Aiandus.ee
Avaleht | Teated | Ilm | Kontakt
Keskkonnaõiguse uudiskiri / mai 2017 (2017-05-17 08:33:27)

ÜLDOLULIST

Keskkonnaministeerium plaanib asutada uue keskkonnaotsuste infosüsteemi

Keskkonnaministeerium avalikustas mai keskel uue keskkonnaotsuste infosüsteemi (KOTKAS) asutava määruse eelnõu. Uue andmebaasi loomise eesmärgiks oleks lihtsustada keskkonnakomplekslubade taotlemist ja menetlemist, loaga seotud seiret, aruandlust ning muude kohustuste täitmist (sh keskkonnatasude deklareerimine). Samuti võimaldaks andmekogu lihtsamalt kogutud andmeid säilitada, kasutada ja vajadusel kätte saada.õ

KOTKASe näol oleks tegemist andmekoguga, mis koondaks andmed mitmest andmebaasist (nt KLIS, VEKA ja OSIS) ning võimaldaks automatiseeritud andmetöötluse ja andmete säilitamise digitaalsel kujul (nt kui varasemalt pidi luba taotlema e-posti teel, siis nüüd saab taotlusvorme täita automaatsete kontrollsüsteemide ja juhendite alusel). KOTKAS peaks 2019. aasta lõpuks kõik seni töötavad andmebaasid asendama ja vanad andmebaasid saab siis sulgeda. Andmekogu volitatud töötlejateks oleksid Keskkonnaamet (kelle ülesandeks oleks nt andmekogude arendamine ja haldamine), Keskkonnaagentuur (ülesandeks nt andmete sisestamine) ja Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus (ülesandeks nt andmekogu haldamine ja majutamine).

Kuna tegemist on automatiseeritud andmekoguga, peaks see seletuskirja kohaselt tunduvalt vähendama erinevate ametkondade töökoormust (v.a. süsteemi tundma õppimise perioodil). Samuti peaks suurenema kvaliteetsemate loataotluste arv, välja antavate lubade kvaliteet ning keskkonnaalaste kontrollide efektiivsus. Automaatsed meeldetuletused peaksid võimaldama ennetada ka võimalikke loa- ja keskkonnanõuete rikkumisi.

Materjalid eelnõude infosüsteemis


KESKKONNAALASED ÕIGUSED

Euroopa Komisjon avalikustas juhendi keskkonnaotsuste vaidlustamise teemal

Aprillis avalikustas Euroopa Komisjon juhendi, mille eesmärk on aidata kodanikel paremini oma keskkonnaga seotud õigusi kaitsta. Juhendis selgitatakse, kuidas üksikisikud ja ühendused saavad EL keskkonnaõiguse valdkonnas avaliku sektori asutuste otsuseid, tegevust ja tegevusetust kohtus vaidlustada.

Aarhusi konventsioon, millega on ühinenud EL ja tema liikmesriigid, annab üksikisikutele ja ühendustele keskkonnaasjades kaebeõiguse. Samas ei ole Euroopa Komisjoni hinnangul konventsiooni rakendamine toimunud probleemideta. Ühel poolt ei ole kaebeõigus liikmesriikides nõuetekohaselt ja täielikult tagatud, teiselt poolt põhjustab see kohati siseriiklikele kohtutele ja ametiasutustele lisakoormust ning ettevõtetele viivitusi äritegevuses.

Juhendisse on koondatud Euroopa Kohtu otsused, mis puudutavad juurdepääsu õigusmõistmisele keskkonnaasjades. Otsuste kirjeldused on ühelt poolt abiks kodanikele ja ühendustele, kellel on tekkinud vajadus keskkonnaalaseid otsuseid siseriiklikus kohtus vaidlustada. Teiselt poolt teavitab juhend haldusasutusi õigussüsteemi puudustest ja selgitab ettevõtjatele neile EL keskkonnaõigusest tulenevaid kohustusi.

Koostatud juhendiga loodab Komisjon muuta Aarhusi konventsioonist tulenevaid kohustusi liikmesriikide jaoks selgemaks ja neid paremini jõustada. Keskkonnaorganisatsiooni ClientEarth arvates jääb aga juhend liiga leebeks meetmeks ja selle asemel oleks tulnud Komisjonil liikmesriikide kohustusi reguleerida direktiiviga.

