Aiandus.ee
Aiandus.ee
Avaleht | Teated | Ilm | Kontakt
Maablogi: Mida toovad kaasa muudatused taimekaitse-ja mahepõllumajanduse seaduses? (2020-07-01 08:32:59)


1. juulist jõustub hulk muudatusi
taimekaitseseaduses, mahepõllumajanduse seaduses, riigilõivuseaduses ning taimede paljundamise ja sordikaitse seaduses. Muudatuste põhieesmärk on viia seadused kooskõlla Euroopa Liidu taimetervise määruse ja ametliku kontrolli määrusega. 1. jaanuarist 2021. a jõustuvad ka olulised muudatused seoses riigilõivudega. Näiteks ajakohastatakse mahepõllumajandusliku tootmise järelevalvetoimingute riigilõivud ja lisandub riigilõivu tasumise kohustus puidust pakkematerjali parandamisega tegelevale ettevõttele. Muudatustest räägivad pikemalt Maaeluministeeriumi taimetervise osakonna nõunikud Kristiina Digryte, Evelin Hillep, Olga Lavrentjeva ja Marika Ruberg.

Olulisemad muudatused valdkondade kaupa

Taimetervis

Taimetervise valdkonnas laiendatakse majandustegevusteate esitamise kohustust üldjuhul kõigile taimse istutusmaterjali (sh kultiveerimis- ja metsaistutusmaterjali) tootmise ja turustamisega tegelevatele ettevõtjatele. Samuti neile, kes viivad EList välja või toovad siia sisse taimi, taimseid saadusi ja muid objekte, mille puhul on nõutav kas fütosanitaarsertifikaat või taimepass.

Edaspidi peab ettevõtja, kes toodab ja turustab taimepassi vajavaid taimi, sh mõne liigi seemneid, omama ka taimepassi väljaandmise tegevusluba. Seda ei pea omama kaubavahendaja (s.t isik, kes ise taimi ei tooda, vaid ainult turustab neid), juhul kui sellise loaga tootja või kaubavahendaja on taimed ja seemnepakid juba taimepassiga varustanud ning partii koostis ja suurus ei muutu.

Taimepassi väljaandmise tegevusloa saamiseks peab ettevõtja läbima temaatilise täienduskoolituse, mida korraldab Põllumajandusamet. Koolitus on tasuta. Põllumajandusamet võib edaspidi taimepasse välja anda vaid erandina, näiteks sertifitseeritud paljundusmaterjalile (k.a seemned).

Sõltuvalt kaubast ning selle turustamise viisist peab taimepass olema lisatud igale taimele või taimede saadetisele tervikuna.

Millal peab taimepass kindlasti olemas olema?

  • Iga taime juures, kui taim on viljapuu-bakterpõletiku peremeestaim (õunapuu, pirnipuu, pihlakas ja teised roosõelised).

  • Iga taime ja seemnepaki juures, kui seda turustatakse kaugmüügi teel (e-pood, telefon, kataloog). Näiteks sibula-, paprika- ja tomatiseemned peavad olema alati varustatud taimepassiga, kui neid turustatakse kaugmüügi teel. Loetelu kõigist taimedest ja seemnetest, mis peavad olema varustatud taimepassiga, on kirjas Euroopa Komisjoni rakendusmääruse (EL) 2019/2072 lisas XIII.

  • Taimedel, millega rajatakse istandust, metsa, aeda või mida kasutatakse haljastuses.

Millal ei ole taimepassi vaja?

  • Kui taimi ja seemneid turustatakse lõpptarbijale muul viisil kui kaugmüük ning taim ei ole viljapuu-bakterpõletiku peremeestaim. Lõpptarbijaks loetakse isikut, kes omandab taimi või taimseid saadusi isiklikuks tarbeks väljaspool kaubandus-, äri- või kutsetegevust. Näiteks maasikaistikud ei vaja taimepassi, kui neid müüakse laadal tavatarbijale.

