Aiandus.ee
Avaleht | Teated | Ilm | Kontakt
Riigikogu võttis vastu 21 seadust ja ühe otsuse (2017-06-15 09:07:38)


Riigikogu võttis 14.06.2017. a. istungil vastu 21 seadust, nende seas riigihangete seaduse, platvormipõhise taksoveo seaduse, joobes sõidukijuhtide karistust karmistava seaduse, seaduse töövõimereformi puuduste kõrvaldamiseks ning kaks seadust maavalitsuste tegevuse lõpetamise ja omavalitsuse korralduse kohta.

Riigikogu kiitis heaks ka otsuse, mis puudutab Kaitseväe kasutamist NATO juhitud Iraagi kaitsevõime ülesehituse toetamise koolitusprogrammis.

Riigikogus läbisid veel teise lugemise maksumuudatustega seotud eelnõud.

Istungi alguses mälestati leinaseisakuga 1941. aasta juuniküüditamise ohvreid ja nende lähedasi.

Istung lõppes kell 00.44.

Riigikogu võttis vastu 21 seadust:

Riigikogu kiitis 66 poolthäälega (24 vastu, 1 erapooletu) heaks majanduskomisjoni algatatud riigihangete seaduse (450 SE). Seadusega suurendatakse riigihangete läbiviimise paindlikkust, vähendatakse hankemenetluse kulusid ning võetakse üle kolm Euroopa Liidu direktiivi.

Seadus näeb ette riigihangete piirmäärade tõstmist, mis võimaldab senisest ulatuslikumalt kasutada lihthankeid. Samuti loob seadus eeldused väikestel ja keskmistel ettevõtjatele paremaks juurdepääsuks hangetele, sest piirab ostja õigust nõuda konkursil osalemiseks suurt majanduskäivet ning kohustab ostjat täiendavalt põhjendama, miks ta ei soovi suurt hanget tükeldada väiksemaks.

Seadus näeb ette uue hankemenetluse liigi – innovatsioonipartnerluse, mida saab kasutada turul puuduva innovaatilise toote, teenuse või ehitustöö arendamiseks ja soetamiseks. Samuti näevad seadusemuudatused ette, et väikesemahulised muudatused hankelepingus on tulevikus lubatud täiendava põhjendamiskohustuseta. Väikesemahulisteks muudatusteks peetakse 10 protsenti asjade ja teenuste või 15 protsenti ehitustööde hankelepingu algsest maksumusest.

Seadusega luuakse alused üleminekuks paberivabale e-riigihangete korraldamisele. Kohustus tekib üle minna e-riigihangetele täielikult 18. oktoobriks 2018. Üleminekuajal saavad hankijad kohaneda uute normidega ning teha sujuvaks üleminekuks vajalikke infotehnoloogilisi arendustöid.

Seadusesse viidi muudatus põhjendamatult madala maksumusega pakkumuse kontrolli regulatsiooni kohta. Niinimetatud kõrvalekalde protsendi meetodi kasutuselevõtt ehitustööde riigihangetes tähendab, et hankijal on õigus küsida pakkujalt selgitust tema pakkumuse tõsiseltvõetavuse kohta.

Seaduses kehtestati alltöövõtjate kaitse regulatsioon. Alates 1. jaanuarist 2019 jõustuvad täiendavad sätted alltöövõtjate kontrollimise ja neile tasu maksmise lisatagatiste kohta ehitustööde hankelepingutes.

Vaidlustusmenetluses saab vaidlustuskomisjon hakata välja mõistma vaidlustusmenetluses kantud lepingulise esindaja kulud alates 2019. aasta 1. jaanuarist.

Seaduse üldine jõustumise tähtaeg on tänavu 1. septembril.

Valitsuse algatatud riigihangete seaduse eelnõu (204 SE) langes 3. mail lõpphääletusel menetlusest välja nõutava 51 poolthääle puudumise tõttu. Seepärast algatas majanduskomisjon riigihangete seaduse eelnõu uuesti.

Läbirääkimistel Reformierakonna fraktsiooni nimel sõna võtnud Deniss Boroditš ütles, et Reformierakonna fraktsioon ei toeta seadust sellisel kujul. Ta heitis ette bürokraatia suurenemist allhankija kontrolliga ja õigusemõistja rolli andmisest hankijale.

Vabaerakonna fraktsiooni nimel sõna võtnud Krista Aru tõi välja seaduse negatiivse küljena bürokraatia kasvu ja positiivse küljena väikeettevõtjate kaitse. Tema sõnul Vabaerakonna fraktsioon toetab seaduse vastuvõtmist.

Riigikogu kiitis 91 poolthäälega heaks valitsuse algatatud käibemaksuseaduse ja riigikaitseseaduse muutmise seaduse (Eesti Vabariigi valitsuse ja Ameerika Ühendriikide valitsuse kaitsekoostöö kokkuleppe rakendamine) (431 SE).

Muudatusega täiendatakse loetelu isikutest, kellele kohaldatakse maksuvabastust isiklikuks otstarbeks vajaliku kauba importimisel ja käibemaksu tagastamist kauba või teenuse saamisel Eestis. Loetellu lisatakse välisriigi relvajõudude lepingupartneri töötaja, kellele kohaldub vastavalt Eesti Vabariigi ja Ameerika Ühendriikide valitsuse kaitsekoostöö kokkuleppele maksuvabastus isiklikuks otstarbeks vajalike asjade importimisel.

Läbirääkimistel Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel sõna võtnud Hannes Hanso avaldas lootust, et Riigikogu toetab seaduse vastuvõtmist.

Reformierakonna fraktsiooni nimel sõna võtnud Ants Laaneots toetas eelnõu.

Keskerakonna fraktsiooni nimel sõna võtnud Oudekki Loone rõhutas, et tegu on käibemaksuseaduse muutmisega.

Riigikogu kiitis 90 poolthäälega heaks põhiseaduskomisjoni algatatud Vabariigi Presidendi ametihüve seaduse ja Vabariigi Presidendi töökorra seaduse muutmise seaduse (436 SE), mis näeb ette loobuda Vabariigi Presidendi puhkuse regulatsioonist, mille järele puudub eluline vajadus ning mis ei sobi kokku riigipea staatusega. Regulatsioon on kehtinud enam kui 20 aastat, kuid selle aja jooksul ei ole ükski riigipea puhkust vormistanud. See osutab Vabariigi Presidendi puhkust käsitlevate sätete ebavajalikkusele.

Seadus viib riigipea tegevust reguleerivad õigusaktid kooskõlla nii tegeliku olukorra kui ka tänapäevase digitaalse maailma võimalustega, milles Vabariigi President saab täita oma ülesandeid igal ajal ja igal pool. Enesekorraldusõigusele tuginedes on Vabariigi Presidendil võimalik näha endale ette perioodid puhkamiseks, seda Vabariigi Presidendi ametitegevusest tingitud kohustuste ja neist tingitud võimaluste piires.

Riigikogu kiitis 86 poolthäälega (1 erapooletu) heaks valitsuse algatatud Euroopa patentide väljaandmise konventsiooni kohaldamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (440 SE), millega tehakse vajalikud muudatused Euroopa ühtse patendikaitse valdkonna rakendamiseks. Ühtne patendikaitse süsteem annab taotlejatele klassikalise Euroopa patendi kõrval lisavõimaluse oma leiutise kaitsmiseks. Selline süsteem on odavam, kuna praegu peab taotleja tasuma summasid igas riigis, kus ta taotleb oma leiutisele kaitset. Loodav süsteem võimaldab ühe taotlusega saada oma leiutisele patendikaitse nii, et sellel on kõigis süsteemis osalevates liikmesriikides ühetaoline kaitse ja toime. Ühtse toimega Euroopa patendi loomise süsteemiga on praeguse seisuga seotud kõik ELi liikmesriigid, välja arvatud Hispaania ja Horvaatia. Selleks, et tagada uue patendiregulatsiooni tõrgeteta toimimine, on asutamisel ka ühtne patendikohus.