Euroopa Komisjoni juhend

Euroopa Komisjoni pressiteade


KESKKONNASEIRE

Keskkonnaseire seaduse muudatustega loodaks uus andmebaas

Riigikogu arutab keskkonnaseire seaduse muudatusi, mis on seotud uue andmekogu asutamisega. Praegu töödeldakse ja hoitakse keskkonnaseire andmeid keskkonnaregistris, kuid muudatuste kohaselt hakataks seda edaspidi tegema spetsiaalses keskkonnaseire andmekogus.

Keskkonnaseire käigus kogutakse andmeid keskkonnaseisundi ja seda mõjutavate tegurite kohta kokku 11 valdkonnas (nt õhuseire, metsaseire, põhjavee seire jne). Kogutud andmed iseloomustavad meie keskkonnaseisundit ja nende alusel kavandatakse riigi keskkonnakaitsemeetmeid (nt keskkonnatasusid, jäätmete käitlemist, keskkonnalube jne).

Uue andmekogu asutamise soovi on tinginud asjaolu, et 2003. a asutatud ja hetkel kasutatav keskkonnaregister on tänaseks tehnoloogiliselt vananenud. Andmekogu asutamise praktiline eesmärk on vähendada keskkonnaseire andmete kogumise ja väljastamisega kaasnevat käsitsitööd. Näiteks tuleb praegu Keskkonnaregistrile esitatud seireandmed pärast registrile esitamist ametnikel üle kontrollida ja ise käsitsi sisestada, samuti nõuab andmepäringute tegemine erinevate failide vahel käsitsi seoste loomist.

Eelnõu koostajate hinnangul võimaldaks uus andmekogu seireandmeid paremini hallata ja säilitada, samuti on see kasutajasõbralikum, võimaldades andmeid kergemini kätte saada ja neid töödelda. Sellega peaks vähenema eelkõige andmete töötlemisega tegelevate ametnike töökoormus, mis võimaldab paremini keskenduda sisulisele tööle, nt seireandmete tõlgendamisele ning keskkonnaseisundi kohta hinnangute andmisele.

Keskkonnaseire seaduse muudatus jõustuks eelnõu kohaselt 2017. aasta 1. septembril.

Eelnõu materjalid Riigikogu kodulehel


RUUMILINE PLANEERIMINE

Jõustusid planeeringute ja KSH-de rahastamise reeglite muudatused

Maikuu algul jõustusid planeerimisseaduse ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse muudatused. Need võimaldavad edaspidi planeerimisalase tegevuse korraldajal (nt kohalikul omavalitsusel) sõlmida planeeringu koostamisest huvitatud isikuga lepingu riigi eri-, kohaliku eri- või detailplaneeringu koostamise tellimise ja mõjude hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise kulude katmiseks.

Vajadus planeeringute rahastamise süsteemi muutmiseks kerkis üles seos kavandatava puidurafineerimise tehasega. Tehase arendajad soovivad selle asukohavalikuks ja ehitusõiguse saamiseks riigi eriplaneeringu koostamist, ent riigieelarves polnud selle jaoks eraldi vahendeid ette nähtud.

Täpsemalt selgitasime muudatuste sisu meie 2017. a. märtsikuu uudiskirjas. Riigikogus eelnõusse märkimisväärseid muudatusi ei tehtud.

Muudatuste tekst Riigi Teatajas

Vabariigi Valitsus algatas eriplaneeringu puidurafineerimistehase rajamiseks

Vabariigi Valitsus algatas 11. mail riigi eriplaneeringu koostamise, mille eesmärgiks on rajada Eestisse suuremahuline puidu rafineerimise tehas. Tegemist on olulise sündmusega kahel põhjusel. Esiteks on kavandataval tehasel olulised mõjud Eesti keskkonnale. Teiseks on tegemist esimese ettevõtja soovil algatatud riigi eriplaneeringuga, mille koostamiseks tuli muuta isegi kehtivat planeerimisseadust.