Kehtestatakse tegevusloa nõue puidust pakkematerjaliga tegelevatele ettevõtjatele

Puidust toodete ja pakkematerjali ekspordil Euroopa Liidust välja peab ettevõte vastama nõuetele, mis on kirjas rahvusvahelises fütosanitaarmeetmete standardis nr 15 „Puidust pakkematerjalide reguleerimine rahvusvahelises kaubanduses” (ISPM 15). Standard kehtestab nõuded puidust pakkematerjali töötlemisele, vastavusmärgiga märgistamisele ja parandamisele. Puidust pakkematerjali ning puitu ja muud objekti võib töödelda, märgistada ning puidust pakkematerjali parandada ettevõtja, kellel on selleks tegevusluba. Vastavusmärgiga märgistamise tegevusloa taotluse läbivaatamise eest tuleb tasuda riigilõivu 320 eurot ning nõuete täitmise järelevalve tegemise eest 170 eurot.

Muutuvad taimetervise järelkontrolli toimingute rahastamise põhimõtted

Kehtestatakse järelevalvetasu kontrolli tegemise eest, mis ei olnud järelevalveplaanis, kuid mis on vajalik ametliku kontrolli käigus avastatud rikkumise hindamiseks, et teha kindlaks, kas rikkumine on kõrvaldatud. Järelevalvetasu määra kehtestab maaeluminister igal aastal ja selle aluseks on keskmise järelevalvetoimingu kulu. Taimetervise järelkontrolli tegemise eest makstava järelevalvetasu suurus 2020. aastal on 72,90 eurot.

Taimepassi väljaandmise ja puidust pakkematerjali töötlemise ja märgistamise ning parandamise nõuete rikkumiste eest võib füüsilist isikut karistada kuni 300 trahviühiku suuruse rahatrahviga ning juriidilist isikut kuni 8400-eurose trahviga.

Taimekaitse

Peamine muudatus puudutab kergemate õigusrikkumiste ehk väärtegude puhul koosseisu ette nägemist taimekaitsevahendi turule laskmise nõuete rikkumise eest, kuivõrd senised tegevused ei ole olnud tulemuslikud eksimuste kõrvaldamiseks. Muudatus võimaldab nõuete eiramise eest vastutusele võtta isikud, kes toovad turule taimekaitsevahendi, mille kvaliteeti, ohutust ja efektiivsust ei ole nõuetekohaselt hinnatud. Sellise toote kasutamine võib kahjustada kasvatatavaid põllukultuure ning taimekaitsevahendiga töötavat inimest.

Keskkonda kaitsta soovides on taunitav igasugune taimekaitsevahendi turustamise ja kasutamise nõuete rikkumine. Viimastel aastatel on esinenud õitsvate taimede pritsimist taimekaitsevahendiga, mis reeglite kohaselt on keelatud. Õitsvad taimed meelitavad ligi tolmeldajaid ja nende pritsimine taimekaitsevahendiga, eriti putukatõrjevahendiga, seab suurde ohtu näiteks mesilased. Mesilased on ühed kõige olulisemad tolmeldajad nii looduslike ökosüsteemide toimimise kui ka põllukultuuride saagikuse seisukohast. Seega võimaldab muudatus tolmeldajate kaitset senisest veelgi tõhusamalt tagada. Rikkumiste eest võib füüsilist isikut oodata rahatrahv kuni 300 trahviühikut ning juriidilist isikut kuni 32 000 eurot.


Mahepõllumajandus

Mahepõllumajanduse seaduses tehakse peamiselt rakenduslikud muudatused ametliku kontrolli määruse rakendamiseks.

  • Kehtestatakse piiripunktid, mille kaudu on lubatud mahetoodet väljastpoolt Euroopa Liitu Eestisse toimetada ning määratakse imporditava mahetoote üle ametliku kontrolli tegemise koht.

