Aiandus.ee
Avaleht | Teated | Ilm | Kontakt
Põllupidajad aitasid selgitada hanekahjude vältimise võimalusi (2020-05-29 07:40:05)


Mitutuhat valgepõsk-laglet kahjustamas põllul tärkavat vilja.
Foto autor: Jaanus Remm


Keskkonnaamet lubas 15. märtsist kuni 15. maini kindlaksmääratud põldudel üle Eesti jahti hanedele ja lagledele, et uurida heidutusjahi mõju haneliste käitumisele. Uuringu käigus kogutud andmed aitavad selgitada heidutusjahi tõhusust haneliste tekitatud kahjude vähendamiseks põllumeestele. Uuringu tulemused selguvad pärast andmete analüüsimist 2020. aasta sügisel.

"Heidutusjahi eesmärk oli suunata haned aladele, kus nende tekitatavatel kahjudel on väiksem mõju. Samal ajal peeti silmas, et heidutusjahi käigus ei kütitaks kaitsealuseid ja langeva arvukusega linnuliike," sõnas Keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo juhataja Aimar Rakko.

Esialgsetel andmetel laekus 105 põllupidajalt kokku 2940 päevaaruannet olukorrast ja heidutustest põldudel. Jahti peeti 634 korda ning kütiti kokku 552 suur-laukhane, rabahane, hallhane ja valgepõsk-lagle.

Uuringu meeskond külastas valitud põlde ja vaatles hanede kohalolu ja käitumist. "Tegime ligi 430 hanevaatlust, loendasime parvedes kokku pea 260 000 hane ja lagle. Suurim kohatud parv koosnes umbes 11 000 linnust," ütles bioloog ja meeskonna liige Jaanus Remm. "Nägime väga kahjustatud põlde, aga suurel enamusel põldudest kasvab ilus ja täies elujõus vili," nentis ta.

Maakond

Põllumassiivide arv

Uuringualade pindala (ha)

Harjumaa

108

1681

Lääne-Virumaa

457

9022

Ida-Virumaa

140

1468

Hiiumaa

64

441

Läänemaa

116

1788

Raplamaa

89

1112

Järvamaa

201

5063

Jõgevamaa

78

2290

Saaremaa

151

1814

Pärnumaa

102

1791

Viljandimaa

39

1376

Tartumaa

523

10519

Valgamaa

66

613

Põlvamaa

111

1216

Võrumaa

55

456


Tabel: Uuringusse registreeritud põldude jaotus maakonniti.
Allikas: OÜ Rewild

Võrreldes eelmise aastaga laiendati tänavu heidutusjahi uuringut üle Eesti ja vaadeldi lindude käitumist heidutusjahi käigus laiemal alal, et saada rändepeatusel hanelistest esinduslikum ülevaade. Uuringualadeks olid 2300 põllumassiivi kogupindalaga üle 400 km²,heidutusjahti lubati neist 2095 põllul. Ülejäänud registreeritud aladel ei tohtinud looduskaitseliste piirangute tõttu heidutusjahti pidada, lubatud oli aga tavapärane hanede peletamine. Lisaks oli uuringus 74 kontrollala, kus rändavad hanelised said häirimatult olla.

Sügisel selguvad uuringu tulemused aitavad selgitada heidutusjahi võimalusi ning loodetavasti liikuda tubli sammu lähemale hanekahjustuste probleemi lahendamisele.

Kevadrändel peatub igal aastal Eestis üle 100 000 valgepõsk-lagle ja üle 80 000 suur-laukhane, kes täiendavad siin oma energiavarusid nii looduslikel rohumaadel kui ka põllukultuuridel. Põldudel orast, rapsi ja külvatud teravilja süües tekitavad nad aga kahjusid põllupidajatele.

Hanede heidutusjahi uuringu tellis Keskkonnaamet ja seda viib läbi OÜ Rewild. Keskkonnaamet tänab kõiki uuringus osalenud põllumajandustootjaid ja jahimehi.



Allikas: Keskkonnaameti pressiteade

Sisselogimine
Kasutaja
Parool
 - Registreeru
Reklaam
ansambel
Lingid

VÄETISEREGISTER
LINNUPELETUSPALL
TAIMEKAITSE-VAHENDID
PUUVILJATAIMEDE KAHJUSTAJAD
VIINAMARJAD
TOALILLED
KOMPOST
OHUSTAVATE VÕÕRLIIKIDE NIMEKIRI
KÖÖGIVILJAD
TOMAT KASVUHOONES
EESTI KARTULISORDID
TAIMEHAIGUSED
EESTI TAIMED
EESTI SORDIVARAMU
TAIMEVAHETUS
SOOVITUSSORTIMENT
TURUSTAMISE STANDARDID
      Kui Sa oma aiamuredele mujalt lahendust ei leidnud, küsi foorumist
© Aiandus.ee Kõik õigused kaitstud. Selle portaali ühtki osa ei tohi jäljendada ega kasutada muudes väljaannetes ilma Aiandusinfo Oü haldaja kirjaliku loata.