Kavandatavas tehases toodetaks puidust erinevaid tooteid - eelkõige tselluloosi, aga ka ligniini, tallõli ja ka energiat. Arendajate hinnangul tarbiks tehas toorainena ligikaudu 3 milj m3 puitu (viimatel aastatel on kogu Eesti raiemahuks olnud ca 10 milj m3) ja selles kasutataks aastas 22,5 mln m3 vett (millest suurem osa suunataks pärast puhastamist keskkonda tagasi). Seetõttu leidis Keskkonnaministeerium, et projektil võib olla oluline mõju nii pinnaveekogudele kui metsadele ja metsaomanikele.

Teiseks on alanud planeeringumenetlus oluline, kuna tegemist on esimese riigi eriplaneeringuga, mille algatajaks on eraisikutest arendajad. Riigi eriplaneeringu näol on tegemist üldse uue planeeringuliigiga, mille reeglid kehtivad alates 2015. a keskpaigast. Kuigi taolise planeeringuliigi kasutamise eelduseks on, et kavandatava tegevusega kaasneb oluline riiklik huvi, on ilmselge, et vahel võivad selliste projektide arendajateks olla ka eraettevõtted, nii ka seekord. Samas puudusid seni reeglid, mis võimaldanuks riigil arendajatelt sellise planeeringu koostamise rahastamist nõuda. Seoses puidurafineerimistehase plaaniga muudeti seepärast ka planeerimisseadust, mille muudatused jõustusid 5. mail.

KÕKi hinnangul on olulise ruumilise mõjuga objektide tulevase planeerimispraktika seisukohalt tegemist väga olulise juhtumiga. Tegemist on esimese korraga, mil riigi eriplaneeringuga (või üldse mingi planeeringuga) otsitakse tegevuse jaoks sobivat asukohta sedavõrd suurelt alalt (Emajõe lähedusest nii Viljandi- kui Tartumaalt), samuti on uueks see, et taolist protsessi rahastab ettevõtjast arendaja. Seega saab uus planeeringu protsess olema igal juhul pretsedendiks - kas negatiivseks või positiivseks ja kelle vaatepunktist, näitab juba edasine.

Otsuse materjalid Eelnõude Infosüsteemis


ENERGEETIKA

Avalikustati biokütuste suuremat kasutust nõudvad vedelkütuse seaduse muudatused

Riigi Teatajas avalikustati mai algul vedelkütuse seaduse muutmise seadus, mida oleme varasemalt kajastanud meie 2017. a. jaanuarikuu uudiskirjas. Riigikogu menetluses tehti sellesse aga mõned olulised muudatused.

Täpsemalt on muudatused järgmised:

  • Minimaalseks biokütuse sisalduseks peab alates 1. maist 2018. a. olema 3,1% energiamahu järgi (algne eelnõu nägi ette 3,3% energiamahu järgi). Kütusemüüjad oleks kohustatud kütuse märgistust muutma alles siis, kui biokütuse osakaal on kuni 6,4% energiamahu järgi ehk kõige varem 2019. aasta 1. aprillist.

  • Kohustus kütustele biokütust lisada tekib varasemalt planeeritust aasta hiljem ehk 1. mail 2018. a. Sellega seoses jääb eelnõust välja vahe-eesmärk (saavutada 8% biokütuse osakaal tarbimisse lubatud kütuses) ja järgmiseks eesmärgiks olekski saavutada 10% biokütuse lisamise kohustus aastaks 2020;

Muutunud ei ole aga eelnõu lõppeesmärk - kasutada transpordisektoris 2020. a alguseks vähemalt 10% ulatuses biokütuseid.

Seaduse tekst Riigi Teatajas



LOODUSKAITSE

Euroopa Kohus: Kaitsealale mõju avaldada võivate tegevuste korral tuleb tegevuse võimalikke tagajärgi täielikult hinnata(C-142/16)

Euroopa Kohus tegi aprilli lõpus otsuse asjas, kus söeelektrijaama rajamiseks ehitusloa andmisel rikuti EL loodusdirektiivis ( 92/43/EMÜ) sisalduvat kohustust viia läbi nn Natura-hindamine. Vaidluse esemeks oli Saksamaal Elbe jõe äärde Moorburgi söeelektrijaama ehitamiseks antud luba. Elektrijaama poolt jõele avaldavate mõjude vähendamiseks planeeriti elektrijaamast ca 30 km kaugusel asuva Geesthachti paisu juurde rajada uus kalapääs. Kalapääs pidi aitama vastukaaluks kalade kaotusele elektrijaama töötamise ajal säilitada kalade arvukust jões. . Meetme tõhusus planeeriti aga lõplikult välja selgitada alles mitmeaastase seire käigus pärast jaama ehitamist. Loa andmisel leidsid Saksamaa ametiasutused, et see on Natura 2000 alade kaitse reeglitega kooskõlas.

