Aiandus.ee
Avaleht | Teated | Ilm | Kontakt
Laupäeval möödub 30 aastat osoonikihi kaitse algusest (2017-09-15 15:26:50)

Homme, 16. septembril möödub 30 aastat ülemaailmse koostöölepingu sõlmimisest, mille eesmärk on kaitsta osoonikihti. Montreali protokolli sünnipäeva tähistamiseks Kanadas Montrealis toimuval üritusel osaleb ka keskkonnaminister Siim Kiisler.

"Asjaolu, et 30 aastaga on osoonikihti kahandavate ainete kasutamist oluliselt vähendatud näitab, et oleme suutelised üksteisega koostööd tehes lahendama ka suuri ülemaailmseid keskkonnaprobleeme. Loodetavasti on see suureks inspiratsiooniks ka kliimamuutuste ja mere prügistamise probleemidega tegelemisel," ütles keskkonnaminister Siim Kiisler.

Osoonikihi taastumise protsess on väga pikaajaline ja ainete käibelt kõrvaldamine ei anna koheseid tulemusi. Osoonikihi taastumist mõjutab ka see, et osoonikihti kahandavad ained on väga püsivad ning võivad atmosfääri paiskudes sinna jääda kuni 100 aastaks, põhjustades terve aja jooksul ka kahju. Lisaks mõjutavad osoonikihi paksust ka looduslikud tegurid ja üldine tsirkulatsioon atmosfääris.

Teadlaste hinnangul taastub osoonikiht käesoleva sajandi keskpaigaks, tingimusel, et protokolliga sätestatud kohustused viiakse ellu. Ilma Montreali protokollita oleks aga 21. sajandi lõpuks UV-kiirguse tase enneolematult kõrge. Arvatakse ka, et tänu Montreali protokollile on aastaks 2030 maailmas aastas 2 miljonit nahavähi juhtumit vähem.

Eestis ja Euroopa Liidus on osoonikihti kahandavate ainete kasutamine, st seadmetesse lisamine keelatud, lubatud on vaid mõned erikasutused. Lisaks on loodud riiklik osoonikihti kahandavate ainete käitluskeskus Tallinnas Suur-Sõjamäel.

Osoonikihi kaitsmise Viini konventsioon võeti vastu 1985. aastal ja Montreali protokoll sõlmiti 16. septembril 1987. aastal Montrealis, et kaitsta osoonikihti, võttes kasutusele abinõud osoonikihti kahandavate ainete emissiooni ühtlaseks piiramiseks kogu maailmas ning seades lõppeesmärgiks nende ainete täieliku kasutusest kõrvaldamise.

Praeguseks on Viini konventsiooni ja Montreali protokolliga ühinenud kõik ÜRO liikmeesriigid - kokku 197 riiki. Eesti ühines Viini konventsiooni ja Montreali protokolliga 1996. aastal.

Kui algselt käsitles Montreali protokoll ainult osoonikihti kahandavaid aineid, siis eelmisel aastal jõuti kokkuleppele ka kliimamuutusi põhjustava gaasi vähendamises. Eesmärk on sajandi keskpaigaks vähendada fluorosüsivesinike (HFC) kasutamist ligikaudu 80%. Selle kliimasoojenemist põhjustava gaasi kasutamise järk-järgulise vähendamisega loodetakse ära hoida 0,5 kraadine temperatuuri tõus.

Osoonikiht moodustab Maa ümber kaitsekilbi, mis kaitseb inimesi ja keskkonda Päikeselt tuleva kahjuliku ultraviolettkiirguse eest. Ilma osoonikihita hävitaks Päike kogu elu Maal.

Allikas: Keskkonnaministeeriumi 15.09.2017 pressiteade

Sisselogimine
Kasutaja
Parool
 - Registreeru
Reklaam
ansambel
Lingid

VÄETISEREGISTER
LINNUPELETUSPALL
TAIMEKAITSE-VAHENDID 2016
PUUVILJATAIMEDE KAHJUSTAJAD
VIINAMARJAD
TOALILLED
KOMPOST
OHUSTAVATE VÕÕRLIIKIDE NIMEKIRI
KÖÖGIVILJAD
TOMAT KASVUHOONES
EESTI KARTULISORDID
TAIMEHAIGUSED
EESTI TAIMED
EESTI SORDIVARAMU
TAIMEVAHETUS
SOOVITUSSORTIMENT
TURUSTAMISE STANDARDID
      Kui Sa oma aiamuredele mujalt lahendust ei leidnud, küsi foorumist
© Aiandus.ee Kõik õigused kaitstud. Selle portaali ühtki osa ei tohi jäljendada ega kasutada muudes väljaannetes ilma Aiandusinfo Oü haldaja kirjaliku loata.