pinnalt võrsunud kuulsaima teadlase Karl Ernst von Baerist, kes sündis 1792.a Piibe mõisas ja kelle suurimaks saavutuseks teadusmaailmas oli imetajate munaraku avastamine. Oma ülikooli lõputööna kirjutas ta uurimuse "Eestlaste endeemilisest haigustest", mis annab lisaks põhjalikule ülevaatele 200 aasta tagusest eestlaste elukorraldusest ja ka Baeri suhtumisest maarahvasse. Kuigi hilisemal ajal oleme hakanud Baeri pidama Eesti teadlaseks, siis oma elu ajal ta pigem põlgas ja naeruvääristas eestlasi. Käesoleva näidendi sündmustik saab alguse , kui Baer on elu lõpuaastatel taas Tartusse elama kolinud ja kohtub Tartu Ülikooli rektoriga, kelleks oli tollal parun Artur von Oettingen. Rektor küsib retooriliselt, et kas aastatega on Baeri arvamus eestlastest muutunud ja kas ta kirjutaks midagi teisiti, kui peaks neist nüüd taas uurimuse tegema. Teadlasena otsustab Baer selle selgeks teha ja kutsub enda teenistusse talumees Jaani. Järgnevad lõbusad vestlused maailmakuulsa teadlase ja lihtsa talumehe vahel. Kumma tarkus on suurem? Näidendi lõpuks tõdeb Baer, et kuigi koolitarkus on oluline, ei saa alahinnata teadmisi, mida rahvas aastasadu on endasse kogunud. Näidendis põrkuvad kaks väga erinevat maailma, mis ettevaatlikult ja üllatavalt siiski teineteisele lähenevad ja see tekitab mõlemalt poolt lõbusat äratundmist. Ühtlasi annab näidend läbi Baeri meenutuste ülevaate tema teaduslikust tegevusest ja eluteest.

Buss väljub Rahvusraamatukogu eest kell 17.15. Tagasi Tallinnas kell
22.00.

Palume registreerida e-posti teel retked@looduseomnibuss.ee. Vajalik
täpne nimeline registreerimine. Info telefonil 5647 6297. Saadame kinnituse ja arve.