Seadusesse viidi muudatus, et see jõustub samal ajal ühtset patendikohut käsitleva lepingu ning ühtse patendikohtu Põhjamaade ja Balti riikide piirkondliku talituse asutamise kokkuleppe jõustumisega Eesti suhtes.

Riigikogu kiitis 58 poolthäälega (24 vastu) heaks valitsuse algatatud karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (suhtumise karmistamine sõiduki joobes juhtimisse) (328 SE), mille eesmärk on viia paremini kooskõlla süüteo raskus ja karistus.

Seadusega karmistatakse karistust raskete tagajärgedega liiklusõnnetuse põhjustamise eest joobeseisundis. Korduvalt sõiduki joobeseisundis juhtimise eest nähakse ette kohustuslik šokivangistus. Kuriteo puhul on täielik karistusest tingimisi vabastamine välistatud. Lisakaristusena määratakse ka kohustus juhtimisõiguse äravõtmise osas.

Seadusega stimuleeritakse esmakordseid rikkujaid hoiduma uutest süütegudest, luues võimaluse väärteokaristusest tingimisi vabaneda ja teatud tingimustel säilitada juhtimisõigus. Lubatud alkoholi piirmäära ületamise korral saab süüdlast suunata katseajaks ravile, koolitusele või sotsiaalprogrammi.

Seadusega nähakse ette täiendav regulatsioon liikluskasvatuse ja sõitja suhtumise osas ning sätestatakse täiendav kuriteokoosseis, kui raske liiklusõnnetuse põhjustanud juht põgeneb sündmuskohalt.

Seadus jõustub tänavu 1. novembril.

Läbirääkimistel Vabaerakonna fraktsiooni nimel sõna võtnud Külliki Kübarsepp ja Reformierakonna fraktsiooni nimel sõna võtnud Hanno Pevkur ei toetanud eelnõu.

Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni nimel sõna võtnud Raivo Aeg toetas eelnõu.

Riigikogu kiitis 80 poolthäälega heaks valitsuse algatatud karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (385 SE), mis on seotud naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsiooni ehk Istanbuli konventsiooni ratifitseerimise ettevalmistamisega. Põhimuudatustena kriminaliseeritakse ahistav jälitamine, tahtevastane abielu, naise suguelundite sandistav moonutamine ja inimkaubanduse ohvrilt seksi ostmine. Samuti laiendatakse alaealiste vastu toimepandud kuritegude ringi, mille puhul aegumistähtaeg peatub kuni ohvri täisealiseks saamiseni.

Riigikogu kiitis 78 poolthäälega (7 vastu) heaks valitsuse algatatud valitsuse algatatud kriminaalmenetluse seadustiku ja kriminaalmenetluse seadustiku rakendamise seaduse muutmise seaduse (Euroopa uurimismääruse direktiivi ülevõtmine) (442 SE), millega võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa uurimismääruse direktiiv. Kavandatavate muudatuste järgi hakkavad tulevikus kõikides Euroopa Liidu liikmesriikides kehtima ühed ja samad nõuded õigusabitaotluste edastamiseks, tunnustamiseks ja täitmiseks. Euroopa uurimismääruse abil vastastikuse abistamise taotluste esitamine ja neile vastuste saamine muutub kiiremaks, sest kõik euroliidu liikmesriigid juhinduvad ühtsetest tähtaegadest.

Riigikogu kiitis 84 poolthäälega heaks valitsuse algatatud valitsuse algatatud töövaidluse lahendamise seaduse (407 SE), mis reguleerib töövaidluskomisjonide moodustamist ja töökorda ning töövaidluse lahendamise korda. Seadusega tagatakse lihtne, kiire, odav ning tõhus kohtuväline töövaidluse lahendamine. Kohtuväliseid töövaidlusi on seni lahendatud 1996. aasta septembrist kehtiva individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse alusel, mille rakendamisel on praktikas ilmnenud mitmeid puudusi.

Seadus näeb ette alternatiivsed töövaidluse lahendamise võimalused kirjaliku menetluse, lepitusmenetluse ja kompromissi näol. Kehtiv kord võimaldab avalduse läbivaatamist töövaidluskomisjoni (TVK) istungil, erandina võib avalduse lahendada poolte kohalolekuta vaid juhul, kui pooled tunnistavad üksteise nõudeid täies ulatuses. Lepitusmenetluse ning kompromissi võimalused töövaidluse lahendamisel puuduvad. Praktikas kompromissi sõlmimine küll toimub, kuid väljaspool töövaidlust, mille tulemusena ei ole tagatud täitedokumendi olemasolu.

Seaduse kohaselt saab töövaidluskomisjoni juhataja edaspidi ainuisikuliselt lahendada kuni 6400 euro suuruseid rahalisi nõudeid. Muudel juhtudel või poolte soovil, toimub asja lahendamine istungil kolmeliikmelise komisjoniga. Seadusest kaob senine TVK-sse pöördumise rahalise nõude 10 000 euro suurune piirmäär. Praegu saab 10 000 eurot ületava nõudega pöörduda üksnes kohtusse.

Töövaidlusasja läbivaatamise tähtaeg pikeneb seniselt 30-lt kalendripäevalt 45-le. Muudatus tuleneb praktikast, kuna viimasel kahel aastal on keskmiseks töövaidluste läbivaatamise pikkuseks 36 päeva.

Teise lugemise käigus tehtud muudatusettepanekud puudutavad Eestisse lähetatud töötajate õigust pöörduda töövaidluskomisjoni poole, mõiste “töövaidlusasi” sissetoomist, töövaidluskomisjonide juhatajate palkade suuremat varieeruvust ja seaduse jõustumist. Kui üldiselt jõustub seadus 1. jaanuaril 2018, siis §-d 67 ja 68 üldises korras.

Riigikogu kiitis 89 poolthäälega heaks valitsuse algatatud valitsuse algatatud maavalitsuste tegevuse lõpetamisest tulenev Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (432 SE).

Valitsus on otsustanud lõpetada maavalitsuste tegevuse 2018. aasta 1. jaanuarist. Seadusega antakse maavalitsuste ülesanded ministeeriumidele või nende valitsemisala asutustele, kohaliku omavalitsuse üksustele ning kohalikele omavalitsustele ühiseks täitmiseks. Ühistranspordi ja maakonna arendustegevuse ülesannete maavalitsustelt üleandmine on käsitletud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja teiste haldusreformi elluviimisega seotud seaduste muutmise seaduses. Maavalitsuse ja maavanema ülesanded sotsiaalhoolekande seaduses ja teistes vastava valdkonna seadustes muudetakse Sotsiaalministeeriumi esitatava eraldi seadusega. Maavalitsuste ümberkorraldamine ei kaota maakondi kui haldusüksusi. Seaduse üldine jõustumise aeg on 2018. aasta 1. jaanuar.

Teise lugemise käigus tehtud muudatused puudutavad Riigi Tugiteenuste Keskuse ümberkorraldamist valitsusasutuseks, maakonnakeskuste perekonnaseisuametnike pädevuse täpsustamist ning inimese nime muutmise korraldust.

Läbirääkimistel Reformierakonna fraktsiooni nimel sõna võtnud Arto Aas toetas maavalitsuste reformi lõpuleviimist.

Vabaerakonna fraktsiooni nimel sõna võtnud Külliki Kübarsepa hinnangul on maavalitsuste aeg ümber, kuid reformiga on liigselt kiirustatud.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel sõna võtnud Ivari Padari hinnangul on eelnõu märgilise tähendusega avaliku võimu moderniseerimisel.

