Aiandus.ee
Avaleht | Teated | Ilm | Kontakt
Riigikogus läbis teise lugemise seitse keskkonnaalast eelnõu (2017-06-16 08:27:49)


Riigikogu kevadistungjärgu viimasel istungil läbis teise lugemise seitse keskkonnaalast eelnõu.

Valitsuse algatatud kiirgusseaduse muutmise seaduse eelnõu (463 SE) läbis Riigikogus teise lugemise.

Eesti õigusesse võetakse üle Euroopa Liidu direktiiv, mille kohaselt peab keskkonnaministeerium korraldama vähemalt iga kuue aasta järel kiirgus- ja tuumaohutusalaseid vastastikhindamisi. Eesti puhul kohaldub direktiiv Paldiski endisele tuumaobjektile ning seega tuleb vastastikhindamise teema valida antud objekti arvestades. Esimene vastastikhindamine korraldatakse 2017. aastal. Praktikas tähendab see seda, et Eesti ekspertidest koosnev töörühm viib läbi enesehinnangu, mis seejärel saadetakse hindamiseks teistele Euroopa Liidu liikmesriikidele.

Praegu kehtiva seaduse kohaselt tuleb ka lisaks iga kümne aasta järel viia läbi rahvusvaheline audit. Seadusemuudatusega nähakse ette, et audit tuleb läbi viia viivitamata ka juhul, kui Paldiski objektil on tekkinud avariikiirituse olukord. Eestis ei ole avariikiirituse olukordi tekkinud ning Paldiski tuumaobjektilt on tuumakütus juba aastaid tagasi eemaldatud.

Teise lugemise läbis valitsuse algatatud atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu (462 SE).

Kuna EL on võtnud kohustuse vähendada ülemaailmse kokkuleppe raames 2020. aastaks kasvuhoonegaaside heitkoguseid 30 protsendi võrra ja ühepoolselt 20 protsendi võrra, siis peavad nende eesmärkide saavutamisele kaasa aitama kõik sektorid. Eelnõuga võetakse üle kaks EL vastavat direktiivi.

Märkimisväärne osa ühenduse kasvuhoonegaaside üldkogusest pärineb transpordis kasutatavast kütusest. Eelnõu muudatuse eesmärk on vähendada transpordisektoris tekkivate kasvuhoonegaaside heitkoguseid, et parandada üleüldist välisõhu kvaliteeti. Eelnõuga sätestatakse kütusekvaliteedi direktiivist tulenev kohustus kütuse tarnijatele, kes peavad maanteetranspordisektoris kasutatavate kütuste kasvuhoonegaaside heitkoguseid vähendama 2020. aastaks vähemalt 6 protsenti. Samuti peab nõutud vähenemine jätkuma iga kuu jooksul peale 2020. aastat.

Lisaks hakatakse koguma ja edastama Euroopa Komisjonile teavet maanteetranspordis kasutatavate kütuste või energia kohta, sealhulgas teavet nende koguste, päritolu ja ostukoha, kasvuhoonegaaside heite mahukuse jms kohta.

Seadus on põhiosas kavandatud jõustuma üldkorras. Vedelkütuse seadusega seotud muudatused on plaanitud jõustuma 1. mail 2018.

Teise lugemise läbis valitsuse algatatud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse muutmise seaduse eelnõu (415 SE), millega võetakse üle ELi vastav direktiiv keskkonna ja inimeste tervisekaitse tagamise ühiste keskkonnamõju hindamise (KMH) miinimumnõuete kehtestamiseks. Eelnõu täpsustab keskkonnamõju eelhindamise ning aruande sisunõudeid, mis muudab eelhinnangud sisukamaks ja kvaliteetsemaks.

