Väikeluik pesitseb tundras, kuid edukaks paljunemiseks on väga oluline tema talvitus- ja rändeaegne toitumus.

Eestis peatub rändel üle 10 000 väikeluige, mis on valdav osa liigi Loode-Euroopa asurkonnast. Kevadel eelistavad väikeluiged peatuda Lääne- ja Edela-Eesti rannikul, sügisel pigem Peipsi järve ääres. Olulistes rändepeatuskohtades, mida on Eestis ligi 30, tuleb tagada lindudele head toitumistingimused ja mitte pidada linnujahti. Valdav osa neist kohadest on juba kaitse all ja seal on ka jaht keelatud.

"Väikeluige arvukuse tõstmiseks on vaja hoida ja hooldada nende looduslikke toitumisalasid, näiteks tuleb rannikualasid puhastada roostikust ja niita või karjatada seal kariloomi. Kui põllumeestele põhjustavad suurt meelehärmi rändlindude tekitatud kahjustused, siis väikeluigel on selles väga tagasihoidlik osa, kuna tema toitub tavaliselt põldude üleujutatud aladel," lausus Marju Erit, Keskkonnaameti liigikaitse büroo juhataja.

Viimase 20 aasta jooksul on väikeluige arvukus langenud 35 000-lt 17 000-le. Väikeluike ohustavad lisaks sobivate toitumisalade kadumisele rändeteel ja liigsele häirimisele ka muud probleemid, näiteks linnustiku seisukohalt ebasobivatesse kohtadesse ehitatud elektriliinid, millesse nad võivad takerduda. Enamasti satuvad elektriliinidesse suuremad ja kehva manööverdamisvõimega linnud, sealhulgas luiged, halbade ilmastikuolude korral. Eestis üks lindudele ohtlikumaid elektriliine asub Väikese väina tammil, millele otsitakse linde säästvat lahendust.

Väikeluige pesitsusedukus sõltub rände tingimustest, seega on rändeteele jäävate Põhja- ja Kesk-Euroopa riikide vaheline koostöö väga oluline. Oktoobris 2018 toimub Eesti Maaülikoolis "VI rahvusvaheline luigekonverents", kuhu on oodata üle 100 luigeuurija üle maailma. Konverentsil tutvustatakse ka Eesti väikeluige kaitse tegevuskava, mis on ainulaadne kogu Euroopas ning eeskujuks teiste riiklike tegevuskavade koostamisele.

"Kui luiged on saanud rändel rahulikult kõhu täis süüa, on neil suurem võimalus karmis tundras pojad edukalt üles kasvatada ning liigi arvukus saab taastuda. Selleks peavad kõik rändeteele jäävad riigid oma panuse andma ning seetõttu plaanime teha koostööd teiste riikide teadlaste ja vastavate ametiasutustega, et ühiselt kaitsta väikeluige seisundit," selgitas Marju Erit.

Väikeluige kaitse tegevuskava koostati koostöös teadlaste, Keskkonnaministeeriumi ja Keskkonnaagentuuri ekspertidega. Kinnitatud kavaga saab tutvuda Keskkonnaameti kodulehel.

Lisaks läbirändel olevatele väikeluikedele võib Eestis märgata ka kõigile tuttavaid kühmnokk-luiki ning väikejärvedel pesitsevaid laululuiki.

Allikas: Keskkonnameti 23. aprill 2018 pressiteade