Aiandus.ee
Avaleht | Teated | Ilm | Kontakt
Keskkonnaminister: Ka ülejäänud maailmal on aeg kasutusele võtta kliimasõbralikud külmaained (2019-01-21 08:15:23)

Sellest aastast jõustus rahvusvaheline kokkulepe, mille eesmärk on vähendada külmutusseadmetes, õhukonditsioneerides, vahtudes ja aerosoolides kahjulike gaasiliste fluorosüsivesinike (HFC-de) kasutamist. Need ained mõjuvad globaalsele kliimasoojenemisele tuhandeid kordi enam kui süsihappegaas.

HFC-d tuleb asendada alternatiivsete külmaainetega. Võimalike alternatiivide hulgas on uued külmaained, aga ka ammoniaak ja süsihappegaas, mis olid tarvitusel enne osoonikihti kahandavate ainete kasutuselevõttu. HFC-de kasutamise järk-järgulist vähendamist näeb ette 1. jaanuarist 2019 jõustunud Montreali protokolli Kigali muudatus.

Euroopa Liidus on HFC-de kasutuse vähendamisega tegeldud juba aastast 2006. Eksperdid kinnitavad, et osoonikiht Antarktika kohal on taastumas tänu Montreali protokolliga kehtestatud meetmetele.

"Ka ülejäänud maailmal on aeg kasutusele võtta uued külmaained, mille mõju üleilmsele soojenemisele on kas väga väike või lausa olematu," lausus keskkonnaminister Siim Kiisler.


Alates 2017. aastast on kõigil Euroopa Liidus müüdavatel uutel sõiduautodel ja kaubikutel kohustuslik kasutada kliimaseadmetes keskkonnale ohutumaid gaase.


Nüüdsest hakkavad Euroopa Liidus kehtima litsentsimise nõuded ka uute, taastatud ja puhastatud HFC-de impordile ja ekspordile. Lisaks tuleb ÜRO Osoonisekretariaadile esitada imporditud, eksporditud, hävitatud ja lähteainena kasutatud HFC-de kogused ning aastast 2033 tuleb EL tasandil keelata HFC-dega kauplemine riikidega, kes ei ole Montreali protokolliga liitunud.

Keskkonnainvesteeringute Keskus otsustas 2018. aasta detsembris toetada haridus- ja kutsesüsteemis alternatiivsete külmaainete ja-tehnoloogiate õppe sisseviimist ja edendamist. Eesti vajab pädevaid külmatehnikuid, kes oskaks käsitseda uusi kliima- ja osoonisõbralikke külmaaineid ja neid sisaldavaid seadmeid hooldada.

MONTREALI PROTOKOLLIST JA KIGALI MUUDATUSEST

  • Montreali protokoll võeti osoonikihi kaitseks vastu 1987. aastal vastuseks teaduslikele tõenditele ohtlikult laieneva augu kohta atmosfääri kaitsvas osoonikihis, mida põhjustas osoonikihti kahandavate ainete järjest suurem kasutamine. Montreali protokolli, mille eesmärk on osoonikihti kahandavate ainete kasutamise piiramine kuni nende täieliku kasutusest kõrvaldamiseni, on ratifitseerinud 197 riiki maailmas.

  • Kigali muudatus hõlmab meetmeid HFCde heitkoguste vähendamiseks ja see aitab saavutada Pariisi kliimaleppe eesmärke - eelkõige hoida globaalse keskmise temperatuuri tõusu alla 2 kraadi ja piirata seda 1,5 kraadiga võrreldes tööstusrevolutsiooni eelse tasemega.

  • Kigali muudatus võimaldab 21. sajandi lõpuks ära hoida ülemaailmse õhutemperatuuri tõusu hinnanguliselt 0,5 kraadi võrra. Kigali muudatus võeti vastu Montreali protokolli osaliste kohtumisel 2016. aastal Rwandas Kigalis.



Allikas: Keskkonnaministeeriumi pressiteade

Sisselogimine
Kasutaja
Parool
 - Registreeru
Reklaam
ansambel
Lingid

VÄETISEREGISTER
LINNUPELETUSPALL
TAIMEKAITSE-VAHENDID 2016
PUUVILJATAIMEDE KAHJUSTAJAD
VIINAMARJAD
TOALILLED
KOMPOST
OHUSTAVATE VÕÕRLIIKIDE NIMEKIRI
KÖÖGIVILJAD
TOMAT KASVUHOONES
EESTI KARTULISORDID
TAIMEHAIGUSED
EESTI TAIMED
EESTI SORDIVARAMU
TAIMEVAHETUS
SOOVITUSSORTIMENT
TURUSTAMISE STANDARDID
      Kui Sa oma aiamuredele mujalt lahendust ei leidnud, küsi foorumist
© Aiandus.ee Kõik õigused kaitstud. Selle portaali ühtki osa ei tohi jäljendada ega kasutada muudes väljaannetes ilma Aiandusinfo Oü haldaja kirjaliku loata.