  • Kehtestatakse ametliku kontrolli tegemise üldised alused ning proovide võtmise ja analüüsimise nõuded. Mahetootmise ja mahetoodete märgistamisega seotud ametliku kontrolli korraldamisel lähtutakse mitmeaastasest kontrollikavast. Ametliku kontrolli ja muu ametliku toimingu tegemisel võetakse proove toiduseaduses, söödaseaduses, taimekaitseseaduses või veterinaarkorralduse seaduses kirjeldatud alustel ja korras olenevalt sellest, millisesse looma- või kaubakategooriasse mahetoode kuulub. Andmed labori kohta, kus proove analüüsitakse, avaldatakse Põllumajandusameti ning Veterinaar- ja Toiduameti veebilehel.

Olulise muudatusena ajakohastatakse mahetootmise järelevalvetoimingute riigilõivud, et hüvitada mahepõllumajanduse valdkonna järjepidevast arengust tulenev järelevalvekulude suurenemine. Edaspidi maksavad kõik isikud ettevõtte tunnustamise ja korralise järelevalve eest 62 eurot aastas, sõltumata maa suurusest. Lisaks makstakse kontrollitava maa või tootmisala iga hektari kohta riigilõivu 1,5 eurot ning taimede ja seente korjamiseks kasutatava mitteharitava ala hektari kohta 0,24 eurot, kuid kokku mitte üle 5000 euro. Mahetoodet ettevalmistava ettevõtte tunnustamise ja iga-aastase järelevalve eest on riigilõiv edaspidi 120 eurot. Mahetoodet importiv isik tasub igal aastal riigilõivu 300 eurot.

Taimede paljundamine

Taimede paljundamise ja sordikaitse seadus kehtestab taimse paljundusmaterjali tootmise ja turustamise nõuded, sealhulgas piirmäärad kvaliteeti vähendavatele kahjustajatele. Seadust oli vaja muuta, sest edaspidi peab taimepass tõestama, et taimed vastavad lisaks ohtlike taimekahjustajate suhtes esitatud nõuetele veel ka kvaliteeti vähendavate kahjustajate suhtes esitatud nõuetele. Taimed ja seemned, mis peavad olema varustatud taimepassiga, on loetletud Euroopa Komisjoni rakendusmääruse (EL) 2019/2072 lisas XIII, ning fütosanitaarsertifikaadiga varustatavad liigid sama määruse lisades XI ja XII. Teraviljakultuurid ei pea olema varustatud taimepassiga, kuid osast päritolu- või lähteriigiks olevatest kolmandatest riikidest sissetoomisel peab nendega olema kaasas fütosanitaarsertifikaat.

Samuti muutub kehtetuks alates 1. jaanuarist 2020 jõustunud taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse peatükk 71 , mille kohaselt oli plaanis hakata sordiandmeid riiklikult koguma.

Seadus jõustub 2020. aasta 1. juulil. Riigilõivuseaduses tehtavad muudatused jõustuvad 2021. aasta 1. jaanuaril.



Allikas: Maablogi


Sisselogimine
Kasutaja
Parool
 - Registreeru
Reklaam
Lingid
KODULEHE TEGEMINE V-DISAIN.EE

TAIMEKAITSE-VAHENDID
OHUSTAVATE VÕÕRLIIKIDE NIMEKIRI
TOALILLED
VIINAMARJAD
PUUVILJATAIMEDE KAHJUSTAJAD
EESTI KARTULISORDID
EESTI TAIMED
EESTI SORDIVARAMU
SOOVITUSSORTIMENT
TURUSTAMISE STANDARDID
      Kui Sa oma aiamuredele mujalt lahendust ei leidnud, küsi foorumist
© Aiandus.ee Kõik õigused kaitstud. Selle portaali ühtki osa ei tohi jäljendada ega kasutada muudes väljaannetes ilma Aiandusinfo Oü haldaja kirjaliku loata.