Aiandus.ee
Avaleht | Teated | Ilm | Kontakt
MTÜ Loodusajakiri uudiskiri 05.04.2017 (2017-04-05 08:35:43)


Eesti Looduse aprillinumbris loodushoidlik põllupidamine

Aprillinumbris keskendume alanud aia- ja põllupidamishooajale. Juhime tähelepanu neile teemadele, mida maaharimisel kiputakse unustama või vähetähtsaks pidama. Avakirjutises on kõne all probleem, mis on saanud vähe kõlapinda, aga siiski omal määral: nimelt oleme jõudmas tolmeldajate kriisi. Ka Eestis ei ole olukord kiita, mistõttu tuleb põllumajanduses märksa tõsisemalt rakendada loodushoidlikke võtteid. Sama kehtib muldade kaitsel: mulle viljakust ja head seisundit ei tohi võtta iseenesestmõistetavalt. Inimkonnale hädavajalik toidukasvupind vaesub märkamatult, aga järjepidevalt, kui me suhtume sellesse kui elutusse jalgealusesse.

Looduslähedase põllumajanduse eeliseid ja tähtsust looduskaitses, eriti poollooduslike koosluste hoius, mõtestab Aleksei Lotman. Elurikkusega seotud looduse hüved, nende tähtsus ja kadumine on vaatluse all ka usutluses taimeökoloog Aveliina Helmiga. Muu hulgas räägib Helm väljasuremisvõlast ja rõhutab vajadust levitada igaühe looduskaitse põhimõtet.

Loodushoidlik põllupidamine aitaks tunduvalt kaasa põllulindude paremale käekäigule. Näiteks rohusööta varudes on oluline arvestada linnustikuga, sest sage niide on põllulindudele mõjunud hävitavalt. Urmas Rohtu ajendas sellest kirjutama aasta alguses avaldatud sõnum metsalindude vähenenud hulgast: tema sõnul on probleem märksa ulatuslikum. Seda teemat on kommenteerinud eri valdkonna inimesed: Marju Erit, Taimo Aasma, Aleksei Lotman ja Eva Lehtla.

Soojade suveilmade aegu on tavaline kõneaine vetikavohangud, mida seostatakse toitainete üleküllusega. Põllumajanduses kasutatavad lisatoitained väetistest jõuavad Läänemerre ja teistesse suurtesse veekogudesse. See omakorda halvendab veekogu elurikkust. Probleemid jõuavad aga ringiga tagasi inimese toidulauale: mõtleme näiteks sellele, kuivõrd puhast merekala me ikkagi sööme. Toitainete liiaga seotud probleemi aitaksid leevendada tehismärgalad, mis püüaksid põllult kanduvad toitained kinni. Esimene tehismärgala ongi Eestis juba rajatud.

Põllumajandusega ei tegele üksnes maainimesed. Maailma suurlinnades leidub linnamesinikke ja tõusuteel on urban farming. Eestiski on viimastel aastatel rajatud mitmesuguseid kogukonnaaedu ja näiteks Tartus harisid kaks noort eelmisel kevadel üles hektarisuuruse ala, et seal aedvilju kasvatada. Sellised algatused aitavad hoida linnade elurikkust.

Samuti tuleb juttu mitmekesisusest meie peenramaadel. Nimelt on viimastel aegadel hakatud vanu köögiviljasorte taas märkama ja eriti väärtuslikuks pidama. See on osa meie esivanemate pärandist ja üldjuhul on need sordid piirkonna loodusoludega hästi kohanenud. Seevastu botaanikud Toomas Kukk ja Ott Luuk on võtnud vaatluse alla umbrohud. On selgunud, et haritav maa umbrohtub endiselt, aga liigivaesemalt, kuid uuema aja umbrohud paistavad silma erilise elujõu ja vastupidavuse poolest.

Aprillinumber on saadaval nii paber- kui ka e-ajakirjana, uuri lähemalt meie e-poest!


Linnulaulude ja konnahäälte heliplaadid

Esimeste soojade kevadilmadega on Eestisse naasnud paljud rändlinnud, kes nüüd köidavad tähelepanu häälekate lauluviisidega. Selleks et laulikuid hääle järgi hõlpasti ära tunda, soovitame abimeheks Loodusajakirja heliplaate:

"Laululinnurahvas" - 80 liiki laululinde, kõige ülevaatlikum linnulauluplaat Eestis;

"Merelinnurahvas" - 33 rannikul elava linnuliigi häälitsust.

