Aiandus.ee
Avaleht | Teated | Ilm | Kontakt
Metsanduse alamtöörühmad andsid viimast lihvi uue arengukava probleemide sõnastusele (2018-09-03 07:43:11)

Eelmisel nädalal toimusid metsanduse uut arengukava ettevalmistavate valdkondlike alamtöörühmade viimased kohtumised, kus töötati läbi avalikust küsitlusest ja arvamusfestivalilt laekunud ettepanekud ning tutvuti Vabariigi Valitsusele esitatava arengukava koostamise ettepaneku esmase tööversiooniga.

"Pärast valitsuse jaa-sõna jätkub arengukava kokkupanekul tõsine töö, mis peab päädima kava heakskiitmisega Riigikogus. Mida lähemale sellele jõuame, seda tulisemaks on läinud ka vaidlused, millised probleemid ja millises järjekorras peavad lahendamiseks kirja saama," tõdes keskkonnaminister Siim Kiisler. "Oleme algusest peale püüdnud probleeme kaardistada võimalikult laiapõhjaliselt, kaasates selleks nii paljude erinevate valdkondade eksperte kui ka laiemat avalikkust. Samas selge on see, et nii palju kui on inimesi, nii palju on ka erinevaid nägemusi uuest arengukavast. Sellegipoolest oleme veendunud, et vaatamata kohati üsna tuliseks muutunud debattidele, on ühiskonna mitmekülgne kaasatus ainuõige tee, kuidas jõuda võimalikult paljusid osapooli rahuldava arengukavani," nentis Kiisler. "Usun, et me jõuame selleni."

Metsanduse uue, 2021.-2030. aasta arengukava (MAK2030) algatamise valdkondlikud alamtöörühmad on metsandusalaste probleemide kaardistamiseks alates käesoleva aasta aprillist kohtunud neljal korral ning lisaks ka kahel korral ühise töörühmana. Selle nädala kohtumistel täiendasid ja parandasid ökoloogia-, kultuuri-,majandus- ja sotsiaalvaldkonna alamtöörühmad juunikuisel kohtumisel kokku lepitud prioriteetsete probleemide sõnastusi ning vaatasid üle, kuivõrd saab probleemikaardistusse lisada maikuisest avalikust küsitlusest ja tänavuselt arvamusfestivalilt kogutud ettepanekuid. Lisaks said alamtöörühmad esimest korda tutvuda ka MAK2030 algatamise ettepaneku tööversiooniga ning esitada sinna kommentaare. "Näiteks paluti ettepanekusse lisada kolm valdkonnaülest prioriteeti ning selgelt välja tuua, milline on ülejäänud probleemikaartide tulevik. Küll aga kulus põhiline aur iga valdkonna probleemikaardistuste lihvimisele," tõi Keskkonnaministeeriumi eluslooduse valdkonna asekantsler Marku Lamp kohtumistelt välja.

Ökoloogia alamtöörühmas oli arutluse all terve rida uusi ettepanekuid, millest siiski vaid kaks said lisatud olemasolevasse probleemikaardistusse. Näiteks arutleti pikalt küsimuse üle, mis on riigimetsa roll tänapäeva ühiskonnas. See pandi kirja valdkonnaülese probleemina. Sarnaselt peatuti ka statistilise metsainventeerimise metoodika juures, kus selgitati välja, et probleem ei ole mitte metoodikas endas, vaid pigem metoodika tulemuste tõlgendamises. Töörühmas nenditi, et inventuuril on potentsiaal panustada rohkem ka keskkonnaseiresse.
Kultuuri alamtöörühmas pälvis suuremat tähelepanu metsa kui inimeste ruumilise elukeskkonna vähene käsitlemine ja täiesti uue probleemina toodi välja puitmaterjali vähene kasutus nüüdisarhitektuuris.
Majanduse alamtöörühmas oli üks olulisemaid aruteluteemasid erametsade puuliigiline koosseis ja uuendamine, mis on ühtlasi töörühma üks prioriteete. Tegemist on kompleksse teemaga, mida mõjutab peale metsaomanike motiveerituse ka ulukite rohkus ning metsataimede ja vajaliku metsaseemne kättesaadavus.
Viimasena toimus sotsiaalvaldkonna alamtöörühma kohtumine, kus hoolimata mitmetele erimeelsustele sõnastati ka kaks uut probleemi. Mõneti uudsena toodi sisse seni vähe käsitletud jahinduse teema. Täpsemalt maaomaniku vaatenurgast, kuna leiti, et tal ei pruugi olla alati oma maal jahikorralduses piisavalt võimalust kaasa rääkida.

"Tänaseks on juba tehtud suur töö, on palju vaieldud, aga ka mitmeid kompromisse ja ühist keelt leitud. Mõistetavalt on see olnud parasjagu keeruline ja emotsionaalne teekond, kuid oleme väga tänulikud kõikidele töörühma liikmetele, et neil on jagunud kannatlikkust ja koostöömeelt parima lahenduse nimel ühiselt pingutada," tunnustas asekantsler Marku Lamp töörühmade osalejaid.

Suure töörühma, kus on ühiselt koos kõikide valdkondade esindajad, viimane kohtumine toimub 13. septembril. Töörühmas arutatakse taas arengukava koostamise eesmärke, aga vaadatakse üle ka MAK2030 algatamise ettepaneku parandatud versioon. Samuti arutletakse teemal, millised on töörühma ootused arengukava protsessi järgmisele etapile ehk kuidas võiks töörühma arvates MAK2030 koostamisega edasi minna.

Lõplik lähteülesanne koostatakse käesoleva aasta sügisel. Selle kooskõlastab Keskkonnaministeerium huvirühmade ja teiste ministeeriumidega. Seejärel teeb ministeerium Vabariigi Valitsusele arengukava koostamise ettepaneku ning taotleb selle heakskiitmist.
Pärast arengukava protsessi algatamist asutakse lähteülesandes kirjeldatud probleemidele lahendusi otsima ja koostatakse koostöös huvigruppidega arengukava terviktekst. Seejärel saadab Keskkonnaministeerium valmiva arengukava seaduseelnõu koos seletuskirjaga kooskõlastamiseks ministeeriumidele ja teistele huvilistele ning lõpuks viib viimistletud eelnõu Vabariigi Valitsusse, kes saadab selle hiljemalt aastal 2020 Riigikogule kinnitamiseks.



Allikas: Keskkonnaministeeriumi pressiteade

Sisselogimine
Kasutaja
Parool
 - Registreeru
Reklaam
ansambel
Lingid

VÄETISEREGISTER
LINNUPELETUSPALL
TAIMEKAITSE-VAHENDID 2016
PUUVILJATAIMEDE KAHJUSTAJAD
VIINAMARJAD
TOALILLED
KOMPOST
OHUSTAVATE VÕÕRLIIKIDE NIMEKIRI
KÖÖGIVILJAD
TOMAT KASVUHOONES
EESTI KARTULISORDID
TAIMEHAIGUSED
EESTI TAIMED
EESTI SORDIVARAMU
TAIMEVAHETUS
SOOVITUSSORTIMENT
TURUSTAMISE STANDARDID
      Kui Sa oma aiamuredele mujalt lahendust ei leidnud, küsi foorumist
© Aiandus.ee Kõik õigused kaitstud. Selle portaali ühtki osa ei tohi jäljendada ega kasutada muudes väljaannetes ilma Aiandusinfo Oü haldaja kirjaliku loata.