Aiandus.ee
Avaleht | Teated | Ilm | Kontakt
Riigikogu muutis alaealiste töösuhted paindlikumaks (2017-04-13 08:19:10)


Riigikogu võttis vastu valitsuse algatatud töölepingu seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (356 SE), mis kaasajastab alaealiste töötingimusi paindlikumate töösuhete võimaldamise kaudu.

Seadus muudab ka alaealiste tööaega puudutavaid piiranguid, igapäevast puhkeaega, alaealistele lubatud töid ja Tööinspektsioonilt loa taotlemise reegleid alaealisena töötamiseks.

Koolikohustuslike alaealiste puhul eristatakse edaspidi tööaega õppeveerandi jooksul ja tööaega koolivaheajal ning määratakse kindlaks nende lubatud kestvus. Koolikohustuslike alaealiste puhul eristatakse edaspidi tööaega õppeveerandi jooksul ja tööaega koolivaheajal, mida kehtiv seadus ette ei näe. Tööaeg õppeveerendi kestel viiakse kooskõlla ELi direktiiviga, mistõttu võrreldes kehtiva õigusega on koolikohustuslikel alaealistel tööaeg õppeveerandi jooksul piiratud 2 tundi päevas ja 12 tundi nädalas. Kehtiva seaduse järgi võib koolikohustuslik alaealine sõltuvalt vanusest töötada 3-4 tundi päevas ja 15-20 tundi nädalas. Vastuvõetud seadus võimaldab koolivaheaegadel töötada oluliselt rohkem. Näiteks võib 13-14-aastane või vanem koolikohustuslik alaealine töötada kuni 7 tundi päevas ja 35 tundi nädalas kehtivas seaduses sätestatud 4 tunni päevas ja 20 tunni nädalas asemel. Samas jääb koolikohustusliku alaealise puhul kehtima keeld töötada rohkem kui pool koolivaheaja kestusest. 7-12-aastane alaealine saab koolivaheajal endiselt töötada 3 tundi päevas ja 15 tundi nädalas. Seadus kaotab 15-17-aastase mittekoolikohustusliku alaealise tööaja erisuse, mis võimaldab teda tööle rakendada sarnaselt täiskasvanutega 8 tundi päevas ja 40 tundi nädalas.

Seadus kaotab valitsuse määrusega kehtestatud 13-16-aastastele alaealistele lubatud tööde liigid. See muudatus avardab alaealise töötamise võimalust erinevatel töödel ning edaspidi võib selles vanuses alaealisega sõlmida töölepingu igasuguse kerge töö tegemiseks, mis on neile ea- ja jõukohane.

Seadusega tehakse tehnilisi muudatusi ametiühingute seaduses, kollektiivlepingu seaduses, töötajate usaldusisiku seaduses, töötajate üleühenduselise kaasamise seaduses ning töötervishoiu ja tööohutuse seaduses. Luuakse seosed korrakaitse seadusega järelevalve ja erimeetmete rakendamise osas. Samuti viiakse töötajate üleühenduselise kaasamise seaduses ning töötervishoiu ja tööohutuse seaduses ette nähtud sunniraha ülemmäär 3200-lt eurolt kooskõlla korrakaitseseaduses ette nähtud sunniraha ülemmääraga (9600 eurot).

Seaduse kohaselt eeldatakse tööinspektori nõusolekut alaealise töölevõtmisel praeguse eelneva kirjaliku nõusoleku asemel. Seadusega ettenähtud korra kohaselt lisab tööandja alaealise töötaja töötamise registrisse 10 tööpäeva enne alaealise tööle asumise kuupäeva, lisades info selle kohta, et lapse tööle asumiseks on olemas tema seadusliku esindaja nõusolek, mis tingimustel laps tööle asub, kus töö tegemine toimub ja mis tööd tehakse ning kas laps on koolikohustuslik või mitte.

Läbirääkimistel võttis sõna Kalvi Kõva.

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 79 Riigikogu liiget, erapooletuks jäi üks saadik.

Riigikogu võttis vastu veel kaks seadust

Valitsuse algatatud vedelkütuse seaduse muutmise seadus (361 SE) sätestab maksude laekumise ja enamkasutatavate mootorikütuste kvaliteedi tagamise eesmärgil vedelkütuse käitlemise alused ja korra, transpordis kasutatava biokütuse tarbimise lubamise nõuded, riikliku järelevalve korralduse ning vastutuse käesoleva seaduse rikkumise eest.