Ühtlasi on valikus "Eesti looduse helimaastikud", mis hõlmab 18 salvestist, ning "Konnahääled", millele on salvestatud 14 kahepaikse helinäited. Helisalvestised on teinud Fred Jüssi, Veljo Runnel, Pär Brännstrom, Krister Mild, Jaanus Elts ja Herman van Oosten. Heliplaate saab soetada loodusajakirjade e-poest; ühe plaadi hind koos postikuluga on viis eurot.

LOODUSAJAKIRJA SÕNUMID


Loodusajakirja tegevtoimetaja Triin Nõu (foto: Toomas Jüriado)

Vaatame Kukus üle meie uued ajakirjad

Iganeljapäevases Kuku raadio saates "Loodusajakiri" tutvustame sel nädalal Horisondi märtsi-aprillinumbrit ja nädala pärast Eesti Looduse aprillinumbrit. Kõnelevad vastavalt Horisondi peatoimetaja Ulvar Käärt ja Loodusajakirja tegevtoimetaja Triin Nõu. Intervjuud on teinud Toomas Jüriado. "Loodusajakirja" saateid saab järelkuulata Kuku taskuhäälingus.



Eesti Looduse looduspiltide näitus on lahti aprilli keskpaigani

Tallinnas teletornis saab veel kuni 16. aprillini vaadata Eesti Looduse fotovõistluse looduspiltide ülevaatenäitust. Väljapanek hõlmab viimasel kolmel aastal auhinnatud 60 fotot, mulluseid võistluspilte on nende hulgas kümme. Tallinna teletorn on lahti iga päev 10-19, näitusele pääseb torni piletiga. Teletorn asub Kloostrimetsa tee 58a.


EESTI UUDISED


Tartu ülikooli rektorina jätkab Volli Kalm (foto: Andres Tennus/TÜ)

Tartu ülikooli rektoriks sai professor Volli Kalm

Möödunud neljapäeval valis Tartu ülikooli valimiskogu rektoriks tagasi rakendusgeoloogia professori Volli Kalmu. Ülikoolijuhi ametile kandideeris ka praktilise filosoofia professor Margit Sutrop. Esimeses voorus jagati valimiskogule 215 sedelit, neist 113 sedelil oli poolthääl antud Volli Kalmule ja 97 sedelil Margit Sutropile, märgistamata sedeleid oli viis. Teises valimisvoorus oli hääletuskastis 210 sedelit ning Volli Kalmu poolt hääletas 147 valimiskogu liiget. Seega jätkab professor Volli Kalm rektorina, tema uus ametiaeg algab 1. juulil.


Ministrid Mailis Reps ja Marko Pomerants allkirjastasid ühise tegevuse memorandumi (foto: Aron Urb)

Keskkonnahariduse memorandum aitab valdkonda paremini edendada

Märtsi lõpus allkirjastasid haridus- ja teadusminister Mailis Reps ning keskkonnaminister Marko Pomerants ühise tegevuse memorandumi keskkonnahariduse kohta. Siht on lähtuda loodushoidlike väärtushinnangute ning jätkusuutliku tarbimise ja tootmise põhimõtetest ning koostada keskkonnateadlikkuse ja keskkonnahariduse tegevuskava.

Keskkonnaministeerium keskendub seejuures keskkonnavaldkonna pikaajalisele eesmärgile: seisab selle eest, et loodusvarasid kasutataks jätkusuutlikult, väheneks saastus ning säiliks elurikkus ja looduslikud alad. Haridus- ja teadusministeerium töötab aga selle nimel, et väärtustataks ja edendataks jätkusuutlikku arengut toetavat haridust. Siht on tõhusamalt rakendada riiklike õppekavade läbivat teemat "Keskkond ja jätkusuutlik areng" ning suurendada huvi loodus-, täppisteaduste ja tehnoloogiavaldkonnaga seotud erialade ja karjäärivalikute vastu.