Keskerakonna fraktsiooni nimel sõna võtnud Helmut Hallemaa toetas nii maavalitsuste tegevuse lõpetamise eelnõu kui omavalitsuste korralduse seaduse eelnõu.

Riigikogu kiitis 77 poolthäälega heaks valitsuse algatatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja teiste haldusreformi elluviimisega seotud seaduste muutmise seaduse (433 SE), millega tehakse muudatused kohaliku omavalitsuse üksuste ülesannetes ning koostöö korralduses. Seadus näeb ette alused kohaliku omavalitsuse üksuste koostööks võimaldamaks moodustada ühisasutusi, samuti on mitme maakonna kohaliku omavalitsuse üksustel õigus moodustada piirkondlikke liite maakondlike liitude asemel.

Seaduse järgi on kohaliku omavalitsuse üksuste ülesandeks kavandada ühiselt maakonna arengut. Seadusega antakse senised maavalitsuste ülesanded ühistranspordi korraldamisel üle maanteeametile võimalusega anda piirkondlik ühistranspordi korraldamine kohaliku omavalitsuse üksuste ja riigi moodustatud piirkondlikele ühistranspordikeskustele. Seadus ei käsitle kohaliku omavalitsuse üksuste rahastamissüsteemi muudatusi ja täiendavate ülesannete üleandmist, samuti maavalitsuste kaotamisega seotud tegevusi laiemalt.

Kohalike omavalitsuste koostöö suurendamiseks nähakse seadusega ette, et oma ülesannete täitmiseks võivad vallad ja linnad moodustada ühisameteid (ühine ametiasutus) ja ühisasutusi (ühine hallatav asutus). Ühisametina on võimalik luua näiteks menetlusteenistus (korrakaitseüksus) ja ühisasutusena kunstikool (huvikool).

Seaduse järgi on kohaliku omavalitsuse üksuste ülesanneteks alates 2018. aasta 1. jaanuarist kavandada ühiselt maakonna arengut. Senini maavanema vastutusalas olnud maakonna arengustrateegia on aluseks maakonna või piirkonna kohaliku omavalitsuse üksuste ühisele arengu suunamisele, näiteks investeeringute kavandamisele.

Teise lugemise käigus tehtud muudatused puudutavad rahvatervise ja rahvatervise arengu nimetamist omavalitsuste üheks tuumikülesandeks ning maakondliku transpordikeskuse ümbernimetamist piirkondlikuks transpordikeskuseks.

Seadus jõustub peamiselt 1. jaanuaril 2018. Haldusreformi elluviimisega seotud muudatused jõustuvad osaliselt päeval pärast seaduse Riigi Teatajas avaldamist ning osaliselt kohaliku omavalitsuse üksuste volikogude valimistulemuste väljakuulutamise päeval.

Läbirääkimistel Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni nimel sõna võtnud Andres Metsoja toetas eelnõu.

Riigikogu kiitis 52 poolthäälega (24 vastu) heaks valitsuse algatatud metsaseaduse ja looduskaitseseaduse muutmise seaduse (396 SE), mis muudab metsaomanikule metsade majandamisotsuste tegemise selgemaks. Metsaseaduse olulisemad muudatused näevad ette alandada viljakate kasvukohatüüpide kuusikute raievanust ja soodustada lageraiele alternatiivsete raieliikide – turberaiete ja valikraie – kasutamist. Seadusega leevendatakse nendele seatud piiranguid. Käesoleval ajal kehtivad reeglid nende raieliikide kohta ei soodusta metsa efektiivset uuendamist.

Seadusega alandatakse raiumiseks lubatavate viljakates kasvukohtades kasvavate kuusikute keskmist vanust 60 – 70 aastani. Hetkel peab raiutavate kuusikute keskmine vanus olema minimaalselt 80 aastat. 80-aastase viljakate alade metsa kvaliteet on aga madalam, sest sellisest metsast umbes kolmandik on enamasti juure- ja tüvemädaniku tõttu kahjustatud. Muudatus puudutab umbes 4200 hektarit metsamaad, mis on 0,2 protsenti Eesti metsadest, millest 3000 hektarit on riigimets. Minimaalne raievanus ei kohusta metsaomanikku raiuma. Eesti metsade elurikkuse kaitseks tagatakse vastukaaluks salu- ja laanemetsade range kaitse täiendavalt 27000 hektari ulatuses. Vastavad alad on leitud riigimaadel ning RMK on peatanud seal metsade majandamise.

Seadusega välistatakse olukord, kus metsaomandi kasutamine sõltub piirinaabri otsustest ja tegevusest. Samuti kaotatakse piirangud vääriselupaiga suurusele, mis praegu on kuni 7 hektarit. Riigimaal tagatakse kaitse kõikidele vääriselupaiga määratlusele vastavatele aladele, eramaadel jätkub kaitse vabatahtlikkuse alusel.

Teise lugemise tehtud muudatused puudutavad piirangute seadmist uuendusraielangi pindalale, toetusesaajana väiksema metsaomandiga erametsaomanike eelistamist, raielanke, harvesterijuhi kvalifikatsiooni nõude kehtivust ja seaduse jõustumist, mis on kavandatud tänavu 1. septembrile.

Läbirääkimistel Vabaerakonna fraktsiooni nimel sõna võtnud Artur Talvik ütles, et Vabaerakonna fraktsioon hääletab eelnõu vastu.

Reformierakonna fraktsiooni nimel sõna võtnud Eerik-Niiles Krossi hinnangul ei ole eelnõu menetluse käigus selgunud, miks on tarvis langetada raiumiseks lubatavate kuusikute vanust 60 aastale.

Keskerakonna fraktsiooni nimel sõna võtnud Peeter Ernitsa sõnul hääletab Keskerakonna fraktsioon eelnõu poolt, aga tal isiklikult on raske selle poolt olla.

Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni nimel sõna võtnud Marko Pomerantsi hinnangul on üks olulisemaid muudatusi see, et riik loob riikliku metsaregistri.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel sõna võtnud Rainer Vakra tõi esile keskkonnakomisjoni muudatused eelnõus, mis vähendavad survet metsa raiumisele.

Riigikogu kiitis 84 poolthäälega heaks valitsuse algatatud spordiseaduse ja halduskoostöö seaduse muutmise seaduse (423 SE). Seadusega jätkatakse spordi rahastamise reformi, mille eesmärk on luua läbipaistev ja kindel finantsbaas spordiorganisatsioonidele tegutsemiseks. Muudatus võimaldab Kultuuriministeeriumil keskenduda senisest enam spordipoliitika kujundamisele, sest väheneb töökoormus üksikotsuste tegemisel.

Riigikogu kiitis 80 poolthäälega heaks valitsuse algatatud õppetoetuste ja õppelaenu seaduse ning töövõimetoetuse seaduse muutmise seaduse (417 SE), mis näeb ette riigipoolse õppelaenu kustutamise raske puudega laste vanematele. Lisaks muudetakse efektiivsemaks ja kiiremaks riigipoolse õppelaenu kustutamise menetlust.

Kehtiva korra järgi on õppelaenu võtnud inimesele õigus taotleda riigipoolset õppelaenu kustutamist töövõime kaotamisel või juhul ta lapse sügava puude korral. Alates 1. jaanuarist 2018 saavad õiguse õppelaenu riigipoolsele kustutamisele ka lapsevanemad, kelle lapsel tuvastatakse raske puue.