Tegevuslubade väljaandmisel peavad otsustajad hakkama hindama ka keskkonnamõju hindamise aruande asjakohasust. Seletuskirjas märgitakse, et näiteks võib esineda olukordi, kus tegevusloa taotlus väljastatakse alles aastaid pärast keskkonnamõju hindamise nõuetele vastavaks tunnistamist. Vastav keskkonnaalane teave on aga vahepeal märgatavalt muutunud. Selletõttu peab edaspidi otsustaja iga kord kaaluma, kas varem koostatud KMH on asjakohane või mitte.

Põhjendatud juhul on otsustajal õigus nõuda arendajalt täiendavat eksperdihinnangut – seeläbi tagatakse ajakohasele ja adekvaatsele materjalile tuginev otsuste tegemine. Täiendavalt muutub otsustajatele kohustuseks arvestada ja tegevusloa tingimustesse sisse kanda KMH käigus ette nähtud keskkonnameetmed.

Eelnõuga muudetakse keskkonnamõju hindamise aruande avaliku väljapaneku miinimumtähtaega. Praeguse 21 päeva asemel on edaspidi selleks aega 30 päeva. Kuigi juba käesoleval ajal mõju hindamise praktikas lisatakse üldjuhul KMH programmi ja aruande avalikustamise teatesse ka veebilehe aadress, kus need dokumendid on elektrooniliselt kättesaadavad. Kuid see ei pruugi alati olla nii, mistõttu lisatakse seadusesse nõue näidata KMH aruande avalikustamise teates ka vastav kodulehe aadress.

Menetlusosaliste ja avalikkuse paremaks teavitamiseks peab KMH aruande nõuetele vastavaks tunnistamise otsuses olema muu hulgas välja toodud ka aruande lõppjäreldused. See aitab omavahel paremini siduda aruannet tegevusloa andmise või andmata jätmisega.

Teise lugemise läbis valitsuse algatatud looduskaitseseaduse muutmise seaduse (Nagoya protokolli rakendamine) eelnõu (444 SE), millega täiendatakse looduskaitseseadust, et rakendada Nagoya protokolli geneetiliste ressursside juurdepääsu ja nende kasutamisest saadava tulu õiglast jaotamist. Tulenevalt Nagoya protokollist on määruse eesmärk tagada, et ELis kasutatavad geneetilised ressursid ja nendega seotud traditsioonilised teadmised oleks omandatud päritoluriigist õiguspäraselt.

Eestis otsekohalduv vastav Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus paneb liikmesriikidele kohustuse luua järelevalvesüsteem riigis kasutatavate geneetiliste ressursside ja nendega seotud traditsiooniliste teadmiste kasutajate, kes täidavad määrusest tulenevaid kohustusi, kontrollimiseks. Määrusest tulenevate nõuete rikkumisel kehtestatakse karistused. Eelnõus nimetatakse määruse täitmise eest vastutavate pädevate asutusteks keskkonnaministeerium, maaeluministeerium ning haridus- ja teadusministeerium.  Nagoya protokollis käsitletakse geneetilise materjalina taimse, loomse, mikroobse või muu päritoluga materjali. Nende kasutamise all peetakse silmas geneetilise ja/või biokeemilise koostise alast teadus-ja arendustegevust.

Teise lugemise läbis valitsuse algatatud keskkonnaseire seaduse muutmise seaduse eelnõu (443 SE), mis sätestab, et riikliku keskkonnaseire kaudu kogutavaid andmeid hoitakse ja töödeldakse edaspidi keskkonnaseire andmekogus, mille asutab keskkonnaminister. Eelnõuga hoitakse kokku aega seireandmete koondamisel ja kättesaadavaks tegemisel ning tagatakse informeeritumad otsused ja usaldusväärsemad hinnangud keskkonnaseisundi kohta tänu.

Keskkonnaseire on meteoroloogiline ja hüdroloogiline seire, õhuseire, põhjavee seire, siseveekogude seire, rannikmere seire, elustiku mitmekesisuse ja maastike seire, metsaseire, kompleksseire, kiirgusseire, seismoseire, mullaseire.