Seadus võtab üle ELi kohustuse, mille kohaselt peab aastaks 2020 liikmesriikides tarbitud transportkütustest moodustama taastuvast allikast toodetud kütus ehk biokütus 10 protsenti kütuste koguenergiast. Seletuskirjas märgitakse, et 2015. aasta seisuga kasutati Eestis transpordis 0,2 protsenti taastuvatest energiaallikatest toodetud kütuseid, põhiliselt roheelektrit.

Seaduse kohaselt tekib alates järgmise aasta maikuust kütuse müüjatele kohustus müüa kütust, mis sisaldab vähemalt 3,1 protsendi energiamahu ulatuses biokütust. Biokütuse lisamise kohustust ei rakendata talvisele diislikütusele 2018. aasta novembrist kuni 2019. aasta märtsi lõpuni.

Alates 2019. aasta aprillist peab biolisandit tarbimisse lubatud kütuses olema 6,4 protsenti. 2020. aasta alguseks peab vastav tase olema vähemalt 10 protsenti ja mitte vähem kui 6,4 protsenti koguenergias tarbimisse lubatud kütuse igas liitris.

Läbirääkimistel võttis sõna Aivar Kokk.

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 74 Riigikogu liiget, vastu hääletas 7 saadikut.

Valitsuse algatatud noorsootöö seaduse, erakooliseaduse ja huvikooli seaduse muutmise seadus (341 SE) suurendab 7–19-aastaste noorte võimalusi omandada teadmisi, oskusi ja hoiakuid järgmistes valdkondades: kultuur, sport ning loodus-täppisteadused ja tehnoloogia. Toetus on mõeldud süsteemse ja juhendatud huvihariduse ja huvitegevuse kättesaadavuse ja mitmekesisuse parandamiseks. Seadus näeb ette, et riik hakkab huviharidust ja huvitegevust täiendavalt toetama käesoleva aasta 1.juulist. Valdadele ja linnadele eraldatava lisaraha suuruse arvestamisel võetakse aluseks noorte arv ning puudega ja toimetulekuraskustega peredes elavate noorte arv vanuses 7-19. Samuti hinnatakse kohaliku omavalitsuse üksuse finantsvõimekust ning huvihariduse ja huvitegevuse piirkondlikku kättesaadavust.

Huvihariduseks ja huvitegevuseks mõeldud toetuse eelarvelised vahendid jaotatakse seaduse kohaselt järgmiselt: 50 protsenti rahast suunatakse kättesaadavuse ja 50 protsenti mitmekesisuse tagamiseks. Rahandusministeeriumi andmetel tagab antud jaotus huvihariduses ja huvitegevuses osalemise võimalused vähemalt 40 000-le sotsiaalmajanduslikult keerulisemas olukorras olevale noorele vanuses 7-19. Samuti aitaks see huvitegevuse regionaalset kättesaadavust parandada vähese elanike arvuga piirkondades.

Läbirääkimistel võtsid sõna Toomas Jürgenstein, Märt Sults, Laine Randjärv ja Krista Aru.

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 79 Riigikogu liiget.

Riigikogu lõpetas kolme eelnõu teise lugemise

Valitsuse algatatud riigihangete seaduse eelnõu  (204 SE) suurendab riigihangete läbiviimise paindlikkust, vähendab hankemenetluse kulusid ning võtab üle kolm Euroopa Liidu direktiivi.

Eelnõu näeb ette riigihangete piirmäärade tõstmist, mis võimaldab senisest ulatuslikumalt kasutada lihthankeid. Samuti loob eelnõu eeldused väikestel ja keskmistel ettevõtjatele paremaks juurdepääsuks hangetele, sest piirab ostja õigust nõuda konkursil osalemiseks suurt majanduskäivet ning kohustab ostjat täiendavalt põhjendama, miks ta ei soovi suurt hanget tükeldada väiksemaks.

Lähtuvalt huvigruppide ettepanekutest tõstetakse asjade ja teenuste puhul lihthanke piirmäära 20 000 eurolt 30 000 eurole ning langetatakse ehitustööde riigihanke piirmäära 300 000 eurolt 150 000 eurole. Muudatused on vajalikud, et tagada Eesti riigihankemaastikul mõistlik tasakaal riigihankemenetluses osalevate isikute ja asutuste haldus- ja töökoormuse ning riigihangete üldpõhimõtete, eriti võrdse kohtlemise, läbipaistvuse ja kontrolli teostamise vahel.

Sätestatakse sotsiaal- ja eriteenuste siseriiklikud piirmäärad. Eelnõu kohaselt viib hankija läbi sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluse juhul, kui sotsiaal- ja eriteenuste eeldatav maksumus on vähemalt 750 000 eurot, mis on direktiivis sätestatud rahvusvaheline piirmäär. Maksumusega vähemalt 60 000 eurot sotsiaal- ja eriteenuste hankelepingute puhul esitab hankija eelnõu kohaselt pärast hankelepingu sõlmimist hankelepingu sõlmimise teate.

