Aiandus.ee
Avaleht | Teated | Ilm | Kontakt
Doktoritöö näitab aletamise olulisust Lõuna-Eesti maastike kujunemisel (2018-10-23 09:15:09)

Kolmapäeval, 24. oktoobril tuleb Eesti Maaülikoolis kaitsmisele Pille Tomsoni filosoofiadoktori väitekiri teemal "Ajaloolise alepõllunduse roll Lõuna-Eesti maastike ja metsataimestiku kujunemisel. Role of historical slash and burn cultivation in the development of cultural landscapes and forest vegetation in south Estonia." Töös uuriti ajaloolise regulaarse aletamise mõju Lõuna-Eesti maastike ja metsakoosluste kujunemisele.

Töö põhineb 19. sajandi maakasutuskaartidel, mille abil tehti kindlaks aletamiseks kasutatud alad. Regulaarseks aletamiseks kasutati alasid, mis asusid järsul künkal või nõlval, taluõuest kaugel ning mille mullad olid mõõdukalt happelised.

"Seni on Eestis arvatud, et aletamine soodustab muldade leetumist, väljakurnamist ja liigivaeste metsakoosluste teket. Läbiviidud välitööd näitasid seevastu, et metsade taimkatte erinevuste põhjus on alemaade hilisem metsastumine, mitte aletamisele iseloomulikust tule kasutamine," rääkis Pille Tomson. Võrreldes aletamiseks kasutatud alasid ja ajaloolist metsamaad, ei leitud erinevusi mulla praegustes keemilistes omadustes.

Leidsime uuritud aladelt 97% mullast makroskoopilist sütt, mis näitab, et aletamine on olnud oluline tegur mulla söesisalduse kujunemisel, kirjeldas Tomson. Ehkki söe levik mullas on erinevate maakasutusviiside puhul mõnevõrra erinev, on seda siiski suure varieeruvuse tõttu raske kasutada ajaloolise aletamise kindlakstegemiseks. Küll aga on aletatud aladel võimalik leida iseloomulikke maastikuelemente, nagu künniperved, naeriaugud, laiavõralised reliktpuud, väikesed uhtorud või põllukivihunnikud.

"Kokkuvõttes on aletamise mõju maastike uurimisel seni alahinnatud, taimkattekujunemise kirjeldamisel aga pigem ülehinnatud," lõpetas Tomson.

Doktoritöö avalik kaitsmine toimub 24. oktoobril kell 11.15 maaülikooli metsamajas, Kreutzwaldi 5, ruumis 2A1. Doktoritöö juhendajad on prof R. G. H. Bunce ja prof Kalev Sepp, oponent prof Matts Lindbladh (Swedish University of Agricultural Sciences SLU, Rootsi).

Dissertatsiooniga saab tutvuda EMÜ raamatukogus. Samuti Eesti Maaülikooli digitaalarhiivis DSpace.

Allikas: Eesti Maaülikooli pressiteade

Sisselogimine
Kasutaja
Parool
 - Registreeru
Reklaam
ansambel
Lingid

VÄETISEREGISTER
LINNUPELETUSPALL
TAIMEKAITSE-VAHENDID 2016
PUUVILJATAIMEDE KAHJUSTAJAD
VIINAMARJAD
TOALILLED
KOMPOST
OHUSTAVATE VÕÕRLIIKIDE NIMEKIRI
KÖÖGIVILJAD
TOMAT KASVUHOONES
EESTI KARTULISORDID
TAIMEHAIGUSED
EESTI TAIMED
EESTI SORDIVARAMU
TAIMEVAHETUS
SOOVITUSSORTIMENT
TURUSTAMISE STANDARDID
      Kui Sa oma aiamuredele mujalt lahendust ei leidnud, küsi foorumist
© Aiandus.ee Kõik õigused kaitstud. Selle portaali ühtki osa ei tohi jäljendada ega kasutada muudes väljaannetes ilma Aiandusinfo Oü haldaja kirjaliku loata.