Aiandus.ee
Avaleht | Teated | Ilm | Kontakt
Kumb on usinam tammi ehitaja - inimene või kobras? (2018-03-23 07:01:01)


Inimtekkelised paisud


Koprapaisud

22. märtsil tähistati ülemaailmset vee päeva, mis tänavu suunas oma fookuse looduslikele märgaladele. Vaadates ringi Eestimaal, on teistest liikidest peajagu üle kaks esindajat, kes kõige enam vett omatahtsi suunavad ja seda paisutavad: inimene ja kobras. Aga ikkagi: kes keda - kumb neist on usinam tammi ehitaja?

Kobras on oma olemuselt kui ökosüsteemi insener, kes rajab oma elutegevusega märgalasid, tiike, tamme ja kanaleid. Üleujutatud alad aitavad neil toidule lihtsamalt ligi pääseda ja kaitsta oma urgu röövlite ja talvepakase eest. Kuigi kobraste tammiehitus võib häirida ligidal elavaid inimesi, kes püüavad risti vastupidi - antud maad hoopis kuivendada - on nende üleujutamiste kasutegur loodusele endale suure väärtusega.

Kopra loodud märgalad

Kopra loodud märgalad on elupaikadeks paljudele taimedele ja loomadele, pakkudes peavarju näiteks veelindudele, kudemiskohti konnadele ja kaladele ning jahimaad pisikiskjatele. Eestis on erinevate märgaladega kokku kaetud 9% maapinnast (National Inventory Report).

Kopratiigid on ka looduslikud reservuaarid, mis vähendavad kevadisi üleujutusi ja suurendavad kuivadel suvekuudel veevoolu hulka. Igas kopratiigis võib miniatuursel kujul näha seda, mis toimub veepuhastusjaamades: sade settib ja vesi rikastub hapnikuga. Nii annab iga koprapais oma panuse jõgede ja järvede ning selle kaudu ka Läänemere puhtusesse. Kui koprapere oma tiigist lahkub ning pais aja jooksul laguneb, on sellestki loodusele palju kasu, sest lodu kattev mudakiht, mis vee alanedes metsa alla maha jääb, on taimedele väetise eest (viide: http://www.eestiloodus.ee/artikkel3781_3748.html).

Inimene - agar paisutaja

Ka inimene on läbi ajaloo olnud agar paisutaja. Suurematele jõgedele on vesiveskite ja hüdroelektrijaamade tarvis rajatud palju paisusid. Eesti jõgedel on loendatud kokku üle tuhande paisu. Erinevalt kopratammidest on inimese loodud paisud palju suuremad, mistõttu pole ka nende mõju loodusele enam nii positiivne. Nimelt on ligi 75 % paisudest kaladele ületamatud ning umbes 40 % mõjutavad oluliselt kalastiku, põhjaloomastiku ja taimestiku seisundit. Paisude tõttu on kalad, nende elupaigad ja toitumisalad üksteisest isoleeritud (mõjutades nende kasvukiirust, toitumis-ning rändevõimalusi) ning halvendavad seeläbi jõgede seisundit (viide: http://www.envir.ee/et/eesmargid-tegevused/kalandus/paisud-eestis).

Inimtekkelisi paise on Eestis kaardistatud 1700 ringis (andmed - EELIS), millest üle 600 on tänaseks päevaks hävinud - seega kokku on praegu veidi üle tuhande paisu (joonis 1).

Koprapaisude asukohti ei ole võimalik nii detailselt kaardistada, sest need tekivad ja hävivad pidevalt. Sellegipoolest on võimalik näidata kobraste tegevuspiirkonda, mis on aastast-aastasse püsiv. Põllumajandusametil on kopratammide kohta informatsioon vaid riigi poolt korrashoitavatel ühiseesvooludel 2012 ja 2015. aasta seisuga. Kokku on kopratammisid määratletud nendel jõgedel üle kahe tuhande (joonis 2).

Seega võib julgelt väita, et koprad on küll mõjult tagasihoidlikumad paisutajad, kuid tükitöö poolest inimestest lausa poole usinamad.

Allikas: Keskkonnaagentuuri pressiteade

Sisselogimine
Kasutaja
Parool
 - Registreeru
Reklaam
ansambel
Lingid

VÄETISEREGISTER
LINNUPELETUSPALL
TAIMEKAITSE-VAHENDID 2016
PUUVILJATAIMEDE KAHJUSTAJAD
VIINAMARJAD
TOALILLED
KOMPOST
OHUSTAVATE VÕÕRLIIKIDE NIMEKIRI
KÖÖGIVILJAD
TOMAT KASVUHOONES
EESTI KARTULISORDID
TAIMEHAIGUSED
EESTI TAIMED
EESTI SORDIVARAMU
TAIMEVAHETUS
SOOVITUSSORTIMENT
TURUSTAMISE STANDARDID
      Kui Sa oma aiamuredele mujalt lahendust ei leidnud, küsi foorumist
© Aiandus.ee Kõik õigused kaitstud. Selle portaali ühtki osa ei tohi jäljendada ega kasutada muudes väljaannetes ilma Aiandusinfo Oü haldaja kirjaliku loata.