Praegune õppelaenu kustutamise menetlus näeb ette isiku pöördumist õppelaenu väljastanud krediidiasutuse poole, kes esitab taotluse õppelaenu kustutamiseks kas Rahandusministeeriumile (laenusaajal puuduva töövõime tuvastamise korral) või Haridus- ja Teadusministeeriumile (laenusaaja lapsel sügava puude tuvastamise korral). Ministeeriumid kontrollivad õppelaenu kustutamiseks õigust andvaid asjaolusid ning maksavad krediidiasutusele laenusaaja võlgnetava summa välja. Selline menetlus on osutunud liiga aeglaseks.

Seaduse kohaselt tuleb õppelaenu riigipoolseks kustutamiseks esitada taotlus sotsiaalkindlustusametile, kellel on õppelaenu kustutamiseks vajalikud andmed olemas või seaduse alusel kättesaadavad.

Riigikogu kiitis 78 poolthäälega heaks sotsiaalkomisjoni algatatud töövõimetoetuse seaduse muutmise ja teiste seaduste muutmise seaduse (468 SE), millega kõrvaldatakse puudusi töövõimereformi puudutavates seadustes. Seadusega muudetakse töövõimetoetuse seadust (TVTS), puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadust (PISTS), ravikindlustuse seadust (RaKS) ning tööturuteenuste ja –toetuste seadust (TTTS).

TVTS muudatusega kõrvaldatakse töövõimetoetuse maksmisel ilmnenud kitsaskohad. Eelnõuga muudetakse töövõimetoetuse ettemakse tegemise tingimusi, et vältida töövõimetuspensionilt töövõimetoetuse maksmisele üleminekul sissetulekuta perioodi tekkimist inimesest olenemata põhjustel.

Samuti korrastatakse töövõimetoetuse maksmise tingimusi, et soodustada osalise töövõimega inimesel hariduse omandamist, vältida töövõimetoetuse ebaõiglast vähendamist ning tagada töövõimetoetuse saamine ka siis, kui inimene haiglaravil viibimise tõttu ei saa täita töövõimetoetuse saamiseks vajalikke tingimusi.

PISTS-s muudetakse puude tuvastamise tingimusi ja RaKS-s hambaravihüvitise maksmist inimestele, kellel on suurenenud vajadus hambaraviteenuse järele.

Teise lugemise käigus tehtud üks olulisem muudatus puudutab puude raskusastet taotlevate laste rehabilitatsiooniplaanide tegemise kohustuse muutmist vajaduspõhiseks.

Kuna seaduse hambaravihüvitise muudatuse alusel on vaja muuta tervishoiuteenuste loetelu, siis selle sätte jõustumise aeg on 1. jaanuar 2018. Teised seaduse muudatused jõustuvad tänavu 1. juulil.

Riigikogu kiitis 76 poolthäälega (4 vastu) heaks valitsuse algatatud Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduse muutmise seaduse (434 SE). Muudatustega kõrvaldatakse õiguslik vaakum restitutsiooninõuete menetlemisel ning lõpetatakse vara tagastamise ja kompenseerimise toimingud valdavas osas enne haldusreformiga seonduvaid struktuurimuudatusi.

Möödunud aastal lõppesid Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduses (ORAS) sätestatud tähtajad õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise toimingute lõpule viimiseks ja kompensatsiooni määramiseks, ent aasta lõpuks jäid siiski rahuldamata ligikaudu 400 isiku restitutsiooninõuded, millest pooltel juhtudel ei saa kohalikud omavalitsused nõuete edasiseks menetlemiseks seada uusi tähtaegu.

Seadusega kavandatakse abinõud õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise protsessi jätkamiseks ja kiireks lõpetamiseks. Seaduse kohaselt saavad kohalikud omavalitsused täiendava volituse jätkata ka nende nõuete menetlemist, mida ei olnud võimalik õigustatud isikutest mitte olenevail põhjustel lõpule viia kehtivateks tähtpäevadeks.

Riigikogu kiitis 52 poolthäälega (34 vastu) heaks valitsuse algatatud liiklusseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (419 SE), millega kehtestatakse teekasutustasu veoautodele ja nende haagistele täismassiga üle 3500 kilogrammi. Teekasutustasu tasumäär sõltub veoauto ja selle haagise täismassist, EURO-heitgaasiklassist ja telgede arvust. Päevane teekasutustasu määr jääb vahemikku 9–12 eurot ning aastane teekasutustasu määr vahemikku 500–1300 eurot. Lisaks on võimalik teekasutustasu tasuda nädala, kuu või kvartali eest.

Teekasutustasust on vabastatud Kaitseväe, Kaitseliidu, välisriigi relvajõudude, Politsei- ja Piirivalveameti ja päästeasutuse sõidukid ning vanasõidukid liiklusseaduse § 83 tähenduses.

Euroopa Liidus on kasutusel ajapõhised ja läbisõidupõhised teekasutustasud. Eestis kehtestatakse veoauto ajapõhine teekasutustasu, kuna selle eeliseks on madalam investeeringu ja hoolduskulu ning sarnane süsteem Lätis ja Leedus rakendatavaga.

Teekasutustasu administreerimisega hakkavad tegelema Maanteeamet ja Maksu- ja Tolliamet. Maanteeameti ülesandeks on tagada teekasutustasu tasumise võimalus ööpäev läbi ning seadusega antakse Maanteeametile õigus sõlmida teekasutustasu tasumise võimaluste loomiseks ja tasumise võimaluste korraldamiseks haldusleping eraõigusliku juriidilise isikuga. Kasutusele võetakse ka teekasutustasu tasumise võimalused internetis.

Riikliku järelevalvet veoauto teekasutustasu tasumise üle hakkavad teostama Politsei- ja Piirivalveamet ja Maksu- ja Tolliamet oma muude ülesannete täitmise raames. Samuti antakse riikliku järelevalve teostamise õigus Maanteeametile.

Läbirääkimistel Vabaerakonna fraktsiooni nimel sõna võtnud Külliki Kübarsepp, Reformierakonna fraktsiooni nimel sõna võtnud Toomas Kivimägi ning Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel sõna võtnud Martin Helme ei toetanud eelnõu.

Riigikogu kiitis 83 poolthäälega heaks valitsuse algatatud liiklusseaduse, liikluskindlustuse seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse (406 SE). Seadusega võetakse üle ELi direktiivid, mis käsitlevad sõidukite tehnoülevaatust ja liiklusjärelevalve käigus tehtavat sõidukite tehnokontrolli. Direktiivi ülevõtmise tähtaeg oli tänavu 20. mail.

Seaduse kohaselt võib edaspidi 30-60 päeva jooksul liikluses kasutada sõidukeid, millel on tehnoülevaatusel või liiklusjärelevalve käigus avastatud puuduseid, mis pole oluline (ohtliku rikkega liikluses osaleda ei või). Kehtiva seaduse kohaselt tohib sellise sõidukiga sõita ainult remondikohta, tehnonõuetele vastavuse kontrolli või tagasi parkimiskohta.

Seadusega loobutakse Eesti väikesaartel kasutatavate sõidukite tehnoülevaatuse kohustusest. Hiiumaal, Muhus ja Saaremaal on tehnoülevaatus jätkuvalt kohustuslik. Kehtiva seaduse kohaselt peavad kõik liikluses kasutatavad sõidukid olenemata sellest, kus sõidukit kasutatakse, läbima ülevaatuse. Samas ei ole otstarbekas viia kontrolle läbi üksnes väikesaartel kasutatavatel sõidukitel, kus masina kasutusintensiivsus ning liiklustihedus on väga madal. Tehnokontroll tuleb teostada, kui muidu väikesaarel kasutatava sõidukiga soovitakse osaleda väljaspool väikesaart.

Seadus näeb ette tuua tehnoülevaatuse eest võetava tasu piirmäära kehtestamine seadusest ministri määrusesse. Piirmäära kehtestamisel tuleb arvestada, et tehnonõuetele vastavuse kontrolliga tegelev äriühing suudaks katta osutatava teenusega seotud otsekulud, kapitalikulu ja proportsionaalse osa üldkuludest ning teeniks mõistlikku ärikasumit.

