Foto autor: Aimar Rakko

Esmaspäeva hommikul kell 9 algab vähipüügitaotluste vastuvõtt pilet.ee veebikeskkonnas ja Keskkonnaameti kontorites.

Vähipüügiks on vajalik kalastuskaart, mida on kõige lihtsam taotleda veebikeskkonnas www.pilet.ee, kuhu tuleb eelnevalt kasutajakonto luua ning kontrollida, et seal oleksid olemas kasutaja e-posti aadress ja telefoninumber. Kalastuskaardi taotlusi saab esitada ka Keskkonnaameti regionaalsetes kontorites (va Tallinna peakontor, Palmse, Penijõe ja Otepää kontorid), mille kontaktid on kättesaadavad Keskkonnaameti kodulehel.

Jõevähki on lubatud püüda 1.-31. augustini. Ühele isikule antakse ühe püügipiirkonna piires luba püügiks ühe kuni viie vähipüügivahendiga (vähinatt või vähimõrd) kuni 3 ööpäevaks, Saare- ja Hiiumaal 1 ööpäevaks. Püügivahendite ja ööpäevade arv tuleb märkida kalastuskaardi taotlusele. Üks vähipüügivahend üheks ööpäevaks maksab 3 eurot.

Erinevalt eelnevatest aastatest ei ole tänavu enamikes maakondades vähipüügivahendite ööpäevade hulgale piirarvu kehtestatud, mistõttu nüüd saab püügilube osta rohkem huvilisi. Erandina on seda vähivarude kaitse eesmärgil tehtud kolmes maakonnas - Hiiumaal (kõik veekogud), Saaremaal (kõik veekogud ja eraldi Karujärv) ning Tartumaal (Pangodi järv).

"Jõevähk on kõrgelt hinnatud delikatess meie toidulaual. Samas on vähk tundlik liik keskkonnatingimuste ja haiguste suhtes ning seetõttu on tema arvukus võrreldes mõnekümne aasta taguse ajaga oluliselt langenud. Et meie vähivarud säiliksid looduses, on seatud piirang püügiajale ning keelatud alammõõduliste (kuni 11 cm pikkuste) jõevähkide püük, et tagada sigivate isendite olemasolu. Kõik sellest mõõdust väiksemad isendid tuleb pärast püüki koheselt vette tagasi lasta," selgitas Aimar Rakko, Keskkonnaameti jahindus- ja vee-elustiku büroo juhataja.

Kaitsmaks jõevähi vähenevat looduslikku populatsiooni on vähipüük 2017. a keelatud Põduste jões, Laugi peakraavis, Riksu ojas ja Riksu lahel, Mustjões, Vääna jões, Lutsu jões, Värska lahes, Pärnu jõe Pärnu linnaga piirneval alal ning Pärnu linnaga piirnevates veekogudes ja veekogude osades, kaasa arvatud Pärnu vallikraavis.

2016. aastal müüdi Eestis 997 kalastuskaarti 135 erinevale veekogule. Kokku püüti nende alusel 19 646 mõõdulist jõevähki.

Kalastuskaardi taotlemise kohta saab lähemalt lugeda Keskkonnaameti kodulehel

Allikas: Keskkonnaameti 29.06.2017 pressiteade