"Seisundi võimalikult täpsest hindamisest oleneb riigi rahaliste vahendite tulemuslik kasutamine meie veekogude seisundi parandamiseks ja hoidmiseks. Seetõttu peab hindamine põhinema põhjalikel teadmistel veekogude ökosüsteemi talitlusest ja seda mõjutavatest teguritest," rääkis Lea Tuvikene. Ta lisas, et töö eesmärk oli anda panus justnimelt suurte ja madalate järvede, nagu Peipsi ja Võrtsjärv, seisundi adekvaatsemaks hindamiseks. Seda põhjusel, et Euroopa Liidu veepoliitika raamdirektiivi kehtivusaja jooksul on selgunud, et senised seisundihinnangute andmise eeskirjad vajavad täpsustamist just looduslike tegurite mõju arvestamiseks.

Uuringute käigus töötati välja statistilised meetodid veetaseme muutlikkuse ja aastaaja mõju arvestamiseks suurte madalate järvede vee seisundinäitajate väärtustele. "Sellist metoodikat ei ole veekogude keskkonnaseires teadaolevalt tänaseni kasutatud," lisas Tuvikene. Samuti analüüsiti töös Võrtsjärve 10 seirekoha seisundinäitajate ruumilist ja ajalist muutlikkust. "Leidsime, et erinevused järve avaveeosa erinevate piirkondade näitajate vahel on oluliselt väiksemad kui aastate vahelised erinevused. Järve sügavaimas kohas asuv püsiseirekoht iseloomustab hästi järve kogu avaveelist osa ehk rohkem kui 90% tema pindalast." Tuvikese sõnul ongi see kulude kokkuhoiu eesmärgil alates 2017. aastast riiklikus seireprogrammis ainuke Võrtsjärve avavee seirekoht.

Doktoritöö avalik kaitsmine toimub 16. veebruaril algusega kell 13.15 aadressil Veski 4, Tartu. Doktoritöö juhendaja on juhtivteadur Peeter Nõges ning oponent prof Brigitte Nixdorf (Brandenburg University of Technology, Cottbus-Senftenberg).

Allikas: Eesti Maaülikooli pressiteade