Aiandus.ee
Avaleht | Teated | Ilm | Kontakt
MTÜ Loodusajakiri uudiskiri 28.02.2018 (2018-02-28 07:18:33)


LOODUSAJAKIRJA SÕNUMEID


Loodusajakirjade lood raadiojaamades

Raadio Kuku saade "Loodusajakiri" koosneb nüüd kahest kaheksaminutisest osast; saade on kavas neljapäeviti pärast kella kümneseid uudiseid. Homme, 1. märtsil, räägivad ajakirja Horisont toimetaja Helen Rohtmets-Aasa ja saatejuht Toomas Jüriado selle ajakirja talvenumbrist, mis on peaaegu täielikult pühendatud Eesti vabariigi juubelile. Saate esimeses pooles tuleb juttu Tartu ülikooli ajaloolaste dotsent Ago Pajuri ja professor Tõnu Tannbergi pikematest asjakohastest ajalookirjutistest, teises pooles TÜ genoomikateadlaste artiklist, mille teema on demograafiline ajalugu eestlaste geenides, Laurits Leedjärve ülevaatest Eesti 100-aastase panuse kohta astronoomiasse, vabariigi presidendi Kersti Kaljulaidi mõttearendusest rubriigis "Mina ja teadus‟ ning veel mitmest lühemast loost. Saadet "Loodusajakiri" saab järelkuulata Kuku taskuhäälingus.

Raadio Elmar sagedusel kuuleb pühapäevases (4. märts) "Maailmamixi‟ saates Tartu ülikooli zooloogiaosakonna teadurit Marko Mäge. Ta kõneleb sellest, kuidas linnud talvel hakkama saavad: sel teemal on Marko Mägi kirjutanud peagi ilmuvas Eesti Looduse märtsinumbris.

"Maailmamixi‟ saateid saab samuti hiljem järele kuulata: vaata Elmari taskuhäälingusse. Värske numbri tutvustust kuuleb aga esmaspäeval, 5. märtsil Vikerraadio saates "Ökoskoop", kus Riho Kinks annab ülevaate, millised teemad on Eesti Looduse märtsinumbris veel vaatluse all.

EESTI UUDISED


Pilt Eesti loodusturismi ühingu asutamiskoosolekult (vasakult paremale): Bert Rähni, Peeter Vissak, Thea Perm, Marika Mann, Mariell Jüssi, Eleri Lopp-Valdma, Tauri Purkas ja Mati Kose (ees) (foto: Mati Kose)

Tegevust on alustanud Eesti loodusturismi ühing

Eelmise nädala teisipäeval asutati Märjamaa rahvamajas Eesti loodusturismi ühing, mis esindab loodusturismiga tegelevaid ettevõtjaid. Ühingu asutamise ajend on senisest enam teadvustada Eesti kui loodusriigi tähtsust, ühtlasi peetakse vajalikuks hoida ning parandada meie loodusriigi mainet ja kuvandit. Ühingu asutajad soovivad, et Eestis suureneks loodusturismi ja teiste loodust hoidlikult kasutavate valdkondade osakaal majanduses.

Et oma eesmärke saavutada, loodab äsja asutatud ühing olla riigi loodusvarade kaitse- ja kasutuse, turismimajanduse, regionaalpoliitika jt valdkondlike ning piirkondlike otsustuskogude koostööpartner. Ühtlasi on ühingu siht välja töötada loodusturismiga seotud majandusmudel, mis on kohane loodusriigi kuvandile, aitab olla rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline ning kasutada loodusvarasid nutikalt ja jätkusuutlikult.

Üks oluline eesmärk on tagada loodusturismisektori jätkusuutlikkus ja kvaliteet. Selle nimel tahab ühing kaasa rääkida uute loodusturismiettevõtjate koolitamisel, mis võiks toimuda koostöös ülikoolide ja teiste koolidega.

Loodusturismiühingu asutajate hulka kuuluvad Eesti tuntumad loodusturismiga tegelevad ettevõtted ja ettevõtjad: Natourest, Kumari Reisid, Viis Aastaaega, Estonian Wildlife Tours, Sea Kayaking Estonia, Urban Pirate, Naturum ja loodusretkejuht Peeter Vissak.