Teise lugemise käigus muudeti olukorda, kus alaline Eesti elanik omandab juhiloa leebemate juhtimisõiguse omandamise nõuetega riigis. Nimetatud juhiloa saab vahetada Eesti juhiloa vastu pärast juhtimisõiguse saamiseks nõutava liiklusteooria- ja sõidueksami edukat sooritamist. Samuti suurendati sõiduki läbisõidumõõdiku manipuleerimise eest rahalise karistuse suurusi füüsilisele isikule 50 trahviühikult 100 trahviühikuni ning juriidilise isiku karistust 1200 eurolt 3200 euroni.

Riigikogu kiitis 86 poolthäälega heaks Riigikogu liikmete Erki Savisaare, Viktor Vassiljevi, Raivo Põldaru, Arno Silla, Jaanus Marrandi, Aivar Koka, Einar Vallbaumi, Kalle Pallingu, Kristen Michali, Artur Talviku, Kalvi Kõva, Krista Aru, Liisa Oviiri ja Märt Sultsi algatatud liiklusseaduse muutmise seaduse (399 SE), millega kehtestatakse väikese kiirusega põhiliselt kõnniteel liikuvate vähemalt osaliselt automaatselt liikuvate sõidukite definitsioon ning taoliste sõidukite liiklemise nõuded.

Seadusse kasutatav õiguskeeles uus termin „robotliikur“ on ratastel või muul veermikul maapinnaga kontaktis liikuv osaliselt või täielikult automaatne või kaugjuhitav sõiduk, mis kasutab ümbritseva keskkonna kohta teabe saamiseks andureid, kaameraid või muud seadmeid ja, saadud teavet kasutades, on suuteline liikuma osaliselt või täielikult juhi vahetu kontrollita ning mille valmistajakiirus ei ületa kuut kilomeetrit tunnis.

Seaduse eesmärk on aidata kaasa Eesti innovaatiliste ettevõtete tegevusele. Niinimetatud viimase kilomeetri pakivedu, olgu see kaugelt tulnud pakkide kojuvedu või meile kõigile igapäevaseks harjumuseks saanud poes käimine, moodustab ca 20–40 protsenti kogu pakisaatmise kulust. Tendents on sinnapoole, et selle kulu vähendamiseks võiks selles sektoris kasutada roboteid. Hinnangute kohaselt võiksid 10 aasta pärast kuni 80 protsenti sellest viimasest pakiveo etapist teostada robotid.

Riigikogu kiitis 86 poolthäälega heaks Riigikogu liikmete Einar Vallbaumi, Ivari Padari, Vilja Toomasti, Andre Sepa, Kalle Pallingu, Johannes Kerdi, Remo Holsmeri, Jüri Jaansoni, Ken-Marti Vaheri, Meelis Mälbergi, Laine Randjärve, Anne Sullingu, Marko Mihkelsoni, Urve Tiiduse, Toomas Kivimägi, Jaanus Marrandi, Deniss Boroditši, Heidy Purga, Keit Pentus-Rosimannuse, Tanel Talve, Eerik-Niiles Krossi, Kalle Laaneti, Igor Gräzini, Juhan Partsi, Kristjan Kõljala ja Martin Kuke algatatud ühistranspordiseaduse, liiklusseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse (188 SE), millega reguleeritakse platvormipõhist taksovedu. Seadus sätestab eraldi taksoveo liigina infoühiskonna teenuse vahendusel osutatava sõitjateveo, mille puhul nii tellimine kui hinna arvestamine toimub läbi IT-platvormi. Seadusega kaotatakse taksojuhtide ametikoolituse nõue ning koolituste korraldamine jääb iga vedaja enda korraldada.

Muudatuste tulemusel tekib Eestis paindlik ja erinevaid huve arvestav tasakaalustatud taksoregulatsioon, mis samas ei tee kompromisse sõitja õiguste suhtes.

Taksoteenuse osutamine muudetakse paindlikuks ja teenust võib osutada ka infoühiskonna teenuse vahendusel nn platvormi kaudu. Kui takso tellimine ja hinna arvestamine toimub infoühiskonna teenuse kaudu, siis sellise veo tegemisel ei ole taksomeeter kohustuslik. Samuti ei kehti kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud hinnapiirid, kuna tarbija näeb sõidu maksumust juba taksot tellides. Muudel juhtudel peab kasutama taksomeetrit, näiteks kui võetakse sõitjaid peale tänavalt ja taksopeatusest või kui takso tellimine toimub kõnekeskuse kaudu.

Teise lugemise käigus tehtud muudatused puudutavad taksojuhi ametikoolituse kohustuse kaotamist ja taksojuhtide õigust osutada teenuseid infoühiskonna platvormi vahendusel. Seadus annab võimaluse osutada taksoveoteenuseid kogu Eesti territooriumil, arvestades iga omavalitsuse territooriumil kehtestatud nõudeid.

Seadus jõustub tänavu 1. novembril.

Läbirääkimistel Reformierakonna fraktsiooni nimel sõna võtnud Kalle Palling rõhutas eelnõu tähtsust jagamismajanduse arendamisel.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel sõna võtnud Jaanus Marrandi hinnangul on see üks paremini arutatud eelnõusid, kus on leitud kompromiss huvigruppide vahel.

Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni nimel sõna võtnud Aivar Koka hinnangul on 1. novembril kehtima hakkava platvormipõhise taksoveo üleminekuperiood piisav.

Riigikogu kiitis 83 poolthäälega heaks valitsuse algatatud maagaasiseaduse ja elektrituruseaduse muutmise seaduse (350 SE), mille sihiks on suurendada Eesti energiajulgeolekut, muuta Eesti gaasiturg avatumaks ja soodustada müüjatevahelist konkurentsi.

Võrguettevõtted peavad paigaldama 2020. aasta 1. jaanuariks gaasimõõtjad kodutarbijatele, kelle gaasitarve on aastas rohkem kui 750 kuupmeetrit.

Eesti energiajulgeoleku suurendamiseks luuakse kodutarbijate ja eluruumide kütteks soojust tootvate ettevõtjate jaoks gaasivaru regulatsioon, mille kohaselt peab süsteemihaldur hoidma gaasivaru koguses, mis vastab ELi vastavas määruses sätestatud nõuetele.

Energiajulgeoleku huvides kehtestatakse seadusega kohustus, et gaasivaru võib hoida vaid Euroopa Liidu riigis. Gaasivaru võetakse kasutusse, kui gaasisüsteemis on tõsine varustushäire. Seaduse kohaselt sätestatakse gaasi süsteemihaldurile, kes on Elering AS, detailsem nõue hoida kodutarbijate ja eluruumide kütteks soojust tootvate ettevõtjate jaoks gaasivaru tagamaks gaasi vähemalt 30-päevane varustuskindlus tarnehäire korral.

Eesti gaasituru avatumaks muutmiseks ja ning müüjatevahelise konkurentsi soodustamiseks seatakse süsteemihaldurile kohustus arendada välja gaasituru andmevahetuse platvorm, mis võimaldab tarbijal saada perioodilise ülevaate gaasitarbimisest ning mille abil saab vahetada gaasimüüjaid. Seadusega reguleeritakse bilansihoidmise kohustuse muudatusi, mille kohaselt hakatakse gaasisüsteemi bilanssi hoidma energiaühikutes leppetingimuslikul rõhul 1 atm ja temperatuuril 0 °C.