Säästva arengu põhimõtete järgi on riik jätkusuutlik siis, kui inimeste elujärg paraneb, elukeskkond on turvaline ja puhas ning majanduse konkurentsivõime suurendamiseks kasutatakse loodusvarasid mõistlikult. Üksikisik saab jätkusuutlikumasse arengusse panustada siis, kui ta mõistab loodusliku mitmekesisuse ehk elurikkuse tähtsust ja tarbib keskkonnahoidlikult. Memorandumi sisuga saab tutvuda ministeeriumi veebilehel.

Keskkonnaministeerium


Iisaku vaatetorn enne kokkukukkumist (foto: RMK)

Tormituul purustas Iisaku vaatetorni

Eelmisel nädalal kukkus tugeva tormituule mõjul ümber Iisaku vaatetorn. Riigi ilmateenistuse andmetel ulatus tuule kiirus sel öö üle 22 m/s. RMK külastuskorraldusosakonna Põhja-Eesti piirkonna külastusala juhi Heinar Juuse sõnul oli 2001. aastal ehitatud torn vaate nautimiseks rajatud väga kõrgele kohale ning tuultele rohkem avatud. Puittorn pidas vastu isegi kauem, kui oli toona ekspertide pakutud käitusiga. Iisaku vaatetorni külastust hakkas RMK piirama juba 2012. aastast, plaanis oligi rajada uus vaatetorn. See peaks Iisakus valmis saama selle aasta lõpuks, praegu on käsil ehitushange.

RMK


Linnade linnuvaatlus mõni aasta tagasi Haapsalus (foto: Arvo Tarmula)

Linnuvaatluspäeval loendati linde 25 linnas

Märtsikuu viimasel pühapäeval oli Eesti ornitoloogiaühingu korraldatud igakevadine linnade linnuvaatlus. Selles osales 109 linnuhuvilist, kes vaatlesid linde kokku 25 Eesti linnas. Hoolimata tuulisest ja kohati vihmasest ilmast nägid vaatlejad ka tänavu väga palju eri linnuliike. Kokku pandi kirja 114 linnuliiki, s.o kõigest neli liiki vähem kui mullu püstitatud rekordhulk.

Kõige enam liike vaadeldi ootuspäraselt rannikuäärsetes linnades. Ka tänavu saadi pikim liigiloend Tallinnas, kus nähti-kuuldi 76 linnuliiki. Liigirohkuselt jäi kõigest ühe liigiga maha Pärnu, kuid suvepealinnas osales vaid üks võistkond. Sisemaalinnade arvestuses sai enim liike Tapa, kus registreeriti 56 linnuliiki. Kõigest üks liik vähem saadi kirja Kallastel, Valgas ja Võrus.

Põnevamatest liikidest kohati kanada laglet, hõbehaigruid, vesipappe, jäälindu ja kaelus-turteltuvi. Linnades nähti muu hulgas seitset liiki rähne, laanepüüd ja tetre. Tavapärasest sagedamini kohati sabatihast, keda nähti koguni kolmandikus Eesti linnades. See näitab liigi suurt invasiooni möödunud sügisel. Tänavused ässliigid ehk liigid, keda vaadeldi kõigest ühes linnas, olid Haapsalus kanada lagle, Kundas mustvaeras, Kuressaares kaelus-turteltuvi, Loksal tõmmuvaeras, Pärnus võsaraat ja hangelind, Tallinnas tikutaja ja värbkakk, Tapal valge-toonekurg, Tõrvas laanerähn, Võrus aga hüüp, tuuletallaja ja metstilder.

EOÜ



Foto: Katre Palo

Meie mere seisund paraneb sammhaaval

Eestis kinnitati esimest korda merestrateegia meetmekava. Selles kirja pandud 16 tegevust võimaldavad juba lähiaastatel tunduvalt parandada kogu meie mereala seisundit. Keskkonnaministeeriumi merekeskkonna osakonna juhataja Rene Reisneri sõnul on Eesti mereala seisund paljude näitajate poolest juba hea, kuid tahetakse saavutada suurem bioloogiline mitmekesisus. Samuti tuleb pingutada, et vähendada mereelustiku ohtlike ainete sisaldust, võõrliikidest tingitud probleeme ja saasteainete sattumist merre.