MTÜ Eesti loodusturismi ühing


Allikas: ELF

ELF on seadnud sihi parandada nahkhiirte talvitusolusid

Eestimaa looduse fond (ELF) hakkab parandama tiigilendlaste talvitusolusid ning k oos Eesti loodusmuuseumiga tutvustatakse nahkhiiri ja nende eluviisi.

Möödunud aasta lõpust kuni 2021. aasta suveni vältava projekti "Tiigilendlase elupaikade parandamine Eestis‟ (nn EstBatLIFE) raames tegeldakse tiigilendlase seire ja uuringutega, parandadatakse talvitusolusid ning tutvustatakse neid loomi laiemalt. Talvitusolusid asutakse parandama Lõuna-Eestis Piusal ning Põhja-Eestis Humalas, Vääna-Postil ja Ülgasel. Projektijuhi Lauri Kleini sõnul on plaanis muuta talvitumistunnelid nahkhiirtele turvalisemaks ja ühtaegu edendada inimeste teadlikkust, et nõnda vähendada nahkhiirte häirimist talviti. Näiteks taastatakse ühes 600 meetri pikkuses tunnelis nahkhiirtele sobiv temperatuurirežiim: reguleeritakse õhu liikumist, et vältida nahkhiirte külmumist. Suuremates talvituspaikades piiratakse inimeste kontrollimatut ligipääsu ja rajatakse teavitustahvlid, andmaks teavet nahkhiirte olemasolu ja õigete käitumisviiside kohta. Samuti korraldatakse nahkhiiretalguid, koolitatakse retkejuhte, 2020. aastal on kavas avada Eesti loodusmuuseumi eestvõttel nahkhiireteemaline rändnäitus. Rohkem teavet projekti ja tegevuste kohta leiab ELFi nahkhiirte teemalehelt http://elfond.ee/nahkhiired.

Tiigilendlane ja teised meil talvituvad nahkhiireliigid on looduskaitse all. Eestis talvitub arvukalt nahkhiiri mahajäetud kindluse- ja kaevanduskäikudes, kus nende loomade käekäik oleneb suuresti inimestest. Paraku näitavad uuringud, et nahkhiirtel ei lähe enamikus kaitstavates talvituspaikades hästi. Üks põhjusi on liiga sagedane häiring. Näiteks võib isegi ühe inimese viibimine maa-aluses talvituspaigas äratada koloonias hulga nahkhiiri.

ELF



Stratotüüppaljandite portaalis saab huvi pakkuvat paljandit uurida mitut moodi, näiteks interaktiivse kaardi või stratigraafilise skeemi järgi (allikas: sisu.ut.ee/stratotuup)

Valminud on uus Eesti stratotüüpseid paljandeid koondav portaal

Tartu ülikooli geoloogiaosakond on koostanud Eesti aluspõhja stratotüüpsete paljandite veebilehe https://sisu.ut.ee/stratotuup. Portaalis leiab iga paljandi asukoha, seose stratigraafilise üksusega, info paljandi hetkeseisukorra kohta ja hooldamise soovitused.

Stratotüüppaljandid on geoloogilised uurimisobjektid, mis võimaldavad tundma õppida maapõue ehitust, kuid aitavad jagada ka geoloogiaharidust ning edendada seeläbi erialateadust. Üksiti on paljandid olulised loodusturismiobjektid, tutvustades huvilistele Eesti loodust ja eripärasid.

Suure panuse portaali loomisse on andnud Eesti geoloogiaseltsi juures tegusev Eesti stratigraafiakomisjon ning Tartu ülikool, toetanud on keskkonnainvesteeringute keskus.

Uudistaja


Uue linnuatlase kaanepilt (allikas: EOÜ)

Võimalus on soetada soodsalt uus Eesti linnuatlas

Kuni 15. märtsini on võimalik ette tellida Eesti haudelinde käsitlevat uut raamatut "Linnuatlas. Eesti haudelindude levik ja arvukus". See on viimase veerandsaja aasta kõige põhjalikum teos Eesti haudelindudest. Atlas põhineb aastatel 2003-2009 tehtud välitöödel ning on valminud üle 800 linnuhuvilise vabatahtliku töö viljana.

Raamat hõlmab 560 lehekülge, kirjeldatud on 229 haudelinnuliigi levikut meil ja maailmas ning antud ülevaade lindude elupaikadest, asustusloost, arvukusest ja ohuteguritest Eestis. Atlase on koostanud Jaanus Elts, Andrus Kuus ja Eerik Leibak.

