Aiandus.ee
Avaleht | Teated | Ilm | Kontakt
Keskkonnaamet kinnitas niidurüdi kaitse tegevuskava (2018-04-05 07:46:21)


Niidurüdi. Foto: Marju Erit

Äärmiselt ohustatud niidurüdi kaitseks ja arvukuse tõstmiseks tuleb tõhusalt hooldada rannaniite ning ohjata väikekiskjate arvukust väikesaartel.

Niidurüdi on väike rannaniitudel ja lagerabades elav kurvitsaline, kes oma arvukuse suure languse tõttu on arvatud rangeimasse kaitsekategooriasse. Eestis pesitseb praegu ligi 200 paari niidurüdisid, lähima viie aasta eesmärgiks on liigi arvukuse tõus 20-30 paari võrra. Kogu Läänemere asurkonna suuruseks on hinnatud ligi 600 paari, seega neist tervelt kolmandik elab Eestis ja liigi tõhus kaitse on äärmiselt oluline.

"Poolsada aastat tagasi arvati Eestis pesitsevat 1500 paari niidurüdisid. Liigi arvukus langes kiiresti rannakarjamaade sööti jätmise tõttu, kuid tänaseks on tänu poollooduslike koosluste hooldamise toetamisele liigi arvukuse langus pidurdunud," lausus Marju Erit, Keskkonnaameti liigikaitse büroo juhataja.

Niidurüdi jääb lärmakate niidukurvitsaliste - kiivitajate ja punajalg-tildrite - varjus sageli märkamatuks. Kiivitajate kaitse on rüdile väga oluline, sest nemad annavad häälekalt teada ohu saabumisest rannaniidule ja püüavad röövlooma oma kisaga eemale peletada. Niidurüdi ise on väike ja vaikne, tegutseb ettevaatlikult oma mätta varju peidetud pesa lähistel, et röövloomad ei leiaks ega rüüstaks tema pesa.

Kuigi niidurüdi veedab Eestis vaid mõned kuud, on siin ta pesitsuspaik ja siinsete alade sobivusest sõltub liigi paljunemine ja püsimajäämine. Rüdi vajab pesitsemiseks madala rohustuga niisket niitu, kus on väikesed madalad looduslikud veekogud, nt ojakesed, või kõrgtaimedest vaba rannaäär, et seal toituda.

Niidurüdi peamine ohutegur on rannaniitude kinnikasvamine ja nende ebapiisav hooldus. Puude-põõsaste jätmine rannaniidule pakub varjet lindu ohustavatele väikekiskjatele, roostikku kasvanud merepiir või kraavidega rikutud veere˛iim raskendavad toidu kättesaamist, liiga kõrge rohustu ei võimalda linnul saada ümbrusest ülevaadet. Seetõttu tuleb taastada ja pidevalt hooldada rannaniite, et vähendada pesarüüste riski ja tagada sobivate pesitsusalade olemasolu. Lisaks ohustavad liiki maastikumuutused rändeteel ning talvitumisaladel Lõuna-Euroopas.

"Kõige olulisemad kaitsemeetmed on niidurüdi pesitsusalade kaitse ja nende kvaliteetse hooldamise tagamine. Samuti on oluline seirata pidevalt liigi arvukust ning ohjata väikekiskjaid. Väikekiskjate küttimine on oluline eeskätt väikestel meresaartel, kus sinna üle jää sattunud rebane või kährik võib kevade saabudes teha täieliku puhastustöö kõigi maaspesitsevate lindude pesades, et ise mitte nälga jääda," selgitas Marju Erit.

Rüdid saabuvad aprillis Eestisse, seega tasub silmad lahti hoida ja vaatlustest teavitada Keskkonnaametit või lisada vaatlus loodusvaatluste andmebaasi. Salkades olevad linnud on reeglina läbirändel, üksikud või paaridena tegutsevad isendid, kes hommikuti rüdistava häälega laulavad, jäävad meile pesitsema.

Niidurüdi kaitse tegevuskava koostati koostöös teadlaste, Keskkonnaministeeriumi ja Keskkonnaagentuuri ekspertidega. Kinnitatud kavaga saab tutvuda Keskkonnaameti kodulehel.

Allikas: Keskkonnaameti pressiteade

Sisselogimine
Kasutaja
Parool
 - Registreeru
Reklaam
ansambel
Lingid

VÄETISEREGISTER
LINNUPELETUSPALL
TAIMEKAITSE-VAHENDID 2016
PUUVILJATAIMEDE KAHJUSTAJAD
VIINAMARJAD
TOALILLED
KOMPOST
OHUSTAVATE VÕÕRLIIKIDE NIMEKIRI
KÖÖGIVILJAD
TOMAT KASVUHOONES
EESTI KARTULISORDID
TAIMEHAIGUSED
EESTI TAIMED
EESTI SORDIVARAMU
TAIMEVAHETUS
SOOVITUSSORTIMENT
TURUSTAMISE STANDARDID
      Kui Sa oma aiamuredele mujalt lahendust ei leidnud, küsi foorumist
© Aiandus.ee Kõik õigused kaitstud. Selle portaali ühtki osa ei tohi jäljendada ega kasutada muudes väljaannetes ilma Aiandusinfo Oü haldaja kirjaliku loata.