Rahvusvahelise piirmäära tõstmine direktiivis võrreldes senimaani kehtinud piirmääraga (207 000 eurot) on tingitud asjaolust, et nende teenuste eripära tõttu piiriülene huvi puudub või on vähene. Samasugust loogikat ei saa rakendada aga siseriiklikku regulatsiooni silmas pidades, kuna siseriiklikult on konkurents nendes valdkondades (eriti eriteenuste puhul) olemas. Põhjendamatu on jätta regulatsiooni alt välja ligi 80 protsenti riigihankeid nendes valdkondades. Siseriiklike piirmäärade kehtestamine on oluline konkurentsi tagamiseks ja hankija ebaseaduslike otsuste vaidlustamise võimaluse tagamiseks, kuivõrd sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluse põhielemendid on riigihanke avaldamine riigihangete registris ja ooteaja kohaldamine enne hankelepingu sõlmimist.

Eelnõu näeb ette uut hankemenetluse liiki – innovatsioonipartnerlust, mida saab kasutada turul puuduva innovaatilise toote, teenuse või ehitustöö arendamiseks ja soetamiseks. Samuti näevad seadusemuudatused ette, et väikesemahulised (10 protsenti asjade ja teenuste või 15 protsenti ehitustööde hankelepingu algsest maksumusest) muudatused hankelepingus on tulevikus lubatud täiendava põhjendamiskohustuseta. Eelnõuga luuakse alused üleminekuks paberivabale e-riigihangete korraldamisele. Kohustus tekib üle minna e-riigihangetele täielikult 18. oktoobriks 2018. Üleminekuajal saavad hankijad kohaneda uute normidega ning teha sujuvaks üleminekuks vajalikke infotehnoloogilisi arendustöid.

Läbirääkimistel võtsid sõna Arto Aas, Erki Savisaar, Krista Aru, Urmas Kruuse ja Aivar Kokk.

Valitsuse algatatud äriseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (384 SE) näeb ette kohtulike registrite andmete ja toimikudokumentidega tutvumise ja neist väljatrüki tegemise notaribüroos või siis vastava veebilehe kaudu. Notarite Koda peab tagama võimaluse äri- ja avalike toimikutega tasuta tutvuda ühes notaribüroos Harju, Tartu, Pärnu ja Ida-Viru maakonnas. Suletakse kodanike vastuvõtt Tartu Maakohtu kinnistus- ja registriosakonna kantseleides ning suunatakse nad kasutama e-teenust. Endiselt on võimalik näha endaga seotud äriühingute, mittetulundusühingute või sihtasutuste andmeid ja dokumente äriregistri teabesüsteemist. Samuti on tasuta kättesaadav iga äriühingu, mittetulundusühingu või sihtasutuse registrikaart, millelt on nähtavad kõik äriregistrisse või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantavad andmed. Kinnistusraamatu puhul näeb kinnisasja omanik samuti endaga seotud andmeid ja dokumente tasuta.

Seletuskirjas märgitakse, et statistika kohaselt on juba praegu e-teenuste kasutamine ligikaudu kümme korda suurem kui kohapealne teenuste kasutamine. Kinnitatud väljatrükke võeti 2015. aastal kinnistusosakonnast 343 ja registriosakonnast 2145. Suurima mahu moodustavad äriregistri registrikaardi väljatrükid, mida 2015. aasta andmetel soovisid 90 protsendil juriidilised isikud.

Kohtulikud registrid on kinnistusraamat, laevakinnistusraamat, abieluvararegister, äriregister, mittetulundusühingute ja sihtasutuste register ning kommertspandiregister.

Majanduskomisjoni algatatud planeerimisseaduse ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse muutmise seaduse eelnõu (411 SE) võimaldab planeerimisalase tegevuse korraldajal sõlmida planeeringu koostamisest huvitatud isikuga lepingu planeeringu koostamise tellimise ja mõjude hindamise, sealhulgas keskkonnamõju strateegilise hindamise kulude katmiseks.

Planeeringu koostamise korraldaja võib sõlmida planeeringu koostamise tellimiseks, samuti mõjude hindamise kulude katmiseks huvitatud isikuga lepingu ehitusprojekti koostamise aluseks olevate planeeringute, riigi eriplaneeringu, kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu ja detailplaneeringu osas. Planeeringu koostamise korraldaja võib planeeringu koostamisest huvitatud isikuga leppida kokku, et korraldaja viib läbi kõik planeeringu koostamiseks vajalikud toimingud – hangete läbiviimine, planeerimismenetlus, avalikustamine ja kooskõlastamine –, kuid huvitatud isik tasub planeeringu koostamise ja mõjude hindamisega seotud kulud. Muudatused võimaldavad viia ellu arendusprojekte olenemata planeerimisalase tegevuse korraldaja rahalistest vahenditest.

