Aiandus.ee
Avaleht | Teated | Ilm | Kontakt
Loomataudide leviku tõkestamisel on esmatähtis Veterinaar- ja Toiduameti koostöö jahimeestega (2018-03-21 07:43:14)

Veterinaar- ja Toiduametis kogunes 19.03.2018. a. riiklik loomatauditõrje komisjon, kus põhiteemana arutati metsas leviva seakatku (SAK) tõkestamise võimalusi, kus võtmeroll metssigu küttivate jahimeeste kanda. Taud on metssigade seas endiselt laialt levinud ning ei näita hääbumise märke. Sel aastal on 15. märtsi seisuga Eestis uuritud 2691 metssiga, kellest 170 olid SAK positiivsed. Komisjon otsustas, et metsas taudi leviku piiramiseks on muuhulgas vaja igasse jahiseltsi luua korralikud kütitud ulukite esmakäitlemise kohad ehk kohad, kus kõiki bioohutusnõudeid järgides oleks võimalik loomad nülgida.

"Seakatkuoht on endiselt kõrge ja jääb väga suure tõenäosusega meie farmide kohale püsima veel pikaks ajaks. Meil on kavas märtsikuus üle kontrollida ja veelkord kaardistada olukord kõikides farmides ja siin on võtmeküsimuseks eeskätt iga loomapidaja enda vastutustundlik tegevusolukord bioohutuse alaste nõuete täitmisel. Loomataudide leviku tõkestamisel ja selle tagamisel, et taudid ei jõuaks farmidesse, ontähtis ka veterinaarteenistuse koostöö jahimeestega. Koostöö 353 jahiseltsiga on meil kulgenud ladusalt. Järelevalvet bioohutuse alaste nõuete täitmise üle jahipidamisel korraldame ühistöösKeskkonnainspektsiooni ning ka teiste keskkonnaasutuste ja metsakorraldusega tegelevate organisatsioonidega. Viimase aasta jooksul oleme kontrollinud kõiki jahimajasid ning -platse ehk kütitud metssigade esmakäitlemise ja hoiustamise kohti," ütles Veterinaar- ja Toiduameti peadirektor Indrek Halliste.

Endiselt on ülioluline surnud metssigadest teavitamine ning neilt proovide kogumine. "Koostöö jahimeeste ning veterinaarametike vahel on meil üks Euroopa paremaid, oleme käinud oma kogemusi jagamas ka Tšehhi ja Soome jahimeestele," ütles Eesti Jahimeeste Seltsi tegevjuht Tõnis Korts.

Loomatauditõrje komisjonis otsustati ühiselt, et ulukite esmakäitlemise kohad vajavad lisainvesteeringuid.

Kõik loomapidajad peavad katku levikut igati tõkestama ning rangelt täitma bioohutuse alaseid nõudeid. Nii kodumajapidamistes kui suuremates seafarmides tuleb välistada sigade kokkupuude teiste koduloomade, metssigade ning võimalike saastunud materjalide, sealhulgas söödaga. Jahil käinud inimene ei tohi minna seakasvatusse vähemalt 48 tunni jooksul pärast jahti. Inimestele sigade Aafrika katk ohtu ei kujuta, kuid inimesed võivad viirust edasi kanda.

Seakatku viiruse kontsentratsiooni vähendamiseks looduses tuleb jätkata metssigade arvukuse vähendamise ja hukkunud metssigade korjuste nõuetekohase kõrvaldamisega. 2018/2019 jahiaasta eesmärgiks on metssigade asustustiheduse viimine tasemele alla 1 isendi 1000 hektari jahimaa kohta. Metsas peab katku nakatunud searümba viima spetsiaalsesse konteinerisse, mis saadetakse loomsete jäätmete käitlemise tehasesse. Veterinaar- ja Toiduamet on soetanud ja andnud jahiseltside käsutusse 96 konteinerit ja 60 külmkambrit. Külmkambrid on mõeldud kütitud metssigade hoiustamiseks kuni seakatku uuringuvastuste saabumiseni. Katkudiagnoosiga metssea rümp tuleb hävitada AS-i Vireen käitlemistehases.

Veterinaar- ja Toiduamet jätkab üle-eelmisel aastal alustatud teabepäevadega jahimeestele ja loomakasvatajatele ning info jagamisega taudide kohta meediakanalites. Sigade Aafrika katk võib põhjustada ulatuslikku majanduslikku kahju nii seakasvatussektorile kui jahimajandusele.

Komisjonis arutati ka veiseid ohustavate loomataudide, eelkõige suu- ja sõrataudi võimalikku ohtu meie loomakasvatussektorile. Lähiaastatel tuleks oluliselt tõsta veisefarmerite teadmisi bioohutusnõuetest ja nende nõuete täitmise vajalikkusest.

"Veterinaar- ja Toiduamet hakkab lähiajal rohkem tähelepanu pöörama veiseid ohustavatele loomataudidele. Suu- ja sõrataud levib praegu küll Lähis-Idas, Aasias ja Aafrikas, kuid me peame valmis olema juhuks, kui see taud peaks kunagi Eestisse jõudma. Iga farmer vastutab oma loomade heaolu ning tervise eest ja me peame koostöös tegema ühise plaani, kuidas veiseid taudide eest kõige paremini kaitsta," ütles VTA loomatervishoiu osakonna juhataja Harles Kaup.

Soome on hiljuti jõudnud hirvlaste haigus - hirvlaste kurtumus ehk kurnatustõbi. Veterinaar- ja Toiduamet juba selle aasta algusest kolm aastat kestva seirega. Uuritakse farmides ja looduses elavaid hirvlasi - põtru, hirvi ja metskitsi. Hirvlastelt ajuproovide võtmisel on taaskord oluline koostöö jahimeeste ja Veterinaar- ja Toiduameti vahel.

Riiklik loomatauditõrje komisjon moodustati 31. juulil 2014. aastal peale sigade Aafrika katku diagnoosimist metssigadel Põhja-Lätis. Komisjoni kuuluvad Veterinaar- ja Toiduameti, Veterinaar- ja Toidulaboratooriumi, Keskkonnaameti, Politsei- ja Piirvalveameti ja Päästeameti esindajad. Komisjoni töösse on kaasatud ka Keskkonnaministeeriumi ja Eesti Jahimeeste Seltsi esindajad.


Allikas: Veterinaar- ja Toiduameti pressiteade

Sisselogimine
Kasutaja
Parool
 - Registreeru
Reklaam
ansambel
Lingid

VÄETISEREGISTER
LINNUPELETUSPALL
TAIMEKAITSE-VAHENDID 2016
PUUVILJATAIMEDE KAHJUSTAJAD
VIINAMARJAD
TOALILLED
KOMPOST
OHUSTAVATE VÕÕRLIIKIDE NIMEKIRI
KÖÖGIVILJAD
TOMAT KASVUHOONES
EESTI KARTULISORDID
TAIMEHAIGUSED
EESTI TAIMED
EESTI SORDIVARAMU
TAIMEVAHETUS
SOOVITUSSORTIMENT
TURUSTAMISE STANDARDID
      Kui Sa oma aiamuredele mujalt lahendust ei leidnud, küsi foorumist
© Aiandus.ee Kõik õigused kaitstud. Selle portaali ühtki osa ei tohi jäljendada ega kasutada muudes väljaannetes ilma Aiandusinfo Oü haldaja kirjaliku loata.