"Põllumajandus toimib kooskõlas loodusega. Taimekaitsevahendite väärkasutust ei aktsepteeri ei mesinikud, ametnikud ega taimekasvatajad. Taimekaitsetöödel on reeglite täpne järgimine ülioluline, sest vaid nii suudame ära hoida võimaliku kahju mesilastele, ümbritsevale loodusele ja inimeste tervisele," ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja nõukogu esimees, teraviljakasvataja Olav Kreen.

Kreen on kindel, et taimekasvatajad ja mesinikud teevad omavahel koostööd ja tänavusel taimekasvatushooajal ei hukku enam ükski mesilane eksimuste tõttu taimekaitsetöödel. Taimekaitsetööde tegija on n-ö kõrgendatud ohu allikas ja tal on vastutus mitte ainult mesilasperede omanike, vaid samaväärselt ka vabas looduses toimetavate kasulike putukate ees. Taimede tolmeldajad on kõrge saagikuse eeltingimuseks.

Taimekasvatuses on edu võti koostöö ja koostöö alus on suhtlemine. Senised kogemused on näidanud, et seal, kus suhtlemine on heaks tavaks saanud ei teki ka probleeme. Põllumehed, kes kevadel jagavad mesinikele oma põlluplaane ja suvel hästi õitsevaid kultuure, on tihti premeeritud mitte ainult suurema saagiga oma põldudelt, vaid mõnikord ka purgitäie magusaga.

Praegu on muutmisel taimekaitseseadus, kus nähakse ette ranged sanktsioonid taimekaitsenõuete eirajatele. Eelnõu põhieesmärk on vähendada taimekaitsevahendite turustamise ja kasutamisega kaasnevaid riske inimeste ja loomade tervisele ning keskkonnale.

Põllumajanduskoda tuletab ühtlasi meelde, et homseks, so 15. maiks, tuleb mesinikel teatada Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile mesilate mesilasperede arv 1. mai seisuga. Täpne mesila asukoht ning mesiniku kontaktandmed põllumajandusloomade registris võimaldavad mesilasperede paremat kaitset taimekaitsevahendite võimalike kahjustuste eest, kuna teave mesilate asukohtadest on põllumeestele kättesaadav PRIA avalikul veebikaardil. Eelmistel aastatel on murekohaks olnud, et registrisse on kantud vaid suhteliselt väike osa mesilasperedest.

Allikas: Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja 14.05.2018 pressiteade