Eile Riigikogus vastu võetud seadusemuudatus teeb keskkonnavaldkonna rahastamise arusaadavamaks ja paindlikumaks ning vähendab paljude inimeste töökoormust.

Seadusemuudatus teeb lõpu rahastamissüsteemile, mida on aastaid kritiseeritud ennekõike liigse bürokraatia ning asjaajamise, kuid ka läbipaistmatuse tõttu. Seni laekusid keskkonnatasud riigieelarvesse ning sealt kindlaksmääratud ulatuses sihtasutusele Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK). Tollele süsteemile on etteheiteid teinud ka Riigikontroll. Olukorrale lahenduse toonud seadusemuudatuse algatas tänavu kevadel keskkonnaminister Siim Kiisler. Keskkonnatasude seaduse ja sellega seonduvate seaduse eile heakskiidetud muudatuse järgi eraldatakse keskkonnatasudest riigieelarvesse laekunud rahast osa Keskkonnaministeeriumile.

"Seadusemuudatus teeb rahastuse palju läbipaistvamaks ja vähendab ka paljude inimeste vaeva," märkis Siim Kiisler. "Keskkonnaministeerium ja selle haldusala on aastast aastasse KIK-ist oma põhitegevusteks toetust taotlenud. Haldusala töötajad on selleks kirjutanud sadu projekte, mida KIKi töötajad on menetlenud. Seadusemuudatus lõpetab ometi kord selle olukorra."

Seadusemuudatused lubavad edaspidi KIKi kaudu toetatavate keskkonnaprojektide rahastust senisest paindlikumalt planeerida, võttes arvesse näiteks suuremahulisi projekte. Rahastuse senine suurus oli paika pandud 2009. aastast kehtinud tasumäärade järgi ning see oli nüüdseks muutunud põhjendamatuks ja pigem piiravaks.

Keskkonnatasusid maksavad ettevõtted maksavad oma saastava või loodusressursse kasutava tegevuse eest.

2017. aastal laekus KIK-ile keskkonnatasude seaduse alusel 31,6 miljonit eurot. Sel aastal on tänase seisuga keskkonnatasudest laekunud 32 780 919 eurot.

Allikas: Keskkonnaministeeriumi 06.12.2018 pressiteade