Teavet ettetellimise kohta leiab Eesti ornitoloogiaühingu veebilehelt. Raamatu soodsaim hind on 29 eurot, lisandub saatekulu, kuid raamatule saab ka ise EOÜ kontorisse järele tulla. Eeldatav kättesaamisaeg on ajavahemikus 20.-31. märts.

EOÜ

TASUB OSALEDA


Loodusõhtul räägitakse paigavaimust

Täna, 28. veebruaril kell 18 algab Otepää looduskeskuses loodusõhtu, kus tuleb jutuks paigavaim, kultuuripärand ja sellega seotud müüdid. Neil teemadel tuleb kõnelema Haanjamaa elanik ja ettevõtja Pille Saarnits. Ta räägib Haanjamaa näitel, mis on kodupaik, pärandmaastik ja kultuuripärand ning kuidas see on kujunenud, millised ohud ja võimalused kaasnevad kultuuripärandi kaubaks tegemisega. Loodusõhtu on tasuta. Otepää looduskeskus asub Kolga tee 28.

Keskkonnaamet



Foto: Katre Palo


Oodatakse teateid piirimärkide kohta

Eesti maaülikooli geomaatikaõppetool kutsub huvilisi saatma pilte meie piirimärkidest. Soov on koguda Eesti vabariigi sünnipäeva-aastal saja erinäolise piiritähise fotod ning kinkida see pildikogu vabariigile, jättes nõnda jälje meie piirimärkide ajalukku.

Fotod on võimalik üles laadida geomaatikaõppetooli veebilehele, kus saab soovi korral lisada piiritähise täpse asukoha ja tähisega seotud loo. Pilte oodatakse kuni 31. detsembrini 2018. Teavet üleskutse kohta saab Eesti maaülikooli geomaatikaõppetooli dotsendilt Aive Liibuskilt telefonitsi 731 3196.

EMÜ


Väljavõte määramisvõistluse veebilehelt (allikas: linnuvaatleja.ee)


Linnumääramisvõistluse esimene voor lõpeb täna!

Käimas on kümnevooruline linnumääramisvõistlus, mille 1. voorus saab kaasa lüüa veel täna südaööni. Linnuvaatleja linnumääramisvõistlus kestab veebruarist novembrini. Iga kalendrikuu alguses ilmub Linnuvaatleja portaalis viis küsimust Eesti lindude nimestikku kantud liikide kohta. Võistlus on korraldatud kahes raskusastmes: algajad ja edasijõudnud. Osalejatele ei ole kehtestatud vanusepiirangut, väga on osalema oodatud väiksemad lapsed ja noored. Algajate raskusastme küsimustele on hõlbus vastata nii raamatute kui ka interneti abiga. Määramisvõistlusel tuleb linde ära tunda nii fotodelt kui ka hääle järgi helisalvestistelt. Rohkem teavet võistluse kohta, sh esimese vooru küsimused leiab linnuvaatleja veebilehelt .

linnuvaatleja.ee



Aasta lind metsis (foto: Tauri Pärna)

Aastal linnu õhtu Penijõel

Matsalu rahvuspargi külastuskeskus kutsub kõiki huvilisi homme, 1. märtsil kell 14 Penijõe mõisas asuvasse külaskuskeskusesse, kus toimub aasta linnu loodusõhtu. Metsisest tuleb kõnelema fotograafist loodusemees Arne Ader, kes näitab ka värvikaid kaadreid sellest linnust.

Huvilistel palutakse tulekust teada anda e-posti teel info.matsalu@rmk.ee või telefonitsi 472 4236 või 513 8783. Loodusõhtu on tasuta ja kestab umbes poolteist tundi.

RMK



Allikas: Pähni külastuskeskuse FB-leht


Koolivaheaja jäljeretk Võrumaal

Neljapäeval, 1. märtsil kell 14‒17 ootab Pähni külastuskeskus nii noori kui ka vanemaid jäljeretkele. Koos Viitina jahiseltsiga minnakse vaatama, milliseid märke jätab puule karu ja milliseid põder. Kuidas ära tunda aasta looma ilvese jälgi? Mida kogenud jahimees lumele jäetud tegevusjälgede põhjal teada saab? Kogunetakse Pähni külastuskeskuses kell 14. Alustuseks juuakse teed ja tutvutakse metsloomade kasukate, hammaste ja muu põnevaga. Kell 15 minnakse edasi retke alguspunkti Listaku lähedal. Retk on tasuta, kuid huvilistel tuleb ennast varem registreerida telefoni teel 5691 0529 (Taavi Tatsi).