Riigikogu lõpetas esimese lugemise

Valitsuse algatatud töövaidluse lahendamise seaduse eelnõu (407 SE) reguleerib töövaidluskomisjonide moodustamist ja töökorda ning töövaidluse lahendamise korda. Eelnõuga tagatakse lihtne, kiire, odav ning tõhus kohtuväline töövaidluse lahendamine. Kohtuväliseid töövaidlusi on seni lahendatud 1996. aasta septembrist kehtiva individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse alusel, mille rakendamisel on praktikas ilmnenud mitmeid puudusi.

Eelnõu näeb ette alternatiivsed töövaidluse lahendamise võimalused kirjaliku menetluse, lepitusmenetluse ja kompromissi näol. Kehtiv kord võimaldab avalduse läbivaatamist töövaidluskomisjoni (TVK) istungil, erandina võib avalduse lahendada poolte kohalolekuta vaid juhul, kui pooled üksteise nõudeid täies ulatuses tunnistavad. Lepitusmenetluse ning kompromissi võimalused töövaidluse lahendamisel puuduvad. Praktikas kompromissi sõlmimine küll toimub, kuid väljaspool töövaidlust, mille tulemusena ei ole tagatud täitedokumendi olemasolu.

Eelnõu kohaselt saab töövaidluskomisjoni juhataja edaspidi ainuisikuliselt lahendada kuni 6400 euro suuruseid rahalisi nõudeid. Muudel juhtudel või poolte soovil, toimub asja lahendamine istungil kolmeliikmelise komisjoniga. Seadusest kaob senine TVK-sse pöördumise rahalise nõude 10 000 euro suurune piirmäär. Praegu saab 10 000 eurot ületava nõudega pöörduda üksnes kohtusse.

Töövaidlusasja läbivaatamise tähtaeg pikeneb seniselt 30-lt kalendripäevalt 45-le. Muudatus tuleneb praktikast, kuna viimasel kahel aastal on keskmiseks töövaidluste läbivaatamise pikkuseks 36 päeva. Näiteks mõjutab töövaidluste läbivaatamise aega väljasõiduistungite korraldamine.

Seletuskirjas märgitakse, et eelnõu väljatöötamisse on kaasatud ja selle on kooskõlastanud Tööinspektsioon, Eesti Tööandjate Keskliit, Eesti Kaubandus- ja Tööstuskoda, Eesti Ametiühingute Keskliit, Eesti Advokatuur, Eesti Juristide Liit, Eesti Kohtunike Ühing.

Riigikogu lükkas põhiseaduskomisjoni ettepanekul esimesel lugemisel tagasi Eesti Vabaerakonna fraktsiooni algatatud kohaliku demokraatia toetamise seaduse eelnõu (388 SE), millega sooviti vähendada erakondadele raha jagamist riigieelarvest umbes veerandi võrra, et jagada see tegevustoetuseks kohaliku omavalitsuse volikogusse kohti saanud kandidaatide ja nimekirjade vahel. Hääletus: 56 poolt, 8 vastu, 1 erapooletu. Eelnõu langes menetlusest välja.

Istung lõppes kell 17.08.

Istungi stenogramm:

Allikas: Riigikogu

Sisselogimine
Kasutaja
Parool
 - Registreeru
Reklaam
ansambel
Lingid

VÄETISEREGISTER
LINNUPELETUSPALL
TAIMEKAITSE-VAHENDID 2016
PUUVILJATAIMEDE KAHJUSTAJAD
VIINAMARJAD
TOALILLED
KOMPOST
OHUSTAVATE VÕÕRLIIKIDE NIMEKIRI
KÖÖGIVILJAD
TOMAT KASVUHOONES
EESTI KARTULISORDID
TAIMEHAIGUSED
EESTI TAIMED
EESTI SORDIVARAMU
TAIMEVAHETUS
SOOVITUSSORTIMENT
TURUSTAMISE STANDARDID
      Kui Sa oma aiamuredele mujalt lahendust ei leidnud, küsi foorumist
© Aiandus.ee Kõik õigused kaitstud. Selle portaali ühtki osa ei tohi jäljendada ega kasutada muudes väljaannetes ilma Aiandusinfo Oü haldaja kirjaliku loata.