Aiandus.ee
Avaleht | Teated | Ilm | Kontakt
Tööõnnetuste ennetamine on töötaja ja tööandja ühine pingutus ning jagatud vastutus (2017-05-19 11:23:19)


Politsei- ja Piirivalveameti, Tehnilise Järelevalve Ameti ning Tööinspektsiooni eestvedamisel toimus eile ümarlaud ehitus- ja metallitööstusettevõtete esindajatega, kus arutati koos tööõnnetuste ennetamise võimalusi. Suurim riskirühm on noored mehed, kes on liialt enesekindlad ning kes pole piisavalt informeeritud töökeskkonnas valitsevatest ohtudest. Ametkonnad tõdesid, et tööandjad vastutavad töötajate teadlikkuse tõstmise eest.

Mullu jättis tööõnnetustes elu 26 inimest ning Eesti riik kaotas tööõnnetuste tõttu hinnanguliselt 1,3 miljonit töötundi. Tööinspektsiooni peadirektori asetäitja Apo Oja sõnul on iga numbri taga inimene ning ka üks tööõnnetusest tingitud surm on liiga palju. "Ma tunnen muret ja ei pea lugu ettevõtetest, kes ei suuda korduva mustriga õnnetusi ära hoida," sõnas Oja. Tema sõnul on puudulik väljaõpe ja juhendamine peamised põhjused, miks juhtuvad ülirasked tööõnnetused. "Riskirühm on noored, 25-34 eluaastates mehed, kel on liigne enesekindlus ja usk, et nendega õnnetus ei juhtu," lisas ta.

Põhja prefektuuri kriminaalbüroo juhi Urmet Tambre sõnul on ohutu töökeskkond kahe osapoole, töötaja ja tööandja, koostöö. "Meie uurime õnnetusi, mis lõppevad üliraskete kehavigastuste või inimese surmaga, kuid kriminaalmenetlus inimelu tagasi ei too. Töötaja vastutus on järgida ohutusnõudeid ning tööandja peab tagama, et töötaja on nendest teadlik. Seda ei taga pelgalt allkirja võtmine paberile ning hoiatava sildi ülespanemine. Töötaja peab mõistma ohutusnõuete vajalikkust ja mittetäitmisest tulenevaid traagilisi tagajärgi," sõnas Tambre. "Jälgida tuleb ka väsimuse või tööstressiilminguid, mis on samuti ühed tööõnnetuste põhjused. See on järjepidev tegevus turvalise töökeskkonna kujundamisel. Vaid nii ehitame hoolivat töökultuuri," lisas ta.

Tehnilise Järelevalve Ameti peaspetsialist Richard Saarman viitas, et lisaks inimfaktorile aitab õnnetusi vältida seadmete nõuetelevastav tehniline seisukord. "Tööandja peab panustama töökorras seadmetesse. Hooldus ja remont peavad olema regulaarselt ning korrektselt läbiviidud. Sama oluline on tõsta töötajate teadlikkust seadmete ohutust käitlemisest. Pikemas perspektiivis on ennetada odavam kui tegeleda hiljem kahjudega," sõnas Saarman.

Päeva lõpetas ABB Baltikumi keskkonna- ja tööohutusjuht Katrin Meos, kes rääkis ettevõtte parimatest praktikatest tööõnnetuste ennetamisel ning tööohutusalase teadlikkuse suurendamisel.

1. mai seisuga on Tööinspektsiooni andmetel registreeritud 1707 tööõnnetust. Neist 419 on olnud raskete tagajärgedega ning surmaga lõppes üks õnnetus. Enim õnnetusi on sel aastal juhtunud metalltoodete tootmisel. Kõige rohkem satuvad töötajad õnnetustesse Tallinnas ja Harjumaal.

 

Allikas: Politsei- ja Piirivalveameti 19.05.2017 pressiteade

Sisselogimine
Kasutaja
Parool
 - Registreeru
Reklaam
ansambel
Lingid

VÄETISEREGISTER
LINNUPELETUSPALL
TAIMEKAITSE-VAHENDID 2016
PUUVILJATAIMEDE KAHJUSTAJAD
VIINAMARJAD
TOALILLED
KOMPOST
OHUSTAVATE VÕÕRLIIKIDE NIMEKIRI
KÖÖGIVILJAD
TOMAT KASVUHOONES
EESTI KARTULISORDID
TAIMEHAIGUSED
EESTI TAIMED
EESTI SORDIVARAMU
TAIMEVAHETUS
SOOVITUSSORTIMENT
TURUSTAMISE STANDARDID
      Kui Sa oma aiamuredele mujalt lahendust ei leidnud, küsi foorumist
© Aiandus.ee Kõik õigused kaitstud. Selle portaali ühtki osa ei tohi jäljendada ega kasutada muudes väljaannetes ilma Aiandusinfo Oü haldaja kirjaliku loata.