Aiandus.ee
Avaleht | Teated | Ilm | Kontakt
Eksperdid sõelusid metsanduse valusaid probleeme ja seadsid ootuseid arengukavale (2018-06-15 08:33:54)

Metsanduse uue arengukava algatamise töörühm tutvus esialgsete alusuuringute tulemustega ja vaatas üle meie metsanduse seni kaardistatud probleemid. Ühtlasi peeti aru, kuidas minna edasi nii, et probleemid saaksid kõigile töörühma liikmetele sobivalt sõnastatud ning arengukava lähteülesanne aasta lõpuks koostatud.

"Metsanduse tuleviku suhtes tuleb leida võimalikult suur koosmeel," märkis keskkonnaminister Siim Kiisler. "Olen korduvalt rõhutanud, et järgmise kümnendi arengukavast peab saama omamoodi ühiskondlik kokkulepe. Seda pole kerge saavutada, sest metsanduse ees seisab palju, ka üksteisele vastu rääkivaid väljakutseid. Aga peame püüdma neis asjus kokku leppida. Teha seda nii südame kui ka mõistusega."

Metsanduse 2021.-2030. aasta arengukava algatamise töörühm on valdkonniti (sotsiaal-, majandus-, kultuuri ja ökoloogia küsimuste alamtöörühmana) koos käinud kolmel korral. Selle töö tulemusel on sõnastatud rohkelt Eesti metsi puudutavaid probleeme, mis tõepoolest on tihti üksteisega vastuolus. Valdkonniti sõnastatud probleemidega saab tutvuda Keskkonnaministeeriumi kodulehel https://www.envir.ee/et/mak2030-algatamise-tooruhma-kohtumised .

Tagasisidet metsanduse lahendamist vajavatele probleemide kohta koguti ka meediaanalüüsi ja veebiküsitluse abil. Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse läbiviidud veebiküsitlusele vastas 562 inimest, kes tõid esile ligi 1600 kohati kattuvat probleemi. Töörühm vaatab need üle ja teeb kindlaks, kas tõstatatud teemad on juba kaardistatud või tuleb midagi seni sõnastatud probleemidele lisada.

Töörühma liikmed pidasid vajalikuks vaadata metsanduse arenguid senise kümne-aastase vaate kõrval ka oluliselt pikemalt ja seada suunad vähemalt aastani 2050. Kogu metsanduse arengukava protsessi osas soovisid liikmed näha avatust ja sisulist kaasamist ka edaspidi.

Töörühma kohtumisel tõusetusid metsanduse seni kaardistatud põletavaimate probleemidena see, et füüsilisest isikutest erametsaomanike metsaomand väheneb ja see liigub juriidiliste isikute kätte ning et piisavalt tähelepanu ei saa looduslikud pühapaigad. Majanduslikus vaates peeti probleemiks, et metsade majandamine ja kaitse on samas ministeeriumis ning looduskaitseliste piirangute hüvitamise meetmed ei ole piisavad. Kõige laiemalt nähti probleemi ka selles, et meil puudub pikaajaline vaade majandatavate ja kaitstavate metsade osakaalu osas.

Eesmärkidena peeti vajalikuks vaadata metsanduse arengut senisest hoopis pikemas vaates ja hinnata strateegiliste valikute mõjusid nii looduskeskkonnale kui ka sotsiaalmajandusele.

Need teemad langevad pajuski kokku veebiküsitlusel välja toodud valupunktidega. Näiteks tulid sealgi esile raierahu ajal raiete tegemine, rohekoridoride killustumise ja metsauuenduse probleemid, kaitstavate metsade majandustegevuse ja majandusmetsade elurikkuse probleemid. Mitmed inimesed tõid välja, et lahendamist vajavad kliimamuutuse probleemid. Leiti, et vaja on leida sobilik tasakaal vanade metsade elurikkuse ja noorte metsade võime vahel süsinikku siduda.

Samuti tegi inimestele muret, et elanike kaasarääkimise õigused oma lähimetsade saatuse asjus pole piisavad. Metsaomanikud seevastu tõid korduvalt välja vajadust selguse järele, kuivõrd ja millistel puhkudel võivad teised inimesed nende eraomandi kasutamise osas kaasa rääkida.

Ligi 250 veebiküsitlusele vastanut avaldas soovi metsanduse uue arengukava koostamisel kaasa rääkida.

"Veel saab arengukava kohta oma ettepanekuid teha töörühmade ning keskkonnaministeeriumi kodulehel toodud kontaktide kaudu," selgitas asekantsler Marku Lamp. "Suve teises pooles võrdleme üleskerkinud probleeme rahvusvaheliste kohustuste ja säästva metsanduse üldise raamistikuga ja hakkame kokkuleppeid otsima."

Alamtöörühmad tulevad augustis uuesti kokku, et kaardistatud probleeme veelkord vaagida ja hinnata selleks hetkeks koostatud arengukava koostamise ettepaneku esimest eelnõu. Kogu töörühm saab taas kokku 13. septembril.

Metsanduse uue arengukava tarbeks koondatavad probleemikirjeldused peavad saama kõikidele töörühma liikmetele arusaadavalt ja konsensuslikult sõnastatud sügiseks. Töörühmas sõnastatakse ka arengukava eesmärgid. Keskkonnaministeerium koostab valitsusele arengukava koostamise ettepaneku aasta lõpuks. Ettepanekut tutvustatakse kõikidele huvilistele.

Kui valitsus arengukava koostamise heaks kiidab, järgneb probleemidele lahenduste otsimine ning metsanduse 2021-2030. aasta arengukava kokkupanek. See tuleb esitada Riigikogule kinnitamiseks 2020. aastal.

Paljuski vaatavad metsanduse tuleviku üle praegu käivad arutelud 2030. aastast kaugemalegi. Korduvalt on kõlanud seisukohad, et praegust arengukava koostades tuleb olla mõtetega juba aastas 2100.

Metsanduse värskeima, statistilise metsainventuuri (SMI) 2017. aasta andmetega on taustmaterjalina võimalik tutvuda keskkonnaministeeriumi kodulehel aadressil: https://www.envir.ee/et/metsastatistika



Allikas: Keskkonnaministeeriumi pressiteade

Sisselogimine
Kasutaja
Parool
 - Registreeru
Reklaam
ansambel
Lingid

VÄETISEREGISTER
LINNUPELETUSPALL
TAIMEKAITSE-VAHENDID 2016
PUUVILJATAIMEDE KAHJUSTAJAD
VIINAMARJAD
TOALILLED
KOMPOST
OHUSTAVATE VÕÕRLIIKIDE NIMEKIRI
KÖÖGIVILJAD
TOMAT KASVUHOONES
EESTI KARTULISORDID
TAIMEHAIGUSED
EESTI TAIMED
EESTI SORDIVARAMU
TAIMEVAHETUS
SOOVITUSSORTIMENT
TURUSTAMISE STANDARDID
      Kui Sa oma aiamuredele mujalt lahendust ei leidnud, küsi foorumist
© Aiandus.ee Kõik õigused kaitstud. Selle portaali ühtki osa ei tohi jäljendada ega kasutada muudes väljaannetes ilma Aiandusinfo Oü haldaja kirjaliku loata.