Aiandus.ee
Avaleht | Teated | Ilm | Kontakt
Eesti teadlaste uuring: lageraielank hakkab süsinikku siduma arvatust kiiremini (2018-12-27 09:21:11)


Eesti Maaülikooli ja Tartu Ülikooli teadlased otsi
sid vastust küsimusele: kui kiiresti võib lageraie raiesmik muutuda süsinikku siduvaks ökosüsteemiks? Selgus, et juba kuue-seitsme aastaga.

Viimasel ajal on räägitud palju metsade lageraie ökoloogilistest puudustest. Sealhulgas raie pikaajalisest negatiivsest mõjust kasvukoha süsinikubilansile. Mõjukas teadusajakirjas Forest Ecology and Management ilmub veebruarikuus artikkel Eesti teadlaste värskest uuringust, mille järgi võib edukalt uuenenud lageraieraiesmik muutuda süsinikku siduvaks ökosüsteemiks arvatust oluliselt kiiremini.

Uuringu vedaja, Eesti Maaülikooli metsaökosüsteemide professori Veiko Uri sõnul näitasid erinevate uurimismeetodite rakendamisel saadud tulemused, et kuueaastane männinoorendik on nõrk süsiniku allikas ning lageraie ala tervikuna muutub süsinikku siduvaks tõenäoliselt juba seitsme aasta vanuselt. "Ühelt poolt on kiire süsinikubilansi tasakaalustumise põhjuseks noore metsa märkimisväärne kasvuhoog. Põhjusel, et süsinikku seob üksnes kasvav mets, suureneb kasvuperioodil kiiresti ka seotava süsiniku hulk. Teisalt saame rääkida tagasihoidlikust süsiniku kaost läbi mullahingamise -aastane mullahingamise voog jäi samasse suurusjärku keskealistes või vanemates männikutes mõõdetuga," täpsustas ta. Seega peegeldavad tulemused edukalt uuenenud lageraie tähtsust metsade efektiivse süsiniku sidumise seisukohast.

Uuringuid, mis aitaksid mõista, kuidas meie metsad süsinikuringes käituvad ja kuidas neid sellest teadmisest lähtudes paremini majandada, pole Eestis tehtud kuigi palju. Uri sõnul on Eesti teadlaste kohustus seda tühimikku täita. Ta nentis, et hiljutise uuringuga võrdväärselt täpsete tulemuste saamine nõuab väga palju tööd ja erinevate osapoolte ühist tahet. "Eesti metsad on olemuselt väga erinevad ja sellest sõltuvalt toimub ka süsinikuringe variatsioonidega."

Seega on ühes metsas uuritud süsinikuringest üldistuste tegemine kõigile Eesti metsadele väär, sedastas professor. Eesti Maaülikooli ja Tartu Ülikooli teadlaste uuringuid toetasid Riigimetsa Majandamise Keskus ja Eesti Teadusagentuur.



Allikas: Eesti Maaülikooli pressiteade

Sisselogimine
Kasutaja
Parool
 - Registreeru
Reklaam
ansambel
Lingid

VÄETISEREGISTER
LINNUPELETUSPALL
TAIMEKAITSE-VAHENDID 2016
PUUVILJATAIMEDE KAHJUSTAJAD
VIINAMARJAD
TOALILLED
KOMPOST
OHUSTAVATE VÕÕRLIIKIDE NIMEKIRI
KÖÖGIVILJAD
TOMAT KASVUHOONES
EESTI KARTULISORDID
TAIMEHAIGUSED
EESTI TAIMED
EESTI SORDIVARAMU
TAIMEVAHETUS
SOOVITUSSORTIMENT
TURUSTAMISE STANDARDID
      Kui Sa oma aiamuredele mujalt lahendust ei leidnud, küsi foorumist
© Aiandus.ee Kõik õigused kaitstud. Selle portaali ühtki osa ei tohi jäljendada ega kasutada muudes väljaannetes ilma Aiandusinfo Oü haldaja kirjaliku loata.