Gaasimüüjate halduskoormust vähendab seaduse säte, mille järgi hakatakse neilt tegevusloa asemel nõudma üksnes registreerimiskohustust. Gaasi müüja, kes müüb gaasi kodutarbijatele, ei pea enam müügilepingu tüüptingimusi konkurentsiametiga kooskõlastama. Piisab, kui müüjal on tüüptingimused oma veebilehel avaldatud.

Gaas moodustab Eesti energiabilansis suhteliselt madala osakaalu – alla 5 protsendi. Gaasi osakaal on Eestis kaugküttes üha vähenemas, gaasikatlad asenduvad hakkekateldega. Eesti on gaasi osas olemuselt energiasaar – oleme ülejäänud Euroopa gaasisüsteemist füüsiliselt eraldatud. Sama kehtib ka Soome ja Läti kohta. Enamuse Eestis kasutatavast gaasist tarnib Gazprom.

Riigikogu kiitis 74 poolthäälega (6 vastu) heaks valitsuse algatatud audiitortegevuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (409 SE), millega viiakse Eesti õigus vastavusse muudetud ELi vastavate dokumentidega. Eeskätt vaadatakse ümber audiitortegevuse avaliku järelevalve korraldus ja rahastamine, Rahandusministeeriumi ja Audiitorkogu organite pädevuse ja ülesannete jaotus ning „avaliku huvi üksuse“ mõiste.

ELi direktiivist tulenevalt peaks iga liikmesriik audiitorite järelevalve läbipaistvuse ja vastutuse suurendamiseks määrama vannutatud audiitorite ja audiitorühingute järelevalve eest vastutavaks ühe asutuse. Seetõttu antakse vandeaudiitorite tunnustamise ning tegevuslubade andmisega seotud ülesanded, mida seni täitis Rahandusministeerium, üle Audiitorkogu audiitortegevuse järelevalvenõukogu (edaspidi AJN) pädevusse. Samuti asendatakse AJN senine kontrollifunktsioon auditite kvaliteedi tagamises ülevaatustes ning distsiplinaarmenetlustes nende vahetu läbiviimise funktsiooniga, mis tähendab, et senine kolmetasandiline järelevalvesüsteem muutub kahetasandiliseks. Nimetatud muudatustega seoses kohandatakse järelevalve rahastamise põhimõtteid. Lisaks kooskõla saavutamisele ELi õigusega lühendavad tehtavad muudatused kokkuvõttes menetlusprotsesse, kahandades nii halduskoormust kui ka säästes kulusid.

Läbirääkimistel Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni nimel sõna võtnud Aivar Kokk tõi eelnõus esile väikeettevõtjate audiitorkoormuse vähendamise.

Riigikogu võttis vastu ühe otsuse:

Riigikogu kiitis 79 poolthäälega valitsuse esitatud Riigikogu otsuse “Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni juhitud Iraagi kaitsevõime ülesehituse toetamise koolitusprogrammis” (451 OE), mis võimaldab panustada kuni viie tegevväelasega Põhja-Atlandi lepingu Organisatsiooni (NATO) juhitud Iraagi kaitsevõime ülesehitamise toetamise koolitusprogrammi. Tegemist on mittelahingulise programmiga ja suunatud NATO lõunasuunalt lähtuvate ohtude vastu.

Riigikogus läbis teise lugemise kuus eelnõu:

Valitsuse algatatud riigivaraseaduse muutmise seaduse eelnõu (455 SE) viib seaduse tasandile riigiettevõtete nõukogude liikmete valimise nimetamiskomitee kaudu. Tagamaks nimetamiskomitee töö stabiilsus ja suurem sõltumatus kehtestatakse regulatsioon, mis loob võimaluse tegutseda sellel alalise organina. Tühistatakse rahandusministri õigus nimetada pooled riigi esindajad riigi osalusega äriühingute nõukogudesse. Kaotatakse ka rahandusministri kohustus reguleerida riigi osalusega äriühingute nõukogu liikmetele makstavate tasude piirmäärasid. Riigi äriühingud saavad edaspidi maksta oma tegevusvaldkonna toetusi ainult arendus- ja teadustegevuseks. Suuremad riigi ettevõtted hakkavad järgima börsifirmade info avalikustamise reegleid.

Valitsuse algatatud kogumispensionide seaduse ja investeerimisfondide seaduse muutmise seaduse eelnõuga (427 SE) laiendatakse pensionile minevatele II sambaga liitunud inimestele pakutavate pensionilepingute valikut. Garanteeritud intressimääraga pensionilepingute kõrval saavad elukindlustusseltsid hakata pakkuma ka investeerimisriskiga pensionilepinguid, mille alusel makstava pensioni suurus sõltub tehtud investeeringutest.

Seoses uute lepingute lisandumisega muudetakse ka seni kehtinud põhimõtet, et pensionile minnes saab sõlmida vaid ühe pensionilepingu. Edaspidi võib osakuomanik sõlmida ka mitu pensionilepingut, näiteks ühe investeerimisriskiga ja teise garanteeritud intressimääraga.

Inimestel, kel on pensionile mineku hetkeks kogutud vähem raha (alla 50-kordse rahvapensioni määra, mis on praegu 8 797 eurot), saavad edaspidi valida fondipensioni ja tähtajaliselt sõlmitava pensionilepingu vahel. Nii saavad inimesed, kes on II sambasse vähem raha kogunud ja pensionil olles investeerimisriski kanda ei soovi, sõlmida tähtajalise pensionilepingu, kus pensioni suurus investeerimistulemustest igakuiselt enam ei sõltu.

Erinevalt tavapärasest praktikast on pensionilepinguid võimalik ka vahetada. Eelnõuga täpsustatakse pensionilepingu tagastusväärtuse arvutamise reegleid ja lepingute vahetamise tingimusi.

III sambaga seonduvalt muudetakse tööandja pensioniskeemide pakkumist puudutavat täiendava kogumispensioni kindlustuslepingute regulatsiooni. Elukindlustusseltsidele antakse sellega võimalus seni sõlmitud lepingute kõrval pakkuda lepinguid, millest ei hakata väljamakseid tegema enne, kui kindlustusvõtja on jõudnud lepingus kokkulepitud pensioniikka. Sellega luuakse täiendava kogumispensioni kindlustuslepingute pakkumise tingimused, mis võiksid suurendada tööandjate motivatsiooni koguda oma töötajatele pensioni.

Eelnõuga võetakse Eesti õigusesse üle ELi vastav direktiiv, milles käsitletakse miinimumnõudeid liikmesriikide vahelise töötajate liikuvuse suurendamiseks täiendavate pensioniõiguste omandamise ja parandamise teel.

Läbirääkimistel sõna võtnud Tiina Kangro ei toetanud eelnõu. Tema hinnangul ei ole kogumispensioni muutmise plaan kooskõlas hea õigusloome tavaga ja ta esitas enda ettepanekud eelnõu muutmiseks.

Läbirääkimistel sõna võtnud Mihhail Stalnuhhin kaitses eelnõu menetluse protsessi.

Andres Ammase hinnangul tuleb eelnõule tehtud ettepanekutega tegeleda edasi sügisel.

Läbirääkimistel sõna võtnud Jürgen Ligi selgitas II ja III samba põhimõtteid.

Valitsuse algatatud ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse eelnõuga (454 SE) kehtestatava maksustamise erikorra rakendamiseks tuleb maksumaksjal avada krediidiasutuses eriliigiline konto – ettevõtluskonto. Selle konto kasutusele võtmist füüsilise isiku poolt loetaks taolise maksustamise erikorra valimiseks. Maksukohustuse täitmine toimub tulu saaja kontole laekunud vahenditest maksu osa (valdavalt 20 protsenti laekunud tuludest) automaatse broneerimise ja maksuhaldurile ülekandmise teel. Halduskoormus on viidud võimalikult madalale tasemele – maksumaksjal ei ole kohustust pidada raamatupidamisarvestust ega esitada maksudeklaratsioone. Eelnõu soodustab mikroettevõtlust ja parandab mikroettevõtjate maksukäitumist. Selle saavutamiseks lihtsustatakse füüsilise isiku teenuse osutamisest ja kauba müügist tekkiva maksukohustuse täitmist. Kehtestatakse maksustamise erikord, mille puhul toimub maksustamiseks vajalike andmete esitamine ja maksukohustuse täitmine lihtsustatud viisil.