Teise lugemise läbis valitsuse algatatud kalapüügiseaduse ja keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse eelnõu (452 SE), millega tõhustatakse harrastuskalapüügiga seotud aruandlust ning täpsustatakse seadust Euroopa Liidu õiguse rakendamiseks, mis on vajalik kalalaevade kaptenite rikkumiste punktisüsteemi paremaks toimimiseks. Samuti tehakse kehtivas seaduses redaktsioonilisi ning rakendamise praktikast tulenevaid parandusi.

Edaspidi ei karistata kalastuskaardi alusel püüdvaid harrastuskalureid püügiandmete esitamata jätmise eest väärteomenetluse korras. Kalastuskaart on vajalik kui harrastuspüügil kasutatakse suurema mõjuga püügivahendeid, näiteks nakkevõrku või õngejada, samuti kui püük toimub spinninguga forelli- või lõhejõgedel. Kehtestatakse reegel, kui harrastuskalapüüdja on jätnud püügiandmed tähtaegadeks esitamata, ei väljastata talle kalastuskaarti. Seni on kehtinud sarnane reegel eeltingimusega, et inimene peab olema eelnevalt karistatud vastava rikkumise eest. Kuna püügiandmete põhjal antakse hinnang varu olukorrale ning jaotatakse kalapüügivõimalusi, siis on täpsete püügiandmete saamine oluline.

Teise lugemise käigus esitati eelnõule neli muudatusettepanekut. Esimese muudatusettepanekuga täiendatakse eelnõu ja pannakse ette harrastuskalapüügi püügipiirang, mille kohaselt loetakse kalavarule kahju tekitamiseks harrastuskalapüügil lubatud kala koguse ületamist. Antud muudatusettepanek on seotud Kalaliidu pöördumisega, kes juhtis tähelepanu ebaseaduslikul harrastuspüügil püütud kala müügile. Teise muudatusettepaneku kohaselt karistatakse harrastuspüügil püüda lubatud kala koguse ületamise eest füüsilist isikut rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. Kolmanda muudatusettepanekuga täiendatakse eelnõu uue punktiga, mis võimaldab veekogudel, kus riik teeb kulutusi angerja asustamiseks (Võrtsjärv, Saadjärv, Kaiavere-, Kuremaa- ja Vagula järv) püügiõiguse tasu määrata senise 30% asemel 30 kuni 50% 7-12. a tagasi kalade asustamiseks tehtud keskmistest kuludest. Neljanda muudatusettepanekuga täiendatakse seaduse jõustumist käsitlevaid norme.

Teise lugemise läbis valitsuse algatatud atmosfääriõhu kaitse seaduse ja keskkonnaseadustiku üldosa seaduse muutmise seaduse eelnõu (464 SE), millega võetakse Eesti õigusesse üle mitu Euroopa Liidu õigusakti. Seadusesse lisatakse karistussätted meretranspordist pärit süsinikdioksiidi heite seire ja aruandlusnõuete mittetäitmise osas. Nimelt peavad kõikide suurte laevade omanikud alates 2018. aasta 1. jaanuarist seirama oma reisidel süsinikdioksiidi heidet ning selle kohta kord aastas aru andma.

Täpsustatakse ka fluoritud kasvuhoonegaaside ehk F-gaaside käitlemisega seotud regulatsiooni. F-gaasid on tööstuslikud kemikaalid, mida kasutatakse näiteks külma- ja kliimaseadmetes ning soojuspumpades ja tuletõrjeseadmetes. F-gaase sisaldavate seadmete omanike jaoks luuakse seaduse muudatusega võimalus hoiustada enda juures seadmetest kokku kogutud F-gaasi sisaldavat mahutit, kui see tegevus on registreeritud FOKA registris.

