Aiandus.ee
Avaleht | Teated | Ilm | Kontakt
Eesti kooliõpilased tarvitavad varasemast vähem alkoholi (2020-02-19 08:29:33)


Eesti kooliõpilaste uuringud näitavad, et 1990. aastatel kooliõpilaste alkoholi tarvitamine suurenes, 2000. aastate alguses jäi see stabiilseks ning alates 2003. aastast hakkas vähenema.

Daisy Kudre kaitses Tartu Ülikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudis magistritöö "Kooliõpilaste alkoholi tarvitamine 2003-2015: Eesti võrdlus naaberriikidega", mis põhines Euroopa 15-16-aastaste kooliõpilaste alkoholi, tubaka ja narkootikumide tarvitamise küsitlusuuringu 2003., 2007., 2011. ja 2015. aasta andmetel. Valimis oli 57 779 Eesti, Läti, Leedu, Soome ja Rootsi kooliõpilast, kellelt oli küsitud alkoholi tarvitamise kohta viimase 30 päeva jooksul.

"Alkoholi tarvitamine ja alkoholisõltuvus on kogu maailmas üks suurimaid tervisekaotust põhjustavaid riskitegureid, mis on seotud enam kui paarisaja terviseprobleemi ja haigusega. 2017. aastal põhjustas alkoholi tarvitamine Eestis ligi 12% kogu haiguskoormusest. Kuna alkoholi tarvitamisega seotud käitumismustrid hakkavad tihtipeale välja kujunema juba noorukieas, on tähtis alkoholi tarvitamist kooliõpilaste hulgas uurida ja ennetada," kirjeldas Kudre probleemi ja selle ennetamise vajadust.

Võrdlus naaberriikidega

Võrreldes 2003. aastaga tarvitas 2015. aastal Eestis alkoholi 1,7 korda vähem poisse ja 1,6 korda vähem tüdrukuid - see muutus oli sarnane Soomega. Kõige vähem langesid alkoholi tarvitamise levimusmäärad Lätis.

Aastal 2003 oli poiste alkoholi tarvitamise levimusmäär Eestis 60,0%, Lätis 59,8%, Leedus 78,3%, Soomes 52,1% ja Rootsis 51,5%. Tüdrukute hulgas oli sama näitaja Eestis 60,7%, Lätis 60,2%, Leedus 75,9%, Soomes 55,0% ja Rootsis 48,5%. 2015. aastaks oli alkoholi tarvitamine vähenenud kõigi uuritud riikide poiste ja tüdrukute hulgas. Eesti koolipoistest tarvitas alkoholi 36,1%, Lätis 44,3%, Leedus 32,4%, Soomes 32,3% ja Rootsis 22,4%. Tüdrukute hulgas tarvitas 2015. aastal alkoholi Eestis 39,1%, Lätis 45,9%, Leedus 35,6%, Soomes 31,8% ja Rootsis 29,1%.

Seos riskikäitumise ja perekondlike teguritega

Uuringu järgi oli kõigis riikides suurem šanss alkoholi tarvitada nendel poistel ja tüdrukutel, kelle vanemad ei teadnud sageli, kus laps laupäeva õhtul viibib. Suurem šanss alkoholi tarvitada oli ka neil, kes olid viimase 30 päeva jooksul koolist põhjuseta puudunud, kes suitsetasid, tarvitasid kanepit ja tajusid alkoholi kergesti kättesaadavana. Eesti tüdrukute puhul selgus, et neil, kes olid pärit parema majandusliku taustaga perest, oli suurem šanss alkoholi tarvitada kui neil, kelle pere majanduslik taust oli kehvem.

Kudre arutles oma uurimistöös ka põhjuste üle, miks alkoholi tarvitamine kooliõpilaste hulgas vähenenud on. Mujal maailmas avaldatud uuringute andmetel oli kooliõpilaste alkoholi tarvitamise vähenemise põhjusteks suurenenud teadlikkus alkoholi kahjuliku mõju kohta, ulatuslike alkoholi tarvitamist ennetavate meetmete kasutuselevõtt ning sotsiaalsete tavade, hoiakute ja tingimuste muutumine.

Lisaks oli välja toodud, et kooliõpilaste alkoholi tarvitamise vähemine sobitub 21. sajandi lääneriikide konteksti, mida kirjeldab üleüldine riskikäitumise, sh suitsetamise, narkootikumide tarvitamise ja seksuaalse riskikäitumise vähenemine. "Seda mõttekäiku ei toeta aga Euroopa kooliõpilaste riskikäitumise levimusmäärade trendid. Ehkki alkoholi tarvitamise ja suitsetamise levimusmäärad on 2000. aastatel enamikus riikides langenud, on kanepi ja teiste narkootikumide tarvitamise levimusmäärad püsinud stabiilsena või pisut tõusnud," tõdes Kudre.

Praktilised soovitused

Uurimistöö tulemuste põhjal on võimalik tõhustada Eesti tervishoiupoliitikat, et ennetada ja vähendada alkoholi tarvitamist kooliõpilaste hulgas. Selleks esitas Daisy Kudre järgmised ettepanekud:

  • pidada laste ja noorte alkoholi tarvitamise vähendamist ka edaspidi esmatähtsaks eesmärgiks ning jätkata sellealaste uuringutega;
  • tõhustada kooliõpilaste alkoholi tarvitamisega seotud ennetustegevust, tuginedes nende naaberriikide kogemustele, kus kooliõpilased tarvitavad alkoholi vähem (Soome, Rootsi, Leedu);
  • jätkata alkoholi tarvitamisega seotud ennetustööd, kombineerides seda suitsetamise ja narkootiliste ainete tarvitamise vähendamiseks tehtava ennetustööga;
  • tuvastada kohad, kus alkohol on kergesti kättesaadav, ja selgitada välja põhjused, miks enamik Eesti kooliõpilasi tajus, et alkoholi on lihtne kätte saada;
  • tõhustada isikut tõendava dokumendi küsimist alkoholi ostmisel, sh iseteeninduskassades, pubides ja ööklubides;
  • arendada noorte vaba aja veetmise võimalusi, propageerides näiteks spordi-, muusika- ja kunstiharrastusi.

Magistritööd juhendasid epidemioloogia vanemteadur ja tervisedenduse dotsent Kersti Pärna ning Tervise Arengu Instituudi uimastite ja nakkushaiguste epidemioloogia osakonna juhataja Sigrid Vorobjov.

Allikas: Tartu Ülikooli pressiteade

Sisselogimine
Kasutaja
Parool
 - Registreeru
Reklaam
ansambel
Lingid

VÄETISEREGISTER
LINNUPELETUSPALL
TAIMEKAITSE-VAHENDID
PUUVILJATAIMEDE KAHJUSTAJAD
VIINAMARJAD
TOALILLED
KOMPOST
OHUSTAVATE VÕÕRLIIKIDE NIMEKIRI
KÖÖGIVILJAD
TOMAT KASVUHOONES
EESTI KARTULISORDID
TAIMEHAIGUSED
EESTI TAIMED
EESTI SORDIVARAMU
TAIMEVAHETUS
SOOVITUSSORTIMENT
TURUSTAMISE STANDARDID
      Kui Sa oma aiamuredele mujalt lahendust ei leidnud, küsi foorumist
© Aiandus.ee Kõik õigused kaitstud. Selle portaali ühtki osa ei tohi jäljendada ega kasutada muudes väljaannetes ilma Aiandusinfo Oü haldaja kirjaliku loata.