Kalakajaka pesa korrusmaja katusel. Foto: Jan Simson

Tuletame kõigile linnades ja teistes tiheasustusega piirkondades elavatele inimestele meelde, et viimane hetk hinnata ja vajadusel ennetada lindude ja loomadega kaasnevaid probleeme on enne ulatuslikumat pesitsemis- ja sigimisperioodi.

"Linn ja muu tiheasustusala on loomulik elukeskkond paljudele looduslikele liikidele. Nad elavad praegu ja edaspidigi linnas inimese kõrval. Sinna meelitab neid turvalisem elukeskkond, toidurohkus, vaenlaste vähesus ja soodne mikrokliima. Inimesel on mõistlik suhted oma looduslike naabritega teadlikult ja eetiliselt korrastada, et võimalikke konflikte ennetada," sõnas Keskkonnaameti looduskaitse peaspetsialist Tõnu Talvi.

Esimesena hakkavad linnades pesitsema märtsis künnivaresed ja hakid, viimasena mai lõpus piiritajad. Mitmes Eesti linnas elavad püsivalt rebased, koprad, metskitsed ja teisedki imetajad. Katustel, pööningutel, räästaalustes, rõdudel, keldrites, laoplatsidel ja mujal mittesoovitud kohtades looduslike liikide pesitsemise ja püsivalt elama asumise vältimiseks tuleb nendesse kohtadesse lindude-loomade juurdepääs tõkestada või neid kohti varakevadel regulaarselt kontrollida ja hooldada. Juba hiljem, sigimisperioodi ajal on lindude-loomade häirimine ebaeetiline ja seaduse järgi keelatud.

Hoonete ulatuslikumate ehitus- ja remonditööde kavandamisel tuleb arvestada probleemidega, mis võivad hiljem lindudega kaasneda. Samuti tuleb vältida metsloomade ja lindude lisasöötmist ning korrastada prügimajandus nii, et loomad ei pääseks toidujäätmetele ligi.

Allikas: Keskkonnaameti pressiteade