Aiandus.ee
Avaleht | Teated | Ilm | Kontakt
Hekseldamisest läbi maakasutuse prisma (2019-05-29 08:17:56)

Põllumajandusmaa läheb iga aastaga järjest enam aktiivsesse kasutusse. Tänases Maablogis selgitab maaeluminister Mart Järvik otsust lubada ühtse pindalatoetuse saamiseks rohumaid jätkuvalt hekseldades hooldada.

Aasta oli 2003. Põllumajandusmaad oli kasutuses alla 800 000 hektari. Mööda Eestimaad ringi sõites võis kohata kasutusest välja langenud ja võssa kasvanud põllulappe. 15 aastat hiljem on kasutuses peaaegu 1 miljon hektarit põllumajandusmaad, meie põllud on hooldatud ja enamasti aktiivses kasutuses.


Foto: Sabine van Erpa/Pixabay

Tegemist on põllumajanduspoliitilise otsusega

Põllumajandus on uue valitsuse jaoks oluline prioriteet. Seisame võrdsete konkurentsitingimuste tagamise eest meie põllumehele, tagame põllumeeste võrdse kohtlemise olenemata nende suurusest ja eripärast, toetame talude arengut ning põlvkondade vahetust. Maa kui ressurss läheb aasta-aastalt järjest enam hinda. Valitsusliidu poolt tahame maa müümisel ja rendile andmisel eelistada kohalikku tootjat. Samuti rakendame meetmeid väärtusliku põllumajandusmaa paremaks kaitseks.

Oluline roll selles, et meie põllumajandusmaastik on hooldatud, on muuhulgas olnud EL ühisel põllumajanduspoliitikal ja erinevatel toetustel, sealhulgas ühtsel pindalatoetusel. Ühtse pindalatoetuse saamise eelduseks on, et tegeletakse põllumajandusliku tegevusega ja et maa on hooldatud. Hekseldamine on rohumaade hooldamisel ühel või teisel moel siiani toetatud tegevus olnud.

Sõltumata nõuetest kasutatakse maad järjest aktiivsemalt

2015. ja 2016. aastal oli hekseldamine lubatud piiratud kujul, viimasel kahel aastal (2017 ja 2018) hekseldamisele piiranguid ei seatud. EL ühise põllumajanduspoliitika toel arenev Eesti põllumajandussektor võtab sellest hoolimata järjest enam maid aktiivsesse kasutusse ning numbrid räägivad iseenda eest – viimase 5 aasta jooksul on ühtse pindalatoetuse alust maad lisandunud üle 20 000 hektari ja samal ajal on vähenenud ainult hooldatava maa pindala. Kui me loeme maahooldajad, kellel pole loomi ja kes põllukultuure oma maal ei kasvata, niitjateks, siis näeme, et selle aja jooksul on selliselt hooldatava põllumajandusmaa pind vähenenud ligikaudu 30 000 hektari võrra 40 000 hektarini.


Joonis 1. ÜPT ja niitjate pind

Seega saab öelda, et sõltumata hekseldamise nõudest läheb maa iga aastaga järjest enam aktiivsesse kasutusse. See protsess on toimunud sõltumata erinevatest keeldudest ja käskudest. Olles ise talu pidanud, tean, kui oluline on põllumehe seisukohast stabiilsus, nõuete lihtsus ja mõistetavus. Heksli koristamine põldudelt on seotud täiendavate kulutustega maaomanikule ja kontroll heksli koristamise üle on seotud täiendava halduskoormusega. Sel põhjusel jätkame sel aastal eelmistel aastatel kasutusel olnud rohumaa hooldamise reeglitega.



Allikas: Maablogi

Sisselogimine
Kasutaja
Parool
 - Registreeru
Reklaam
ansambel
Lingid

VÄETISEREGISTER
LINNUPELETUSPALL
TAIMEKAITSE-VAHENDID 2016
PUUVILJATAIMEDE KAHJUSTAJAD
VIINAMARJAD
TOALILLED
KOMPOST
OHUSTAVATE VÕÕRLIIKIDE NIMEKIRI
KÖÖGIVILJAD
TOMAT KASVUHOONES
EESTI KARTULISORDID
TAIMEHAIGUSED
EESTI TAIMED
EESTI SORDIVARAMU
TAIMEVAHETUS
SOOVITUSSORTIMENT
TURUSTAMISE STANDARDID
      Kui Sa oma aiamuredele mujalt lahendust ei leidnud, küsi foorumist
© Aiandus.ee Kõik õigused kaitstud. Selle portaali ühtki osa ei tohi jäljendada ega kasutada muudes väljaannetes ilma Aiandusinfo Oü haldaja kirjaliku loata.