Paljudele paisudele on rajatud kalapääsud, et kalad saaksid veekogus vabalt liikuda. Keskkonnaamet palub paisuomanikel regulaarselt kontrollida, et kalapääsud oleksid veega täidetud ja neis poleks risuummistusi.

Eriti kudemise, aga ka madalvee ajal on kaladel tarvis mööda jõgesid liikuda, et kudeda, toituda ja leida ebasoodsa veetasemega aja üleelamiseks sobiv koht. Kalapääsud võimaldavad kaladel paise ületada ja pakuvad sageli ka täiendavaid elu- ja kudepaiku. Seetõttu on pääsude regulaarne hooldamine ja korras hoidmine väga oluline.

"Möödaviik-kalapääsudest risu koristamine on lihtne ja seda saab teha aastaringselt. Seevastu tehiskärestiku puhul võib hooldamine osutuda keerulisemaks, mistõttu on seda parem teha madala veetaseme ajal. Juulis või augustis, kui vett on jõgedes vähe, tuleks üle vaadata ka kalapääsu ehitustehniline seisund ja vajadusel teha parandustöid," sõnas Keskkonnaameti vee peaspetsialist Elina Leiner.

Enamik rohkem kui tuhandest Eestis teadaolevast paisust kuuluvad eraomanikele, teised juriidilistele isikutele. Igal aastal on aga mitu juhtumit, kus paisuomanikele tuleb üllatusena, et paisu rajamiseks saadud veeloaga kaasnevad ka kohustused. "Paisude ja kalapääsude hooldamine on paisuomanikele seadusega ette nähtud kohustus. Kalapääsusid tuleb kontrollida regulaarselt ja vältida risuummistuste tekkimist, sest muidu ei täida need eesmärki," tõdes Elina Leiner. Kalapääsude hooldamist puudutavate küsimustega võib pöörduda väljastatud veeloale märgitud loahalduri poole.

Kui kodanikud märkavad, et paisu kalapääsus pole vett või see on risuga ummistunud, tuleks sellest teatada keskkonnainfo telefonile 633 1313 või Keskkonnaameti vee peaspetsialistile.

Veekogusse paisu ehitamiseks ja veetaseme paisutamiseks tuleb taotleda Keskkonnaametilt vee erikasutusluba, mille kohta saab teavet ameti kodulehelt. Kõik vajalikud nõuded paisutamiseks ja kalade läbipääsu tagamiseks on märgitud paisuomanikule antud veeloas või veeseaduses.

Allikas: Keskkonnaameti pressiteade