Lisatakse ka säte, et alates 1. jaanuarist 2017 on F-gaasi sisaldavate seadmete käitlemislubade omajate avalik nimekiri üle viidud majandustegevuse registrisse (MTR), varasemalt oli see nimekiri leitav Keskkonnaameti veebilehelt. Lisaks kehtestatakse ELi F-gaaside määruse rakendamiseks vastutussätted ehk väärteokoosseisud, mis siiani Eesti õiguses puudusid või vajasid parandamist.

Atmosfääriõhu kaitse seadust täiendatakse sättega, mis võimaldab kasvuhoonegaaside heitkogusega kauplemise tuludest antud toetusi tagasi nõuda. Muudatuse tingis asjaolu, et toetuse andjal ei ole olnud seni võimalik toetuse tagasinõudmise otsuseid sundtäitmisele suunata.

Ühtlasi võetakse eelnõuga osaliselt üle direktiiv keskmise võimsusega põletusseadmete õhuheitmete reguleerimise kohta, millega seoses täpsustatakse õhusaasteloaga seotud andmete säilitamise ja esitamise nõudeid, nimelt tuleb edaspidi andmeid säilitada senise 5 aasta asemel 6 aastat.

Riigikogu menetlusest langes välja üks eelnõu:

Riigikogu menetlusest langes välja Riigikogu liikmete Oudekki Loone, Igor Gräzini, Barbi Pilvre, Eerik-Niiles Krossi, Artur Talviku, Valdo Randpere, Remo Holsmeri, Helmut Hallemaa, Marika Tuus-Lauli, Toomas Vitsuti, Heidy Purga, Marianne Mikko ja Hardi Volmeri algatatud karistusseadustiku § 178 muutmise seaduse eelnõu (422 SE).

Eelnõu nägi ette sõnastada karistusseadustiku § 178 lõige (1) järgmiselt: nooremat kui kaheksateistaastast isikut pornograafilises või nooremat kui neljateistaastast isikut pornograafilises või erootilises situatsioonis kujutava pildi või muu visuaalse teose või selle reproduktsiooni valmistamise, omandamise või hoidmise, teisele isikule üleandmise, näitamise või muul viisil kättesaadavaks tegemise eest, – karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.

Eelnõu oleks lisanud karistusseadustikku §178 lõike (3) järgmises sõnastuses: käesolevat paragrahvi ei kohaldata, kui lõikes (1) mainitud teosel on oluline kunstiline, teaduslik, ajalooline või poliitiline väärtus.

Läbirääkimistel võtsid sõna Raivo Põldaru Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist, Jüri Adams Vabaerakonna fraktsioonist ja Oudekki Loone Keskerakonna fraktsioonist.

Juhtivkomisjon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepaneku poolt hääletas 52 saadikut, vastu oli 9 saadikut ja erapooletuid saadikuid oli 2. Seega langes eelnõu menetlusest välja.

Istungi stenogramm http://stenogrammid.riigikogu.ee/et/201706151000

Allikas: Riigikogu uudised

Sisselogimine
Kasutaja
Parool
 - Registreeru
Reklaam
ansambel
Lingid

VÄETISEREGISTER
LINNUPELETUSPALL
TAIMEKAITSE-VAHENDID 2016
PUUVILJATAIMEDE KAHJUSTAJAD
VIINAMARJAD
TOALILLED
KOMPOST
OHUSTAVATE VÕÕRLIIKIDE NIMEKIRI
KÖÖGIVILJAD
TOMAT KASVUHOONES
EESTI KARTULISORDID
TAIMEHAIGUSED
EESTI TAIMED
EESTI SORDIVARAMU
TAIMEVAHETUS
SOOVITUSSORTIMENT
TURUSTAMISE STANDARDID
      Kui Sa oma aiamuredele mujalt lahendust ei leidnud, küsi foorumist
© Aiandus.ee Kõik õigused kaitstud. Selle portaali ühtki osa ei tohi jäljendada ega kasutada muudes väljaannetes ilma Aiandusinfo Oü haldaja kirjaliku loata.