Riigikogu juhatusse otsusega võeti menetlusse kolm eelnõu.

Riigikogu liikmete Marianne Mikko, Jaanus Karilaiu, Erki Savisaare, Hardi Volmeri, Tanel Talve, Liisa Oviiri, Heljo Pikhofi, Dmitri Dmitrijevi, Kalvi Kõva, Toomas Jürgensteini, Inara Luigase, Barbi-Jenny Pilvre-Storgårdi, Eiki Nestori ja Toomas Vitsuti 12. aprillil algatatud Euroopa Parlamendi valimise seaduse, kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse ja Riigikogu valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (424 SE).

Eelnõuga soovitakse kehtestada Euroopa Parlamendi valimistel, kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel ja Riigikogu valimistel osalevatele erakondadele nõue, et üles seatavad nimekirjad oleksid sooliselt tasakaalustatud. Muudatuse kohaselt ei tohi kummastki soost kandidaatide arvu vahe erakondade valimisnimekirjades olla suurem kui üks. Ettepaneku järgi peavad eri soost kandidaadid valimisnimekirjas asetsema vaheldumisi. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

Eesti Vabaerakonna fraktsiooni 13. aprillil esitatud Riigikogu otsuse “Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele „Eesti metsanduse arengukava aastani 2020“ muutmiseks” eelnõu (425 OE).

Valitsusele tehakse ettepanek töötada välja muudatused „Eesti metsanduse arengukava aastani 2020“ tekstis ja teistes Eesti metsandust reguleerivates õigusaktides eesmärgiga piirata raiemaht Eestis 10 miljoni tihumeetriga aastas. Seejuures tuleb reguleeriva raiemahuna esimeses järjekorras ette näha riigimetsas kasvav mets. Samuti soovitakse tagada metsade säästva majandamise põhimõtte järgimine, mille alusel ei tohi metsa raiuda rohkem, kui on selle juurdekasv arvestatuna puuliikide kaupa. Juhtivkomisjoniks määrati keskkonnakomisjon.

Riigikogu liikmete Jüri Jaansoni, Hanno Pevkuri, Kalle Pallingu, Meelis Mälbergi, Lauri Luige, Andres Ammase, Monika Haukanõmme, Deniss Boroditši, Yoko Alenderi, Laine Randjärve, Heidy Purga, Arto Aasa, Kalle Laaneti, Remo Holsmeri, Aivar Sõerdi ja Valdo Randpere 13. aprilli algatatud spordiseaduse muutmise seaduse eelnõu (426 SE).

Eelnõu näeb ette kehtestada spordiseaduses olümpiavõitja riikliku toetuse valem, mis arvestab elukalliduse muutumisega ajas. Eelnõu sisuks on olümpiavõitjate riikliku toetuse koefitsiendi sidumine Statistikaameti andmetel arvestatud eelneva aasta keskmise palgaga. Arvestades eeltoodut kehtestatakse olümpiavõitja riikliku toetuse määraks 1,3-kordne keskmine brutokuupalk, mida Statistikaameti andmetel maksti Eestis toetuse maksmisele eelneval aastal. Kehtima jääb põhimõte, et toetuse uus määr ei või olla väiksem kehtivast määrast. Täiendavalt kehtestatakse paraolümpiavõitja toetuse määraks 0,65-kordne eelneva aasta kolmanda kvartali keskmine brutokuupalk.

Seletuskirjas märgitakse, et alates spordiseaduse vastuvõtmisest on olümpiavõitja toetuse määr püsinud algsega samal tasemel. Toetuse kehtima hakkamisel oli olümpiavõitja riiklik toetus ligikaudu poolteisekordse Eesti keskmise kuupalga suurune. Tänaseks on toetuse määr langenud Eesti keskmisest kuutöötasust tunduvalt madalamale. Olümpiavõitja riikliku toetuse eesmärgiks on nendele inimestele sotsiaalse lisatagatise loomine, kes on toonud kõrge sportliku saavutusega Eestile tuntust ning ühiskonnale palju positiivseid emotsioone. Juhtivkomisjoniks määrati kultuurikomisjon.

Allikas: Riigikogu