Läbirääkimistel sõna võtnud Krista Aru hinnangul on võimatu hinnata, kui suur on ettevõtluskonto kasutajate grupp.

Valitsuse algatatud magustatud joogi maksu seaduse eelnõu (457 SE) maksuobjektiks on magustatud jook, mille suhkrusisaldus on vähemalt 5 grammi 100 milliliitri joogi kohta või millele on lisatud magusainet. Maksumäär sõltub vastavalt kas suhkrusisaldusest või magusaine lisamisest.

Magustatud joogi termini alla kuuluvad ka piima baasil valmistatud joogid ehk piimajoogid, mis sisaldavad suhkrut või magusainet. Sellisteks jookideks on näiteks magusad joogijogurtid, keefirid, samuti magusad taimepiimad, näiteks sojapiim. Magusate piimajookide ning 100 protsendiliste puu- ja köögiviljamahlade kohta taotletakse Euroopa Komisjonilt riigiabi andmise luba, misjärel on need käesoleva seaduse reguleerimisalast välja arvatud. Magusaid piimajooke ja mahlu alates loa saamisest magustatud joogi maksuga ei maksustata.

Selleks, et tootjatel oleks soovi korral aega oma toodete retsepte muuta ja tarbijatel harjuda uute maitsetega, näeb eelnõu ette kõrgema suhkrusisaldusega jookide maksustamisele kaheaastase üleminekuaja. Seaduse rakendamisega seonduvalt tasub tähele panna ka seda, et 2018. aasta 1. jaanuari seisuga ei maksustata automaatselt kõiki Eesti vaheladudes olevaid magustatud jooke. Eesti vaheladudesse toimetatud magustatud jook maksustatakse selle esmakordsel kättesaadavaks tegemisel laost väljastamisel ja maksukohustus tekib üksnes magustatud joogi puhul, mis väljastatakse Eestis kättesaadavaks tegemiseks. Maksustada ei tule Eestist välja saadetavat magustatud jooki. Kõik enne 2018. aasta 1. jaanuari müügikohta toimetatud joogid on maksuvabad. Müügikohtade ladustamisvõimalused ei ole nii suured kui vaheladude omad, seega halduskoormuse vähendamise eesmärgil neid jooke ei maksustata.

Läbirääkimistel sõna võtnud Aivar Sõerdi hinnangul on jooksnud eelnõu menetlus ummikusse ning magustatud joogi maks on diskrimineeriv. Sõerd tegi Reformierakonna fraktsiooni nimel ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada.

Monika Haukanõmme sõnul on eelnõu kantud rahva tervise argumendist, kuid seatud tervise eesmärk ei ole saavutatav. Tema hinnangul on eesmärk saada magustatud joogi maksust riigieelarvesse 15-18 miljonit eurot. Haukanõmm tegi Vabaerakonna fraktsiooni nimel ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada.

Läbirääkimistel sõna võtnud Hanno Pevkur, Urmas Kruuse, Igor Gräzin, Lauri Luik ja Arto Aas ei toetanud eelnõu.

Eelnõu teise lugemise katkestamise ettepaneku poolt hääletas 35 ja vastu 53 Riigikogu liiget. Ettepanek ei leidnud toetust ja eelnõu teine lugemine lõpetati.

Valitsuse algatatud tulumaksuseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (458 SE) muudab tulumaksuseaduses sätestatud osalusoptsioonide maksustamise reegleid, sätestab madalama tulumaksumäära 14 protsenti äriühingu regulaarsetele kasumijaotistele, kehtestab krediidiasutustele nn avansilise tulumaksu ning muudab sõiduauto erisoodustuse hinna arvutamise aluseid.

Eelnõu kohaselt saab edaspidi nii töö- kui isiklikeks sõitudeks ettevõtte sõiduauto kasutamise võimaldamisel erisoodustust deklareerida vaid kilovatipõhiselt, sõltumata erasõitudena läbitud distantsist. Sõiduauto erisoodustuse hinna määramise aluseks on eelnõu kohaselt 1,96 eurot sõiduauto liiklusregistris märgitud mootori võimsuse ühiku kohta ning 1,47 eurot, kui sõiduauto on üle viie aasta vana.

Eelnõus tehti muudatusi, mis puudutavad abikaasade ühise deklaratsiooni esitamist, eelnõust jäeti välja panditulumaksu kehtestamise ja täpsustati varjatud kasumieraldiste maksustamise korda, laiendati maksusoodustusi tööandja transpordi korraldamisel ning tehti mitu tehnilist muudatust.

Residendist füüsilisel isikul on õigus maksustamisperioodi tulust maha arvata residendist abikaasa eest täiendav maksuvaba tulu 2160 eurot, mida abikaasa ei ole ise maha arvanud. Täiendavalt mahaarvatav summa ei tohi olla suurem kui 50 400 eurot. Muudatus puudutab juba käesoleva aasta tulude deklareerimist tuleva aasta alguses.

Eelnõus täpsustatakse varjatud kasumieraldiste maksustamise korda. Lisatav maksudest kõrvalehoidumise säte täpsustab, et Maksu-ja Tolliamet võib maksustada tulumaksuga aktsionärile, osanikule või liikmele antud laenu, kui tehingu asjaolud viitavad, et oma olemuselt on tegemist kasumieraldisega. Kui emaettevõtjale või nn sõsarettevõtjale antud laenu tagastamise tähtaeg on pikem kui 48 kuud, lasub maksumaksjal maksuhalduri nõudmisel laenu tagasimaksmise võime ja kavatsuse tõendamise kohustus.

Eelnõu muudatuse kohaselt ei loeta erisoodustuseks tööandja ettevõtlusega seotud kulutusi töölepingu alusel töötava töötaja transpordiks elu- ja töökoha vahel, kui töötaja elukoht asub vähemalt 50 kilomeetri kaugusel töökohast või kui tööandja korraldab transporti sõidukiga, millel on vähemalt kaheksa istekohta või bussiga liiklusseaduse tähenduses.

Muudatusettepaneku kohaselt jõustub seadus selle vastuvõtmisel tänavu 1. augustil, kuid tulumaksuseaduse ja käibemaksuseaduse osad sätted jõustuvad 2018. aasta 1. jaanuaril.

Läbirääkimistel sõna võtnud Remo Holsmeri hinnangul on eelnõu eesmärk lahendada eelarveprobleeme. Holsmeri sõnul Reformierakonna fraktsioon toetab osasid ettepanekuid, näiteks osalusoptsioonide madalamat maksustamist, kuid ei toeta eelnõu tervikuna.

Andres Ammas nägi eelnõus positiivse näitena sõidupäevikute kaotamist, kuid heitis koalitsioonile ette kiirustamist. Ammase sõnul Vabaerakonna fraktsioon eelnõu ei toeta ning tegi ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada.

Läbirääkimistel sõna võtnud Aivar Sõerd ei toetanud eelnõu.

Maris Lauri toetas dividendimakse madalamat maksustamist, kuid hindas üldiselt eelnõu halvaks ning tegi Reformierakonna fraktsiooni nimel ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada.

Eelnõu teise lugemise katkestamise ettepaneku poolt hääletas 34 ja vastu 56 Riigikogu liiget. Ettepanek ei leidnud toetust ja eelnõu teine lugemine lõpetati.