RMK Pähni külastuskeskus


Foto: Katre Palo

Loodusõhtul on fookuses eramets ja looduse kaitse

Tuleval kolmapäeval, 7. märtsil kell 18 algab Tartus TÜ loodusmuuseumis Vanemuise 46 metsateemaline loodusõhtu. Metsaomanik Rainer Kuuba räägib, kuidas ta oma 17 hektaril asuvat erametsa majandab nõnda, et ka loodusel on selles säilinud oma koht. Loodusõhtu pilet maksab 3 eurot.

TÜ loodusmuuseum


Foto: Jaan Mettik

Botaanikaaedades on orhideenäitused

Selle nädala reedest kuni uue nädala laupäevani saab Tallinna botaanikaaias tutvuda kevadise orhideenäitusega, ühtlasi on võimalus küsida nõu ja osta taimi. Näitusel saab näha nii loodusest pärit orhideeliike kui ka aretatud sorte. Peale tuttavate kuukingade on lai valik teisi troopilisi orhideesid: veenusekingad, paelkingad, vandad, tsümbiidiumid, epidendrumid, dendroobiumid, masdevalliad, ontsiidiumid ja paljud teised. Taimi saab osta reedel, laupäeval ja pühapäeval (2.‒4. märts ja 9.‒11. märts). Näitus on lahti 11‒17.

Orhideesid saab imetleda ka Tartus TÜ botaanikaaias 2.-11. märtsil kella 10-17. Üheksandat korda toimuval näitusel on väljas üle 70 õitsva orhideeliigi ja -sordi. Näitusega samal ajal toimub erakollektsionääride orhideevõistlus. Kauneima orhidee valivad välja näituse külastajad. Huvilised saavad 3. ja 10. märtsil kell 13 osaleda ka ekskursioonil TÜ botaanikaaia kasvuhoonetes.

Nii Tallinna kui ka Tartu ülikooli botaanikaia orhideenäitustele pääseb botaanikaaia piletiga.

Uudistaja


Reisilaev "Georg Ots" (foto: Wikimedia Commons)


Merefoorumil on kõne all reisilaev "Georg Ots"

Teisipäeval, 13. märtsil kell 18 peetakse taas merefoorum. Seekordne teema on "Georg Otsa" lugu; sellest kõneleb Ülo Kollo, kes oli üle tosina aasta "Georg Otsa" kapten.

1980. aastal valminud reisilaev "Georg Ots" vedas reisijaid Tallinna‒Helsingi liinil paarkümmend aastat. Sellesse ajavahemikku jäi 1986. aastal laevaperele ootamatu reis Islandile, et olla Reykjavikis ujuvhotelliks Mihhail Gorbatšovile ja tema kaaskonnale, kes kohtusid Islandi pealinnas USA presidendi Ronald Reaganiga.

Foorumit juhatab Vallo Kelmsaar. Foorum peetakse eesti keeles. Kogunetakse Lennusadama kassa juures. Registreeruda saab Eesti meremuuseumi veebilehel.

Eesti meremuuseum


Aktsioon "Tere, kevad!" saab taas alguse

Juba üle 20 aasta igal kevadel ette võetud "Tere, kevad!" ootab taas osalejaid. Kevadisi loodusvaatlusi oodatakse tegema lasteaedade vanemate rühmade lapsi ning 1.-9. klassi õpilasi koos õpetajate ja vanematega. Kevadeotsing algab 1. märtsil ja kestab mai lõpuni.

Ürituse "Tere, kevad!" eesmärk on hoida sidet loodusega ning õpetada lapsi märkama muutusi looduses. Lapsed õpivad tundma looma-ja taimeliike: vaadeldakse 36 Eestis tavalise looma- ja taimeliigi ilmumist kevadisse loodusesse. Kevadekuulutajateks on valitud esimesena õitsema hakkavad taimed (nt sinilill, paiseleht), saabuvad rändlinnud (nt põldlõoke, kuldnokk), esimestena ärkavad liblikad (koerliblikas ja lapsuliblikas) ning kahepaiksed (rohukonn), samuti esimesed seened (kevadkogrits). Lapsed sisestavad nende märkamise kuupäeva kevadvaatluste veebilehel asuva lihtsa vormi kaudu andmebaasi. Nõnda saavad kevade saabumist kogu Eestis veebi vahendusel jälgida nii osalejad kui ka kõik teised huvilised.