Euroopa Komisjon leidis omalt poolt vastupidi, et ehitusloa andmisel läbi viidud Natura-hindamine ei olnud nõuetekohane ning pöördus Saksamaa vastu Euroopa Kohtusse. Komisjon leidis, et planeeritava elektrijaama rajamisel sureb jõest jahutusvee võtmisel arvukalt loodusdirektiivi II lisas nimetatud kalu, kelle kaitse-eesmärgil on rajatud Natura 2000 ala Elbe jõe äärde, planeeritud söeelektrijaamast ülesvoolu. Samale jõele rajatav kalapääs ei ole piisavaks meetmeks, mis võimaldaks säilitada siirdekalade populatsiooni.

Euroopa Kohus nõustus Komisjoniga, et Natura-hindamine Moorburgi elektrijaama osas ei olnud nõuetekohane. Loa andmise hetkel ei taganud negatiivseid mõjusid vähendavad meetmed piisavalt Natura 2000 alade kaitse-eesmärkide saavutamist. Mõjude vähendamise meetmeteks oleksid olnud kalapääsu rajamine, kalade ümbersuunamine, taas vettelaskmine ja vajadusel Moorburgi elektrijaama võimsuse vähendamine (mida kasutataks juhul kui hapnikusisaldus on kalade jaoks kriitilisel tasemel). Otsustavaks sai asjaolu, et kalakäigu tegelikku tõhusust ei tuvastatud enne tegevuse lubamist.

Lisaks sellele selgitas kohus loodusdirektiivist tulenevat kumulatiivse mõju hindamise kohustust. Kohtu hinnangul peab teatud juhtudel planeeritavate projektide tagajärgede mõjusid hindama koos. Seda eelkõige juhul kui projektid võivad koosmõjus tuua kaasa jões leiduvate siirdekalade elupaikade halvenemise või nende elutegevust häirida. Mõju hindamisel peavad aga kõik eeldused (nagu maa- ja vee kasutusõiguse omamine) projekti taotlejal eelnevalt täidetud olema.

Kohus rõhutas, et Natura-hindamisel tuleb lähtuda ettevaatusprintsiibist. See tähendab, et tegevust saab lubada vaid siis, kui arendusplaani poolt Natura alade terviklikkuse kahjustamine on välistatud. Antud juhul see nii ei olnud.

Kohtuotsuse tekst


Riigikogu asus arutama Nayoga protokolli rakendamiseks vajalikke looduskaitseseaduse muudatusi

Riigikogu asus mai alguses arutama looduskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõud, millega plaanitakse rakendada Bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni Nagoya protokolli, mis reguleerib juurdepääsu geneetilistele ressurssidele ja nende kasutamisest saadava tulu õiglast jaotamist. Varasemalt oleme plaanitavaid muudatusi kajastanud meie 2016. a novembrikuu uudiskirjas. Kooskõlastusringi järgselt on aga eelnõus tehtud mitmeid muudatusi.

Uue eelnõu kohaselt nimetataks protokolli nõudeid rakendavateks pädevateks asutusteks vaid Keskkonnaministeerium, Maaeluministeerium ning Haridus- ja Teadusministeerium. Varasemalt eelnõusse lisatud Ravimiamet ja Terviseamet jäeti uuest eelnõust välja, kuna vastavad ametid teostavad pigem oma valdkondades turujärgset kontrolli (nt Ravimiamet kontrollib riskipõhiselt ravimite efektiivsust, kvaliteeti ja ohutust rahvatervisele) ning neil puudub ülevaade valdkonnas tehtavast teadus- ja arendustegevusest. Samuti hakkaks erinevalt varasemast eelnõust haldusjärelevalvet teostama Keskkonnainspektsioon (varem plaaniti järelevalveasutusteks määrata nt Terviseamet, Ravimiamet, Veterinaar- ja Toiduamet ja Põllumajandusamet). Keskkonnainspektsiooni tööd hakkaksid toetama ka Haridus- ja Teadusministeerium ja Maaeluministeerium, kellel oleks eelnõu kohaselt kohustus kontrolli teostamiseks vajalikku infot anda.

