Aiandus.ee
Avaleht | Teated | Ilm | Kontakt
Seadusrikkujad tõrjuvad verevat lemmmaltsa Pärnus ja Viljandis (2019-08-19 08:17:12)


Verevat lemmmaltsa pildistas Eike Vunk

Kodumaiseid taimi ohustavat ja kiiresti levivat ohtlikku võõrliiki rohitakse tänavu nii Pärnu jõe kui ka Viljandi järve ääres, et pidurdada taime edasist levikut.

Keskkonnaameti ja Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna koostööleppe raames rohisid üldkasuliku töö tegijad eelmisel suvel verevat lemmmaltsa umbes ühel hektaril Pärnu jõe kallastel. Koostöö oli tõhus, mistõttu hoitakse ka tänavu Pärnu jõe kaldad võõrliigist puhtana. Sel suvel on üldkasuliku töö raames sama ala juba niidetud ja võõrliigist puhtaks rohitud, rohimist korratakse veel kahel korral, et ühtki taime maha ei jääks. Töö pikaajalised tulemused peaksid taimede arvukuse languses näha olema järgmisel aastal.

"Kuna taime rohimine on ohutu ja lihtne tegevus, millega panustada keskkonnahoidu, võttis ka Viljandi linnavalitsus Pärnust eeskuju ning plaanib koostöös Tartu Vangla Tartu kriminaalhooldusosakonna Viljandi esindusega peatada vereva lemmmaltsa koloonia levik Viljandi järve ääres," selgitas Eike Vunk, Keskkonnaameti liigikaitse peaspetsialist.

Verev lemmmalts on Himaalaja mäestikust pärit dekoratiivne õistaim, mis on Eestisse sattunud aiandushuviliste kaudu. Taim kasvab suurte ja tihedate kogumikena peamiselt niisketes ning poolvarjulistes servakooslustes, näiteks leidub seda veekogude, teede ja metsade ääres. Suurte lillakas-roosade õitega taim on välimuselt küll kaunis, ent tegelikult on see üks suuremaid nuhtlusi nii Euroopas kui ka Põhja-Ameerikas ja Austraalias, sest taime kiire leviku tõttu kaovad loodusest kohalikud kodumaised taimeliigid. Kui taime ei tõrjuta, vallutab verev lemmmalts suured maa-alad surudes aladelt välja meie kodumaised taimed.

Liik on kantud Euroopa invasiivsete võõrliikide nimekirja ja tema kasvatamine ning paljuneda laskmine on rangelt keelatud. Samuti on vajalik teda tõrjuda, et peatada taime edasine levik.

Võõrliigi ohjamiskava põhjal on kõige olulisem tegevus teavitustöö, et inimesed loobuksid lemmmaltsa kasvatamisest koduaias ega viiks oma aiajäätmeid loodusesse. Kõige efektiivsem taimede hävitamise meetod on lemmmaltsa välja kitkumine ehk rohimine. Taimi tuleb rohida vähemalt kolm aastat, kuna nii kaua püsivad seemned mullas idanemisvõimelisena. Kui taimi rohida pidevalt suvi läbi enne seemnete valmimist, on lootust kolooniast kolme aastaga vabaneda.

Keskkonnaamet ootab teateid vereva lemmmaltsa kasvupaikade kohta üle Eesti e-posti aadressil info@keskkonnaamet.ee.


Allikas: Keskkonnaameti pressiteade

Sisselogimine
Kasutaja
Parool
 - Registreeru
Reklaam
ansambel
Lingid

VÄETISEREGISTER
LINNUPELETUSPALL
TAIMEKAITSE-VAHENDID 2016
PUUVILJATAIMEDE KAHJUSTAJAD
VIINAMARJAD
TOALILLED
KOMPOST
OHUSTAVATE VÕÕRLIIKIDE NIMEKIRI
KÖÖGIVILJAD
TOMAT KASVUHOONES
EESTI KARTULISORDID
TAIMEHAIGUSED
EESTI TAIMED
EESTI SORDIVARAMU
TAIMEVAHETUS
SOOVITUSSORTIMENT
TURUSTAMISE STANDARDID
      Kui Sa oma aiamuredele mujalt lahendust ei leidnud, küsi foorumist
© Aiandus.ee Kõik õigused kaitstud. Selle portaali ühtki osa ei tohi jäljendada ega kasutada muudes väljaannetes ilma Aiandusinfo Oü haldaja kirjaliku loata.