Aiandus.ee
Avaleht | Teated | Ilm | Kontakt
Keskkonnaagentuur avaldas 2019/2020 jahihooaja küttimisandmed (2020-04-20 08:20:43)


Foto: Eik Erik Sikk


Keskkonnaagentuur avaldas sel nädalal kodulehel möödunud jahihooaja küttimisandmed. Rekordiliselt palju kütiti metskitsi ning eelnevate aastatega võrreldes suurenes ka kobraste, pruunkarude ja metskurvitsate küttimine. Mitme eelneva jahihooajaga võrreldes kütiti märgatavalt vähem põtru, metsnugiseid, rebaseid ja kährikkoeri.

Keskkonnaagentuuri eluslooduse osakonna juhtivspetsialist Rauno Veeroja rääkis, et juba mitmendat aastat järjest on kütitud isendite arvult kõige suuremad muutused toimunud metskitsede küttimises.

Möödunud hooajal kütiti ligi seitse tuhat isendit enam, kui sellele eelnenud hooajal. Kokku kütiti 2019/2020 jahihooajal 31 032 metskitse, mis on teadaolevalt läbi aegade suurim ühe jahihooaja jooksul kütitud metskitsede arv Eestis.

"Metskitse küttimismahtude suurenemine on seotud liigi suure arvukusega ja kuna metskitsede suur arv toob kaasa olulisel määral liiklus- ja metsakahjusid, siis on vaja metskitsede arvukuse edasist tõusu küttimise kaudu oluliselt piirata," rääkis Veeroja.

"Ka karude arvukus on suurenenud ja karude poolt tekitatud kahjude ohjamise vajadusest tulenevalt suurenes ka karude küttimismaht," märkis Veeroja.

Möödunud jahihooaja vältel kütiti kokku 67 karu, mis on viimase paari aastakümne lõikes kõige suurem karude küttimismaht ühel hooajal.

Eesti metsade suurimaid loomi, põtru, kütiti möödunud jahihooajal 6304 isendit, mida on märksa vähem kui eelneval kolmel aastal, mil kütitud põtrade arv küündis üle seitsme tuhande isendi.

"Kuna põdra arvukus on viimased paar-kolm aastat olnud mõõdukas languses, siis tõenäoliselt langevad põdra küttimismahud järgnevatel aastatel veelgi," selgitas Veeroja.

2019/2020. aasta soe ja lumevaene talv oli mitmete jahiulukiliikide küttimiseks väga ebasoodne. Nii jäi küttimistulemus tagasihoidlikuks nii huntide kui mitme kärplase liigi puhul.

Näiteks kütiti möödunud jahihooajal 1517 metsnugist, mida on kaks korda vähem kui eelnevatel jahihooaegadel. Sarnaselt metsnugisega langes ka kütitud kivinugiste, tuhkrute ja minkide arv.

Veeroja selgitas, et lumikatte puudumine mõjutas teatud määral ka metssigade küttimist. Möödunud jahihooajal kütiti riigis kokku 4820 metssiga ehk 59 isendit enam kui eelnenud jahihooajal.

"Vaatlusandmed näitavad selgelt, et metssea arvukus on taas tõusuteel ja lumikatte olemasolul võinuks kütitud metssigade arv jahihooaja lõpuks olla kerkinud märksa kõrgemale. Kuna sigade Aafrika katku põdevaid metssigu ei ole Eestis juba enam kui aasta jooksul leitud ning nende küttimine on viimastel aastatel olnud tagasihoidlikum, võib metssea arvukus kiiresti suurenema hakata," märkis Veeroja.

Kahe aasta taguse jahihooajaga võrreldes ligi kolm korda langes kütitud šaakalite arv. Kuigi sarnaselt mitmete teiste liikide küttimisega võis lumikatte puudumine mõjutada ka šaakalijahi edukust, siis peamine põhjus sel hooajal kütitud isendite arvu vähenemise taga on pigem 2018/2019 hooajal toimunud intensiivne küttimine, mis šaakalite arvukust tublisti langetas.

Teistest väikeulukitest kütiti eelnevate aastatega võrreldes rohkem näiteks kopraid ja metskurvitsaid, eelneva paari jahihooajaga võrreldes vähem kütiti aga hanelisi. "Haneliste küttimine sõltub suurel määral sellest kuivõrd kiirelt sügisrändel olevad linnud Eesti aladelt läbi rändavad, mis omakorda on tingitud sügisestest ilmastikuoludest," selgitas Veeroja.

Kokku kütiti möödunud jahihooajal 85 839 jahiulukit, kellest 65 317 olid 19 erineva imetaja- ja 20 522 32 erineva linnuliigi esindajad.

Ulukite küttimisandmetega saab lähemalt tutvuda Keskkonnaagentuuri kodulehelhttps://www.keskkonnaagentuur.ee/sites/default/files/
jahiulukite_kuttimine_2019-2020.pdf



Allikas: Keskkonnaagentuuri pressiteade

Sisselogimine
Kasutaja
Parool
 - Registreeru
Reklaam
ansambel
Lingid

VÄETISEREGISTER
LINNUPELETUSPALL
TAIMEKAITSE-VAHENDID
PUUVILJATAIMEDE KAHJUSTAJAD
VIINAMARJAD
TOALILLED
KOMPOST
OHUSTAVATE VÕÕRLIIKIDE NIMEKIRI
KÖÖGIVILJAD
TOMAT KASVUHOONES
EESTI KARTULISORDID
TAIMEHAIGUSED
EESTI TAIMED
EESTI SORDIVARAMU
TAIMEVAHETUS
SOOVITUSSORTIMENT
TURUSTAMISE STANDARDID
      Kui Sa oma aiamuredele mujalt lahendust ei leidnud, küsi foorumist
© Aiandus.ee Kõik õigused kaitstud. Selle portaali ühtki osa ei tohi jäljendada ega kasutada muudes väljaannetes ilma Aiandusinfo Oü haldaja kirjaliku loata.