Materjalid Riigikogu kodulehel


MAAPÕU

Keskkonnaministeeriumi määrusega uuendataks maapõue uurimise ja kaevandamise õiguse enampakkumise korda

Keskkonnaministeerium avalikustas mai alguses määruse eelnõu, mis uuendaks maapõue uurimise ja kaevandamise õiguse enampakkumise teel andmise korda. Uute teemadena käsitleks sama määrus ka põlevkivi kaevandamise aastamäära vabanenud osa ning põlevkivi tagantjärele kaevandamise õiguse müüki enampakkumisel.

Enampakkumisi maavara uurimise ja kaevandamise loa saamise õiguse üle korraldatakse juhul, kui kaks või enam ettevõtjat esitavad taotluse sama riigile kuuluva maapõue osa uurimiseks või kaevandamiseks ja neid taotlusi ei saaks korraga rahuldada. Põhireeglid sellistel puhkudel korraldatavate enampakkumiste kohta on kirjas juba maapõueseaduses, uus määrus vaid täpsustataks enampakkumiste korda. Põhimõttelise uuendusena lisanduks võimalus viia läbi ka suuline enampakkumine kirjaliku enampakkumise asemel.

Uue teemana reguleeritaks määrusega vabaneva põlevkiviressursi müüki või tagantjärgi kaevandatava põlevkiviresursi müüki enampakkumisel. Ka selles osas on määrus vaid täpsustav, põhireeglid on kirjas juba käesoleva aasta alguses jõustunud uues maapõueseaduses.

Eelnõu materjalid Eelnõude Infosüsteemis


JÄÄTMED

Riigikogu asus arutama pakendiaktsiisi kaheosaliseks muutvat eelnõu

Riigikogu võttis mai keskel menetlusse pakendiaktsiisi seaduse, pakendiseaduse ja keskkonnatasude seaduse muudatuste eelnõu, millega plaanitakse põhimõtteliselt muuta pakendiaktsiisi maksustamise regulatsiooni. Eelnõu kohaselt muudetaks pakendiaktsiis kaheosaliseks, millest esimene osa rakenduks pakendi turule toomisel sõltumata selle edasisest käitlemisest ning teine rakenduks juhul, kui pakendite kokku kogumise ja taaskasutamise kohustust sihtarvude piires ei täidetaks.

Oleme planeeritavaid muudatusi juba kajastanud meie 2017. a. veebruarikuu uudiskirjas. Sellest ajast alates on eelnõus täpsustatud pakendi deklareerimise lihtsustamiseks kasutusele võetavaid meetmeid. Pakendiregistri ja e-maksuameti andmete vahetus hakkaks toimuma läbi infosüsteemide andmevahetuskihi x-tee. Sellega lihtsustataks ettevõtjale maksude maksmist, sest ta ei peaks enam Maksu- ja Tolliametile eraldi pakendiaktsiisi deklaratsiooni esitama. Maksuhaldur saaks andmed pakendiregistrist, mille alusel saaks luua juba eeltäidetud aktsiisideklaratsiooni (sarnaselt nt üksikisiku tulumaksu eeltäidetud deklaratsiooniga).

Seadus peaks jõustuma 1. jaanuar 2018. a.

Materjalid Eelnõude Infosüsteemis


KALANDUS

Riigikokku jõudsid kalapüügiseaduse ja keskkonnatasude seaduse muudatused

Riigikogu asus arutama kalapüügiseaduse ja keskkonnatasude seaduse muutmise seadust, mis peaks eelnõu kohaselt kaasa aitama harrastuskalapüügiga seotud aruandluse tõhustamisele ja kalalaevade kaptenite rikkumiste punktisüsteemi paremale toimimisele. Kajastasime planeeritavaid muudatusi ka meie 2017. a veebruarikuu uudiskirjas. Sellest ajast saadik on aga tehtud eelnõus märkamisväärseid muudatusi.