Peale loodusvaatluste hõlmab "Tere, kevad!" mitut lisategevust: saata saab joonistusi kevadekuulutajatest ja kevadluuletusi, peetakse kevadfotode võistlus ja loodusviktoriin.

Projekti töökeel on eesti keel, kuid olulisemad juhendmaterjalid on veebis ka vene keeles. Juhendavatel õpetajatel palutakse oma rühmad registreerida veebruari lõpuks, st veel tänase jooksul. Registreerimisinfo ja muu teave on veebilehel https://terekevad.ee, teavet saab ka e-posti teel kevad.org@irc.ee.

Projekti "Tere, kevad!" meeskond



Näitus "100 aastat kiilu all. Eesti lugu laevades 1918‒2018‟

Eesti meremuuseum avas vabariigi aastapäeval uue n äituse "100 aastat kiilu all. Eesti lugu laevades 1918‒2018‟. Eesti vabariigi sünnist kuni tänini aset leidnud pöördelised sündmused kajastuvad ka meie laevade saatuses. Uus näitus toobki need põnevad ja erakordsed lood päevavalgele.

Ajavahemiku 1918-2018 iga aastat tähistab näitusel üks laev, millega käsitletaval aastal seostub märgiline sündmus. See võib olla laeva valmimise või huku aasta, kuid ka sõit Eesti lipu all üle ekvaatori, Rootsist Ameerika Ühendriikidesse põgenemine või Tallinnast lähtuvate ristlusreiside alustamine Läänemerel. Väljapanekut saab Lennusadamas vaadata kuni 13. jaanuarini 2019, näitusele pääseb muuseumipiletiga.

Eesti meremuuseum


MAAILMAST


Inimese kaasabil Euroopasse sattunud Aafrikast pärit vaaraohani (Alopochen aegyptiacus) on nüüd mõneski siinses riigis moodustanud loodusliku asurkonna (foto: Tim Blackburn / AlphaGalileo)

Ligi viiendik taime- ja loomaliike suudab ennast võõrsilgi koduselt tunda

Võõrliikide levik on kogu maailmas üha suurem probleem. Saksamaal asuva Senckenbergi instituudi elurikkuse ja kliima uurimise keskuse teadlase Hanno Seebensi juhitud rahvusvaheline teadusrühm kinnitab, et umbes 16% kõigist taime- ja loomaliikidest võib inimese tahtliku või tahtmatu abiga sattuda elama võõrsile. Kuna nii mõnigi neist võib uues paigas osutuda ohtlikuks sealsele keskkonnale ja võib-olla koguni inimesele, tuleb selle probleemiga hoopis tõsisemalt tegelda kui seni. Teadustöö kokkuvõte on ilmunud ajakirjas Proceedings of the National Academy of Sciences.

Euroopa Liit on toimuvast teadlikuna koostanud nimekirja viiekümnest kõige ohtlikumast tulnukast, kelle vastu püütakse nüüd meetmeid rakendada. Ent kõnealuse teadusrühma väitel võime ainult teada olevate invasiivliikidega tegeldes maha magada mõne niisama ohtliku või ehk ohtlikumagi tulnuka. Hanno Seebensi sõnul oli iga neljas aastail 2000-2005 registreeritud uus taimeliik potentsiaalne tulnuktaim, aga neid EL mainitud nimistus muidugi pole.

Sellele järeldusele jõuti, uurides ülemaailmset andmestikku umbes 46 000 looma või taime võõrliigi ilmumise kohta; see andmestik katab laias laastus viis viimast sajandit ehk aja, mille jooksul on inimene tunginud ka kõige kaugematesse piirkondadesse. Selle aja jooksul rajatud teede ning avatud laeva- ja lennuliinide kaudu on inimene tahtlikult või tahtmatult levitanud taime- ja loomaliike uutele aladele.