Valitsuse algatatud riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõuga (456 SE) nähakse ette suurendada riigieelarve informatiivsust, milleks esitatakse koos riigieelarvega Riigikogule informatsioon ka eelarveaastale järgneva kolme aasta kohta. Täpsustatakse nõudeid informatsioonile. Muuhulgas lisatakse tekkepõhised prognoosid.

Samuti vähendatakse bürokraatiat, milleks ühendatakse eelarvestrateegia ja eelarve koostamise protsessid. Eelnõu näeb ette lähtuda mitme aasta vaatest fiskaalpoliitikale, milleks eelarve tasakaalureeglit hakatakse jälgima mitme aasta keskmisena. Varasemate aastate ülejääke võimaldatakse kasutada investeeringute tegemiseks kuni 0,5 protsendi ulatuses SKP-st.

Menetluse käigus Riigikogus viidi eelnõusse palju muudatusi lähtuvalt rahanduskomisjonile laekunud kirjadest. Olulisim neist puudutab võimalike vastuolude likvideerimist põhiseadusega. Muudatustega säilitatakse riigieelarves ministeeriumide vaheline liigendus, st. jäetakse välja ja muudetakse sätted, mille kohaselt Riigikogu oleks riigieelarvega eraldanud vahendid valitsusele ning valitsus oleks vahendid liigendanud määrusega ministeeriumide vahel. Säilib administratiivse liigenduse printsiip ja taastatakse kohustus, et valitsus esitab eelarvestrateegia Riigikogule viivitamata pärast kinnitamist. Arvestati kohtute haldamise nõukoja vajadusega osaleda esimese ja teise astme kohtute eelarve kujundamise protsessis.

Sätestatakse, et ministeeriumide valitsemisalade vahelist jaotust on üldreeglina võimalik muuta vaid riigieelarve muutmisega. Riigikogu toetas samuti ettepanekuid kavandatavate välistoetuste sisaldumiseks aastate kaupa eelarvestrateegias ja Vabariigi Valitsusele riigieelarve vahendite kasutamise ülevaate andmist vähemalt kaks korda aastas. Samuti täpsustati seaduse jõustumise sätteid.

Läbirääkimistel sõna võtnud Jürgen Ligi hinnangul tähendab eelnõu eelarve struktuurse tasakaalu rikkumist. Ligi sõnul tähendab üle jõu elamine struktuurset defitsiiti ning sunnib järgmisi valitsusi kärpeid tegema.

Andres Herkel tundis muret Riigikogu rolli vähenemise üle riigieelarve menetluses. Herkel tegi Vabaerakonna fraktsiooni nimel ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada.

Hanno Pevkuri hinnangul on eelnõu puhul tegemist vargusega nii mineviku kui tuleviku arvelt ning riik ei saa minna eelarvega defitsiiti. Pevkur tegi Reformierakonna fraktsiooni nimel ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada.

Läbirääkimistel sõna võtnud Maris Lauri ei toetanud eelnõu.

Jüri Adamsi hinnangul ei ole võimalik põhiseadusesse lisada, et eelarve peaks olema tasakaalus.

Läbirääkimistel sõna võtnud Eiki Nestori sõnul Eesti täidab euroala reegleid. Nestori hinnangul tuleb tulevikus makse tõsta, sest 2021. aastal ELi toetused vähenevad ja eelarve peab olema tasakaalus.

Eelnõu teise lugemise katkestamise ettepaneku poolt hääletas 33 ja vastu 54 Riigikogu liiget. Ettepanek ei leidnud toetust ja eelnõu teine lugemine lõpetati.

Riigikogu katkestas ühe eelnõu teise lugemise:

Valitsuse algatatud kaugkütteseaduse muutmise seaduse eelnõu (264 SE) suunab soojusettevõtjad stabiilsema, keskkonnasäästlikuma ja odavama hinnaga kütuse kasutamisele, et tagada kaugkütte tarbijale võimalikult soodne ja stabiilne soojusenergia hind käsikäes kindla ning võimalikult efektiivselt korraldatud soojusvarustusega. Kaugkütte hinna alandamine nõuab suuremahulisi investeeringuid, mille tegemiseks vajab investor pikaajalist ja stabiilset regulatsiooni. Selleks näeb eelnõu ette suurema tulukuse võimaldamise, kui investeering tagab tarbijale oluliselt soodsama kaugküttehinna. Stabiilsema regulatsiooni tagamiseks viiakse seadusesse regulatsioon, mis seni olid kajastatud konkurentsiameti metoodikas. Eelnõu üheks oluliseks muudatuseks on ka suuremas võrgupiirkonnas tegutseva soojusettevõtja ostja eelkontroll. Sarnaselt maagaasi ülekandevõrgu ostule eelnenud eelkontrollile peab kaugkütteseaduse muudatuse kohaselt ka üle 50 GWh müügi aastamahuga piirkonnas tegutseva katlamaja või soojustorustiku ostja läbima siseministeeriumi eelkontrolli riigi sisejulgeoleku seisukohast. Üle 50 GWh müügi aastamahuga piirkonnad on Tallinn, Narva, Tartu, Ahtme-Jõhvi ja Kohtla-Järve ühendatud võrgupiirkond, Sillamäe, Pärnu, Viljandi ja Jämejala, Kuressaare, Võru, Haapsalu ja Paide võrgupiirkond. Muudatus suurendab energiajulgeolekut. Eelnõu muudab kohalikele omavalitsusüksustele kohustuseks koostada hiljemalt 2017. aasta 31. detsembriks soojusmajanduse arengu kavandamise otsus. Selles otsuses nähakse kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil asuva kaugkütte võrgupiirkonna tulevikuperspektiivid ette vähemalt 10 aastaks. Otsuse aluseks oleva analüüsi koostamise toetamiseks on loodud tagastamatu abi toetusmeede, mille raames saab katta kuni 90% analüüsi kuludest.

Majanduskomisjoni liikme Jaanus Marrandi sõnul tegi majanduskomisjon ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada, kuna on vaja täiendavalt analüüsida soojusenergia võrdlushinna temaatikat. Muudatusettepanekute tähtaeg on 18. septembril.

Läbirääkimistel sõna võtnud Aivar Kokk toetas eelnõu teise lugemise katkestamist.

Mihhail Stalnuhhini hinnangul oleks vaja soojusenergia võrdlushind eelnõust välja võtta.

Jaanus Marrandi toetas läbirääkimistel võrdlushinna sissetoomist eelnõusse.

Toomas Kivimägi tundis muret, et muudatusettepanekute uus tähtaeg on liiga lühike.

Istungi stenogramm

Allikas: Riigikogu uudised

Sisselogimine
Kasutaja
Parool
 - Registreeru
Reklaam
ansambel
Lingid

VÄETISEREGISTER
LINNUPELETUSPALL
TAIMEKAITSE-VAHENDID 2016
PUUVILJATAIMEDE KAHJUSTAJAD
VIINAMARJAD
TOALILLED
KOMPOST
OHUSTAVATE VÕÕRLIIKIDE NIMEKIRI
KÖÖGIVILJAD
TOMAT KASVUHOONES
EESTI KARTULISORDID
TAIMEHAIGUSED
EESTI TAIMED
EESTI SORDIVARAMU
TAIMEVAHETUS
SOOVITUSSORTIMENT
TURUSTAMISE STANDARDID
      Kui Sa oma aiamuredele mujalt lahendust ei leidnud, küsi foorumist
© Aiandus.ee Kõik õigused kaitstud. Selle portaali ühtki osa ei tohi jäljendada ega kasutada muudes väljaannetes ilma Aiandusinfo Oü haldaja kirjaliku loata.