Aiandus.ee
Avaleht | Teated | Ilm | Kontakt
Eesti sai esimese ujuva ilmajaama (2019-05-20 05:50:11)


Pildil Peipsi järvel asuv poi ilmajaam (foto: Keskkonnaagentuur)

16. mail paigaldas Keskkonnaagentuur Peipsi järvele uudse poijaama, mis hakkab mõõtma hüdroloogilisi ja meteoroloogilisi parameetreid jäävabal perioodil. Poi ilmajaam registreerib õhutemperatuuri, õhurõhku, tuule kiirust ja suunda ning multiparameertiline sond erinevaid vee kvaliteedi näitajaid (hapnik, hägusus, pH, temperatuur jm). Olulisim muudatus võrreldes senise seirega on see, et mõõtmised toimuvad automaatselt, suure ajalise ja sügavustihedusega ning andmed hakkavad laekuma kodulehele reaalajas. Seega on võimalik muutusi vee kvaliteedinäitajates jälgida pidevalt.

"Täna käime Peipsil mõõtmisi tegemas kaks korda kuus ja me ei tea, millised muutused veekvaliteedis on toimunud, miks ja milline võib olla muutusi põhjustanud allikas," ütles Keskkonnaagentuuri hüdroloogiaosakonna juhataja Jana Põldnurk. "Uus poi on meile oluliseks info lisaallikaks, et saada ülevaadet Peipsi järve vee kvaliteedist ning selles toimuvaid muutusi analüüsida. Poil asuv ilmajaam hakkab andma reaalajas ilmainfot, mis aitab kalameestel ohutumalt püügitegevust korraldada"

Poi transporditi esmalt Mustveesse, kus see vette lasti. Kalda läheduses viidi läbi poi profileerimine ja esmane testimine. Poi alaline asukoht on umbkaudu tunnise laevasõidu kaugusel sadamast. Poi asukohas on Peipsi järv umbes 8 meetrit sügav ja kuigi järv on väga suur, on valitud asukoht Peipsile iseloomulik ja annab küllaltki ülevaatliku pildi terve järve seisundist. Millal esimesi ujuvpoi mõõteandmed igapäevatöös reaalselt kasutama hakatakse, sõltub sellest, kuidas läbib poi oma testperioodi.

Isegi Pihkva järve ja Lämmijärveta on Peipsi järv pindala poolest Euroopa neljas kuni viies järv. Peipsisse voolab umbes 200 jõge või oja, suurim neist on Eesti poolel Emajõgi ja Vene Föderatsiooni territooriumil Velikaja jõgi. Ainus väljavoolav jõgi on Narva jõgi.

Täna toimub Peipsi järve seire vaatlusprogrammi alusel kaardil näidatud vertikaalidel, kus kindlates sügavustes mõõdetakse samu parameetreid, mida uus poigi mõõtma hakkab. Mõõtmisi teostatakse aprillist novembrini paadist ja talvel jäält pärast püsiva jääkatte moodustumist (harilikult jaanuaris) kuni jääkatte lagunemise alguseni (üldjuhul märtsis).

Riikliku keskkonnaseire programmi raames jälgitakse pidevalt Peipsi järve kahe allprogrammiga, milleks on Peipsi- ja Võrtsjärve randade seire ning Peipsi järve hüdrokeemiline ja hüdrobioloogilineseire. Nendele lisaks viiakse läbi ka Peipsi järve ja sinna suubuvate jõgede ohtlike ainete hüdrokeemilist seiret. Senistest seiretulemustest ja teadusuuringutest on selgunud, et Peipsi järve ökosüsteem on ebastabiilses seisundis ja tema tulevik on raskemini prognoositav, kui varem arvatud. Häired Peipsi ökosüsteemis võivad kujutada ohtu sealsele bioloogilisele mitmekesisusele, ökosüsteemi tervisele ja funktsioneerimisele, samuti ka inimestele olulistele kalavarudele ja magevee ressursile.

Ujuvpoi paigaldamine sai võimalikuks tänu Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi vahenditele ja on rahastatud projektist "Meteoroloogiliste ja hüdroloogiliste näitajate seire arendamine kliimamuutuste hindamiseks või prognoosimiseks" (SFOS nr 2014-2020.8.02.001.01.15-0001).



Allikas: Keskkonnaagentuuri pressiteade

Sisselogimine
Kasutaja
Parool
 - Registreeru
Reklaam
ansambel
Lingid

VÄETISEREGISTER
LINNUPELETUSPALL
TAIMEKAITSE-VAHENDID 2016
PUUVILJATAIMEDE KAHJUSTAJAD
VIINAMARJAD
TOALILLED
KOMPOST
OHUSTAVATE VÕÕRLIIKIDE NIMEKIRI
KÖÖGIVILJAD
TOMAT KASVUHOONES
EESTI KARTULISORDID
TAIMEHAIGUSED
EESTI TAIMED
EESTI SORDIVARAMU
TAIMEVAHETUS
SOOVITUSSORTIMENT
TURUSTAMISE STANDARDID
      Kui Sa oma aiamuredele mujalt lahendust ei leidnud, küsi foorumist
© Aiandus.ee Kõik õigused kaitstud. Selle portaali ühtki osa ei tohi jäljendada ega kasutada muudes väljaannetes ilma Aiandusinfo Oü haldaja kirjaliku loata.