Aiandus.ee
Aiandus.ee
Avaleht | Teated | Ilm | Kontakt
Kaanelugu rahvusvahelises taimeteaduse tippajakirjas Plant, Cell and Environment (2018-01-05 12:11:50)


Hariliku tamme (Quercus robur) lehtedel parasiteerib nii Eestis kui ka mujal Põhja-Euroopas hulk erinevaid pahkvaablasi (Hymenoptera, Symphyta). Pahkvaablaste munemine lehekoesse põhjustab lehepinnal omapäraste kasvajate - pahkade - teket. Erinevad pahkvaablase liigid tekitavad mitmesuguseid, liigile iseloomuliku kuju ja ehitusega kasvajaid, mis on suuruselt äärmiselt varieeruvad ning võivad moodustada suure osa lehe massist. Siiski, vaatamata nende põnevale väljanägemisele ja suurele esinemissagedusele, oli erinevate pahkvaablaste kahjustuste füsioloogiline mõju väheuuritud.

Kaaneloona avaldatud töös uuriti pahkvaablaste (Cynipidae) kahest perekonnast (Neuroterus ja Cynips) nelja laialt levinud pahkvaablase liigi (N. anthracinus, N. albipes, C. divisa ja C. quercusfolii) poolt tekitatud pahkade mõju Tartu tammikus kasvavate harilike tammede lehtede fotosünteesile ja nii pidevalt kui ka indutseeritult emiteeritavatele biogeensete lenduvate ühendite emissioonile.

Uuringu tulemusel leiti, et pahkade esinemine lehel põhjustas märkimisväärset fotosünteesi ja pidevalt eritatavate lenduvate ühendite emissiooni vähenemist. Samas kutsus see esile erilise lõhnabuketi, mis koosnes rohelise lehe lenduvühenditest, mono- ja seskviterpeenidest ning bensenoididest. Kõikide indutseeritud lenduvühendite klasside emissiooni suurus sõltus nakkuse ulatusest. Veelgi enam, erinevad pahkvaablase liigid kutsusid esile neile unikaalse lõhnaühendite segu, mis viitab peremeestaime üllatavalt täpsele vastusele ja iseloomustab peremees-parasiit suhete keerukust ka ühe taimeliigi raames.

Teadustöö tulemused annavad väärtuslikku informatsiooni nii baas-kui ka rakendusteaduste tasandil, et tulevikus õhust võetud lenduvühendite proovides leiduva tamme pahatekitaja "sõrmejälje" järgi nakkusi diagnoosida. Samuti, et hinnata nakkuse mõju fotosünteesile ning kogu puu tootlikkusele.

Katse viis läbi rahvusvaheline rühm Eesti Maaülikoolis prof Ülo Niinemetsa (EMÜ taimekasvatuse ja taimebioloogia õppetooli juht) juhtimisel. Artikkel avaldati kaaneloona rahvusvahelise taimeteaduse tippajakirja Plant, Cell and Environment 2018. aasta jaanuarinumbris.

Allikas: Eesti Maaülikooli 05.01.2018 pressiteade


Sisselogimine
Kasutaja
Parool
 - Registreeru
Reklaam
Lingid
KODULEHE TEGEMINE V-DISAIN.EE

TAIMEKAITSE-VAHENDID
OHUSTAVATE VÕÕRLIIKIDE NIMEKIRI
TOALILLED
VIINAMARJAD
PUUVILJATAIMEDE KAHJUSTAJAD
EESTI KARTULISORDID
EESTI TAIMED
EESTI SORDIVARAMU
SOOVITUSSORTIMENT
TURUSTAMISE STANDARDID
      Kui Sa oma aiamuredele mujalt lahendust ei leidnud, küsi foorumist
© Aiandus.ee Kõik õigused kaitstud. Selle portaali ühtki osa ei tohi jäljendada ega kasutada muudes väljaannetes ilma Aiandusinfo Oü haldaja kirjaliku loata.