Eesti mereala peamine keskkonnaprobleem on eutrofeerumine ja saastumine ohtlike ainetega, sealhulgas ohustab kodumerd laevandusest tulenev keskkonnareostus. Seni rakendatud meetmed on aidanud vähendada teatud ohtlike ainete mõju: seda kajastab näiteks merikotkaste märgatavalt parem seisund ja hallhülge suurenenud arvukus. Samuti on vähenenud eutrofeerumist põhjustavate toitainete kanne Läänemerre.

Uute tegevustena on meetmekavas muu hulgas kirjas järgmised sihid: parandada valmisolekut kasutada laevakütusena veeldatud maagaasi (LNG), edendada mereprügi vastuvõttu sadamais, märgistada püügivahendid, edendada merereostustõrje võimekust keskkonnahädaolukordade puhul ja rakendada püügiandmete elektrooniline teavitussüsteem. Kogu tegevuskava loeteluga saab tutvuda keskkonnaministeeriumi portaalis.

Keskkonnaministeerium



Esimene koht linnuviktoriini nooremas vanuserühmas: Metsküla kooli võistkond koosseisus Silver Nikkel, Samuel Kastepõld ja Joosep Michels (foto: TÜ loodusmuuseum)

Parimad linnutundjad käivad Metsküla koolis ja Gustav Adolfi gümnaasiumis

Nädala eest peeti Tartu ülikooli loodusmuuseumis üle-eestiline noorte linnuviktoriin, kus selgusid parimad noored linnutundjad. Nooremas vanuseastmes saavutasid esikoha Metsküla algkooli õpilased Silver Nikkel, Samuel Kastepõld ja Joosep Michels ning vanemas vanuseastmes Gustav Adolfi gümnaasiumi õpilased Sofia Marlene Haug, Johanna Maria Jõgisu ja Claudia Olev.

Osalejatel tuli vastata kirjanduse põhjal koostatud küsimustele ning tunda välimuse, laulu ja häälitsuste järgi ära linnuliike. ˇürii esimehe ornitoloog Margus Otsa sõnul oli konkurents tihe ning parimate väljaselgitamiseks tuli esitada lausa neli lisaküsimust.

Linnuviktoriinil osales kogu Eestist kokku 33 võistkonda - rohkem kui ühelgi varasemal aastal. Võisteldi kahes vanuseastmes: 6.-7. klass ja 8.-9. klass. Parimad noored linnutundjad selgitas välja ˛ürii koosseisus Margus Ots, Külli Kalamees-Pani ja Karin Pai. Noorema vanuserühma esikolmikusse kuulusid peale Metsküla kooli Pärnu Ülejõe põhikool (2. koht) ja Gustav Adolfi gümnaasium (3. koht). Vanema vanuserühma teine ja kolmas koht läks jagamisele Miina Härma gümnaasiumi ja Tallinna prantsuse lütseumi vahel.

Linnuviktoriini toetas auhindadega ka MTÜ Loodusajakiri.

TÜ loodusmuuseum

TASUB OSALEDA


Foto: Erik Tüür

Foto- ja videoklippide võistlus "Hetk Väikese väinaga‟

Väikese väina seltsi eestvõttel sai märtsis pilliroost puhtaks läbi väina tammi kulgev Tillunire kraav. Nüüd saab vesi kaht väinaosa ühendavas Tillunires takistamatult liikuda, ühtlasi on avatud läbipääs kaladele ja väiksematele veesõidukitele.

Selts on välja kuulutanud võistluse, kuhu oodatakse fotosid ja videoid põnevatest momentidest Tillunires ajavahemikul 30. märts kuni 30. aprill. Saata võib fotosid, pildikollaa˛e (aga mitte pilditöötlusprogrammiga valmistatud teoseid) ja kuni 60 sekundit kestvaid videoid. Saadetud failid pannakse Väikese väina seltsi Facebooki-lehele, kus enim hääli kogunud töö ongi võistluse võitja. Failid tuleb saata e-posti aadressil heikihanso@gmail.com ning "Meeldib/Like‟ tähistused ehk poolthääled loetakse kokku aprilli lõpus. Võitja saab auhinnaks ümber Muhu kaatrisõidu kuni neljale inimesele: sõit algab ja lõpeb Tillunires!

Väikese väina selts



Kust tulevad loodusteaduste tipptegijad?

