Riigikogu kultuurikomisjon arutas 06.06.2017 avalikul istungil õpetajahariduse olukorda, tuginedes rahvusvahelise komisjoni kvaliteedihinnangule ja ülikoolide ekspertide arvamustele.

„Rahvusvahelise komisjoni hinnang annab meile kindluse, et õpetajahariduse õppekavad arvestavad tänapäevaseid rahvusvahelisi arengusuundi ja Eesti ühiskonna vajadusi. Samas teeb muret nõrk teaduslik baas ning vähene teadustöö osakaal õppejõudude koormuses,“ ütles kultuurikomisjoni esimees Aadu Must.

Kultuurikomisjoni liikme Krista Aru hinnangul on vaja tõsta õpetajakutse mainet ja sellele peab kaasa aitama kogu ühiskond. „Õpetajakoolituses on vähe üliõpilasi ja noored ei taha saada õpetajaks, kuid ometi on see üks ilusamaid ja vastutusrikkamaid ameteid maailmas. Ülikoolid saaksid paremini õpetajaid ette valmistada, kui elukutse oleks populaarne. Eesti võiks olla oma õpetajakoolituses innovaatiline, näiteks võiks hakata ette valmistama eraldi kutsekoolide õpetajaid,“ ütles Aru.

Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse Kvaliteediagentuuri läbiviidud õppekavagruppide kvaliteedihindamise raames andis rahvusvaheline komisjon tänavu märtsis hinnangu 21 –le Tartu Ülikooli ja 25-le Tallinna Ülikooli õpetajakoolituse ja kasvatusteaduste bakalaureuse- ja magistriõppe kavale.

Rahvusvaheline komisjon kiitis õpetajakoolituse ja kasvatusteaduste õppekavade paindlikkust õppetöö korraldamisel, tänapäevaste õppemeetodite kasutamist ja väga head praktikakorraldust. Samuti on õppekavade arendamisel ja õppetöö läbiviimisel sisukas koostöö õpetajate, koolide ja tööandjatega.

Õpetajakoolituse ja kasvatusteaduste õppekavade kitsaskohad on peamiselt üliõpilaste väike arv, suur väljalangevus, üliõpilaste vähene rahvusvaheline mobiilsus ja vähene teadustöö osakaal õppejõudude koormuses. Auditoorse töö koormus ei võimalda kõigil õppejõududel anda üliõpilastele piisavalt individuaalset tagasisidet.

Allikas: Riigikogu uudised