Uuendatud eelnõu kohaselt kontrollitaks edaspidi eripüügiloa olemasolu ja elektripüügivahendi kasutamise õigust kalapüüdja isikut tõendava dokumendi alusel (varasemalt planeeriti isikut tõendava dokumendiga tõendamist vaid kutselistele kalapüüdjatele). Eripüügiloa ja elektripüügivahendi kasutamise tõendeid hakkaks välja andma elektrooniliselt (soovi korral ka paberdokumendina) Keskkonnaministeerium (varasemalt planeeriti kogu lubadega seotud tegevus anda üle Maaeluministeeriumist Veterinaar- ja Toiduametisse).

Suuremate muudatustena, võrreldes praeguste reeglitega, ei karistataks muudatuste jõustumisel enam harrastuskalureid püügiandmete esitamata jätmise eest väärteomenetluse korras. Edaspidi ei väljastataks neile püügiandmete tähtaegselt esitamata jätmise korral enam kalastuskaarti. Kalastuskaart on vajalik aga siis, kui harrastuspüügil kasutatakse suurema mõjuga püügivahendeid (nt nakkevõrgu või õngejadaga püük ja spinninguga püük forelli- või lõhejõgedel).

Tõsiste rikkumiste korral rakendataks edaspidi punktisüsteemi ka kalalaeva kaptenite suhtes. Kui kalalaeva kaptenil on üks kehtiv rikkumine, loetakse kaptenile määratuks üks punkt. Kindla arvu punktide kogunemisel peatatakse tema kalalaevatunnistus asjakohaseks ajavahemikuks. 90 punkti kogunemisel võetakse kalalaevatunnistus jäädavalt ära.

Eelnõu materjalid Riigikogu kodulehel


KESKKONNAÕIGUSE KESKUS

Uudiskirja lugejad: uudiskiri on põhjalik ja infoküllane

2017. aasta lugejaküsitluse tulemused näitasid, et uudiskirja lugejad on pakutavaga rahul. Juba üheksandat aastat ilmuva keskkonnaõiguse uudiskirja lugejaküsitlusele vastanutest valdav osa loeb uudiskirja iga-kord või sageli ja ilmumissagedusega on rahul 82% vastanutest. Küsitlusele vastas kokku 44 uudiskirja lugejat. Täname kõiki vastajaid!

Loe edasi »



Looduskaitsedirektiivide parema rakendamise tegevuskava täitmiseks on vaja liikmesriikide jõulist tegutsemist

Aprilli lõpus avaldas Euroopa Komisjon tegevuskava, kuidas peatada loodusliku mitmekesisuse kadu 2020. aastaks. Selle nimel, et Euroopa Komisjon looduskaitsedirektiivide muutmise asemel nende parema rakendamise kallal töötaks, tegelesid eelmise aasta lõpus aktiivselt paljud keskkonnaorganisatsioonid üle Euroopa.

Loe edasi »
 

Allikas: SA Keskkonnaõiguse Keskuse uudiskiri 

Sisselogimine
Kasutaja
Parool
 - Registreeru
Reklaam
ansambel
Lingid

VÄETISEREGISTER
LINNUPELETUSPALL
TAIMEKAITSE-VAHENDID 2016
PUUVILJATAIMEDE KAHJUSTAJAD
VIINAMARJAD
TOALILLED
KOMPOST
OHUSTAVATE VÕÕRLIIKIDE NIMEKIRI
KÖÖGIVILJAD
TOMAT KASVUHOONES
EESTI KARTULISORDID
TAIMEHAIGUSED
EESTI TAIMED
EESTI SORDIVARAMU
TAIMEVAHETUS
SOOVITUSSORTIMENT
TURUSTAMISE STANDARDID
      Kui Sa oma aiamuredele mujalt lahendust ei leidnud, küsi foorumist
© Aiandus.ee Kõik õigused kaitstud. Selle portaali ühtki osa ei tohi jäljendada ega kasutada muudes väljaannetes ilma Aiandusinfo Oü haldaja kirjaliku loata.