Aiandus.ee
Avaleht | Teated | Ilm | Kontakt
Juulis vajas Eesti päästepiirkonnas abi ligi 200 inimest (2017-08-02 15:21:28)
 

Politsei- ja Piirivalveameti merevalvekeskusele teatati juulis varasemast rohkem veespordivahendite ja purjealustega hätta sattunud isikutest. Kokku sattus merel selliselt hätta 88 inimest.


Juulikuu suveilmadega sagenesid teated veespordivahendite ja purjealustega hätta sattunud inimestest. Taolisi väljakutseid saabus PPA Merevalvekeskusele 27. Politsei- ja Piirivalveameti valmisoleku ja reageerimise büroo juhtivkorrakaitseametnik Marge Kohtla tuletab meelde, et veele sportima minnes ei tohi unustada ohutus- või päästevesti, samuti on tähtis end nähtavaks teha: "Teatavasti on paljud märgülikonnad tumedat värvi ning näiteks aerulaual võib inimene hämaras jääda teistele liiklejatele täiesti märkamatuks. Kindlasti soovitame veespordivahenditega hämaras või pimedal ajal üldse mitte liigelda. Vee peal saab ennast paremini nähtavaks teha mõne erksavärvilise detaili lisamisega." Samuti kutsub Kohtla üles algajaid oma võimeid tõsiselt hindama ja arvestama ilmastikuoludega. "Kogenenud veesportlastel tasub algajatele rohkem tähelepanu pöörata ning vajadusel reeglitest ja ohutusest rääkida või näpunäiteid jagada. Kindlasti anda ka nõu, kust saada professionaalselt juhendamist," ütles Kohtla. "Veeturvalisus on meie kõigi kätes - vee peal tuleb alati käituda vastutustundlikult ja mõistlikult."


Kokku laekus Politsei- ja Piirivalveameti Merevalvekeskusele 85 teadet mere ja piiriveekogude juhtumitest. Juulikuu jooksul vajas abi 197 inimest, kellest päästeti 149, ise pääses 47 inimest, üks inimene uppus. Üle poole juulikuu juhtumitest moodustasid tehnilised rikked ja mereabijuhtumid. Madalikule sõideti juulis seitsmel korral, punasest raketist teatati kokku viiel korral, kolmel juhul oli tegemist "inimene üle parda" situatsiooniga. Välisriikide veesõidukitest andsid Eesti merepäästjatele enim tööd Soome lipu all sõitnud alused, mis sattusid hätta 12 korral, viis juhtumit olid seotud Rootsi lipu all seilanutega. Väliskülalistest vajasid abi veel Hollandi, Läti, Malta, Vene ja Marshalli saarte lipu all sõitnud veesõidukid.


Käesoleva aasta seitsme kuuga on merevalvekeskus lahendanud 199 juhtumit. Möödunud aastal oli neid samal perioodil 155. Samas on vähenenud merel ja piiriveekogudel abi vajanute arv. Möödunud aastal sattus seitsme kuuga hätta 440 inimest, sel aastal on vastav arv 402.


Mõned näited juulikuu sündmustest:

4. juulil kella 6 ajal helistas Narva kordonisse isik, kes teatas, et tema paat läks Narva veehoidlal ümber ja uppus. Õnnetuse hetkel viibis paadis kaks inimest. Õnneks nägi juhtunut pealt mööda sõitnud paadi omanik, kes võttis hätta sattunud oma veesõidukile. Kannatanud toimetati kaldale, arstiabi nad ei vajanud.

26. juulil kella 13.05 ajal teatas Politsei- ja Piirivalveameti laev Valve, et neile teatati Mändjala lähistel liialt kaugele merele kandunud veesportlasest. Merevalvekeskus suunas piirkonda laeva operatiivpaadi, mis jõudis surfarini 20 minutiga - sportlane kinnitas, et temaga on kõik korras ning saab ise tagasi kaldale.

26. juulil kell 16.15 teatas Häädemeeste vallas Krapi telkimisalal olnud isik Merevalvekeskusele, et märkas merel triivivat täispuhutavat madratsit, millel teataja arvates oli ka inimene. Sündmusele reageerisid nii Politsei- ja Piirivalveameti kui Päästeameti ressursid. Kella 16.55 ajal leiti merelt täispuhutav draakon, mis oli tuule mõjul kaldalt lahti merele pääsenud. Inimesed abi ei vajanud.



Allikas: PPA 2.8.17 pressiteade


 

Sisselogimine
Kasutaja
Parool
 - Registreeru
Reklaam
ansambel
Lingid

VÄETISEREGISTER
LINNUPELETUSPALL
TAIMEKAITSE-VAHENDID 2016
PUUVILJATAIMEDE KAHJUSTAJAD
VIINAMARJAD
TOALILLED
KOMPOST
OHUSTAVATE VÕÕRLIIKIDE NIMEKIRI
KÖÖGIVILJAD
TOMAT KASVUHOONES
EESTI KARTULISORDID
TAIMEHAIGUSED
EESTI TAIMED
EESTI SORDIVARAMU
TAIMEVAHETUS
SOOVITUSSORTIMENT
TURUSTAMISE STANDARDID
      Kui Sa oma aiamuredele mujalt lahendust ei leidnud, küsi foorumist
© Aiandus.ee Kõik õigused kaitstud. Selle portaali ühtki osa ei tohi jäljendada ega kasutada muudes väljaannetes ilma Aiandusinfo Oü haldaja kirjaliku loata.