Suurele andmebaasile tuginev mudel kinnitab, et liikide levik pole veel sugugi lõpule jõudnud. Töö ühe juhtautori, Viini ülikooli teadlase Franz Esso kinnitusel on nende arvutuste järgi kuni 16 protsenti kõigist seni teada taime- ja loomaliikidest võimelised inimese abiga võõrsile ümber asuma.

Kuna ühendusteid tuleb aina juurde, suurenevad ka liikide võimalused ümber paikneda. Kokku võttes on Hanno Seebens sedastanud: "Suurim proovikivi on küsimus, kuidas seda levikut, eriti ohtlike liikide levikut, pidurdada kaubandust käsitlevate õigusaktide ja tollikontrolli abil. Selleks tuleb hoopis rohkem pingutusi teha, kui seni oleme teinud."

Senckenbergi instituut ja loodusmuuseum / AlphaGalileo / Uudistaja


Hirvesalk kõnnib lumes loomadele rajatud tunneli kaudu maantee alt läbi (foto: Colorado transpordiamet)

Ökoduktid ja -tunnelid tagavad loomade ja autojuhtide ohutuse

Colorado transpordiametis (CDOT) töötava bioloogi Mark Lawleri kinnitusel on metsloomade jaoks rajatud ülekäigud ja tunnelid hämmastavalt palju vähendanud loomade põhjustatud liiklusõnnetuste arvu.

Kui Kremmlingi linnast lõunasse viivale maanteele Colorado 9 sai rajatud viis metsloomadele mõeldud tunnelit ja kaks ülekäiku, vähenes loomade põhjustatud liiklusõnnetuste hulk ligi 90%. Osariigis on kokku üle 30 loomadele mõeldud läbipääsu, ainult kaks neist on ehitatud maantee kohale.

CDOT statistika põhjal oli aastail 2006-2016 riigimaanteel U.S.160 Durango ja Bayfieldi vahel vähemalt 472 auto ja looma kokkupõrget, tõenäoselt veel rohkem, sest ega kõigist õnnetustest ei teatata. Sageli oli üks osaline mustsaba-hirv. 2016. aasta sügisel avas CDOT Durango ja Bayfieldi vahel loomatunneli. Rajakaamerad kinnitavad, et tunneli on üles leidnud hirved, aga ka koiotid, pesukarud ja mitmed väikeloomad.

Nüüd teeb CDOT koostööd osariigi looduskaitsealade ja parkide ametiga, et leida Colorados üles teised võtmepaigad, kus loomadel on vaja jõuda teisele poole maanteed. Just õige koha valik on CDOT loodusprogrammi juhi Jeff Petersoni hinnangul ülitähtis. Iga sellise läbipääsu rajamine maksab 300 000 kuni miljon dollarit, CDOT-l on selleks kasutada maksudest laekuv raha. Ehkki läbipääsud on kallid, on kallis ka nende puudumine: kindlustusel tuleb iga kokkupõrke eest maksta keskmiselt 4000 dollarit.

Colorado autoteed läbivad looduskaitsealade ja parkide ameti esindusisiku Joe Lewandowski kinnitusel mitmel pool osariigis loomade rändeteid, sestap on CDOT loomaläbipääse rajades kindlasti õigel teel.

Care2 News / Uudistaja

Allikas: MTÜ Loodusajakiri uudiskiri

Sisselogimine
Kasutaja
Parool
 - Registreeru
Reklaam
ansambel
Lingid

VÄETISEREGISTER
LINNUPELETUSPALL
TAIMEKAITSE-VAHENDID 2016
PUUVILJATAIMEDE KAHJUSTAJAD
VIINAMARJAD
TOALILLED
KOMPOST
OHUSTAVATE VÕÕRLIIKIDE NIMEKIRI
KÖÖGIVILJAD
TOMAT KASVUHOONES
EESTI KARTULISORDID
TAIMEHAIGUSED
EESTI TAIMED
EESTI SORDIVARAMU
TAIMEVAHETUS
SOOVITUSSORTIMENT
TURUSTAMISE STANDARDID
      Kui Sa oma aiamuredele mujalt lahendust ei leidnud, küsi foorumist
© Aiandus.ee Kõik õigused kaitstud. Selle portaali ühtki osa ei tohi jäljendada ega kasutada muudes väljaannetes ilma Aiandusinfo Oü haldaja kirjaliku loata.