Aiandus.ee
Avaleht | Teated | Ilm | Kontakt
Alanud vähipüügihooajal väldi jõevähile ohtlike haiguste ja võõrliikide levitamist (2020-08-07 09:06:11)


Jõevähid mõrras. Foto autor: Aimar Rakko

Augusti lõpuni võib kalastuskaardi alusel jõevähki püüda. Asurkonna hea seisundi säilitamiseks tuleb pärast vähipüüki desinfitseerida mõrrad või natad ning püütud isendeid mitte ümber asustada.

"Viimase 150 aasta jooksul on jõevähi seisund mitmel pool Euroopas drastiliselt halvenenud. Selle põhjusteks peetakse nii vähikatku kui ka jõevähki tema elupaigast välja tõrjuvate võõrliikide levitamist," tõdes Keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo juhataja Aimar Rakko.

Lihtsaim viis haiguste nagu vähikatk ja lapihaigus leviku tõkestamiseks on jätta püügivahendid pärast kasutamist lahtivõetuna päevaks päikese kätte.Kuna vihmase ilmaga haigus ei hävi, võib lahti võetud püünised ka tavapärase desoainega üle pritsida. Vähi võõrliikide leviku, aga ka vähihaiguste leviku tõkestamiseks ei tohi püütud isendeid ümber asustada.

Erinevalt näiteks Skandinaaviamaadest suudeti Eesti veekogud pikka aega hoida võõrliikidest vabad. Seda kuni 2008. aastani, kui esimest korda leiti Eesti veekogudest signaalvähk. "Hiljem on võõrliikidest meie vetesse levinud veel ogapõskne vähk ja marmorvähk. Võõrliigid on suureks ohuks siinsele jõevähile, kuna võtavad üle jõevähi elupaigad ja levitavad vähikatku," sõnas Aimar Rakko. Vähi võõrliike endid vähikatk ei ohusta.

Kui katkulaine üle elanud veekogusse saab asurkonna taastamiseks jõevähki taas asustada, siis vähi võõrliikide hõivatud veekogusse pole jõevähi asustamisel enam mõtet. Sobivad elupaigad on seal juba hõivatud ning võitluses agressiivsema käitumisega võõrliikidega jääb jõevähk neile alla.

Jõevähi püügiks vajaliku kalastuskaardi saab osta veebiaadressilt www.pilet.ee. Taotluse võib saata Keskkonnaametile posti või e-postiga info@keskkonnaamet.ee. Kohapeal taotluse esitamiseks tuleb see kokku leppida vee-elustiku spetsialistiga. Püügiloa ehk kalastuskaardi taotlemise kohta leiab rohkem teavet Keskkonnaameti kodulehel.

Loe vähipüügi kohta lähemalt Keskkonnaameti kodulehelt. Sellelt lehelt leiab ka nimekirja veekogudest, kus vähipüük on keelatud.


Keskkonnaamet tänab kõiki vastutustundlikke vähipüüdjaid!

· Eestis esineb jõevähk pea 300 veekogus, neist umbes neljandikus keskmise kuni suure arvukusega.

· Vähirikkamad veekogud asuvad peamiselt Saaremaal ja Lõuna-Eestis. Varem oli palju jõevähke ka Hiiumaal, kuid eelnevate aastate põuad on sealset asurkonda tugevalt räsinud. Seetõttu pole praegu Hiiumaal vähipüük lubatud.

· Jõevähkide massilist hukkumist põhjustavat vähikatku on aegade jooksul Eesti veekogudes esinenud korduvalt. Kui aga varem vähirikkas veekogus on vähk ühtäkki kadunud, ei saa tagantjärele võimalikku vähikatku enam tuvastada.


Allikas: Keskkonnaameti pressiteade

Sisselogimine
Kasutaja
Parool
 - Registreeru
Reklaam
ansambel
Lingid

VÄETISEREGISTER
LINNUPELETUSPALL
TAIMEKAITSE-VAHENDID
PUUVILJATAIMEDE KAHJUSTAJAD
VIINAMARJAD
TOALILLED
KOMPOST
OHUSTAVATE VÕÕRLIIKIDE NIMEKIRI
KÖÖGIVILJAD
TOMAT KASVUHOONES
EESTI KARTULISORDID
TAIMEHAIGUSED
EESTI TAIMED
EESTI SORDIVARAMU
TAIMEVAHETUS
SOOVITUSSORTIMENT
TURUSTAMISE STANDARDID
      Kui Sa oma aiamuredele mujalt lahendust ei leidnud, küsi foorumist
© Aiandus.ee Kõik õigused kaitstud. Selle portaali ühtki osa ei tohi jäljendada ega kasutada muudes väljaannetes ilma Aiandusinfo Oü haldaja kirjaliku loata.