Tartu ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus kutsub homme seminarile, mille teema on "Kust tulevad homsed loodus- ja täppisteaduste ning tehnoloogia valdkonna tipptegijad?". Seminar peetakse 6. aprillil kell 15-16.30 Tartu loodusmaja konverentsisaalis (Lille 10, Tartu), osalejatel palutakse registreeruda interneti kaudu. Tegu on seminaride sarjaga "RAKE arutleb", kus käsitletakse Tartu ülikooli teadlaste tehtud sotsiaalteaduslike rakendusuuringute tulemusi. Seminari päevakava leiab veebilehelt http://skytte.ut.ee/et/uudised/rake-seminar-arutleb-huvihariduse-teemadel.

Johan Skytte poliitikauuringute instituut



Admiral (Vanessa atalanta) on rändliblikas, kes naaseb Eestisse mais (foto: Yoky/Wikipedia)

Anna panus üle-euroopalisse admiralide uurimisse

Berni ülikooli uurimisrühm "Insect Migration and Ecology‟ uurib admiralide ( Vanessa atalanta) rändekäitumist ajavahemikus 2016-2018 ja kutsub kõiki loodushuvilisi admiralivaatlusi kirja panema. Eestis tehtud vaatlused tuleb sisestada loodusvaatluste andmebaasi. Kindlasti tuleb juurde märkida isendite arvu ja arenguetapp ning võimalikult palju lisateavet, näiteks lennu suund ja lennu kõrgus.

Admiral on hõlpsasti äratuntav liblikas, kes rändab iga aasta lõuna poolt Kesk- ja Põhja-Euroopasse. Liblika valmikud lendavad meile mai lõpust juunini ja juuli lõpust septembrini. Projekti on kaasatud 40 harrastusteaduse portaali ja institutsiooni ning tuhandeid vaatlejaid Euroopa riikidest, sh Eestist.

Keskkonnaagentuur



Raamatu "Eesti tornaadod" esitlus Tallinnas

Homme, 6. aprillil kell 16 esitlevad Solarise keskuse Apollo kaupluses Andres Tarand ja Ain Kallis raamatut "Eesti tornaadod". Tegu on kollektiivse loominguga, mis hõlmab aastail 1745-2015 Eestimaad räsinud keeristorme. Väljaanne kuulub kirjastuse Varrak sarja "Roheline Eesti".



Homme peab TÜ loodusmuuseum oma sünnipäeva

Tartu ülikooli loodusmuuseum on Eesti vanim, tähistades 6. aprillil oma 215. aastapäeva. Sünnipäevaüritused kannavad koondnimetust "LOODusmuuseumi LOOD". Muuseumisse pääseb sel päeval tasuta, osaleda saab kuraatoriekskursioonidel ja jalutuskäigul linnas muuseumi ajalooliste asupaikade juurde, ühtlasi avatakse töötajate loodusfotode näitus.

Sünnipäeval juhatavad muuseumis ekskursioone geoloog Tõnu Pani, zooloog Mati Martin ja kuraator Inge Kukk. Juttu tuleb nii pärlitest ja sigadest kui ka muuseumiga seotud uskumatutest lugudest. Aastapäeva pidulik jalutuskäik algab keskpäeval loodusmuuseumi esimesest asukohast botaanikaaias, möödutakse muuseumi ajaloolistest asukohtadest, muu hulgas ülikooli peahoonest ja von Bocki majast ning tervitatakse linnarahvast.

Loodusmuuseumi rajamise algusajaks peetakse 6. aprilli 1802, kui Vene suurvürsti kingitusena saabus esimene kollektsioon. Esimeseks direktoriks sai looduslooprofessor Gottfried Albrecht Germann ning muuseumi esimene asukoht oli botaanikaaias professori korteris. Praegusesse asukohta, Vanemuise 46, toodi muuseum 1920. aastate alguses. Maja ise valmis 1915. aastal ning on esimene Eestis spetsiaalselt muuseumiks ehitatud hoone.

Aastapäeva kava leiab muuseumi portaalist.

TÜ loodusmuuseum



Öökulli akadeemia räägitakse liblikatest

Eesti loodusmuuseumi Öökulli akadeemias algab homme kell 18 loeng nähtavatest ja nähtamatutest liblikatest. Kõneleb entomoloog Aare Lindt. Osaleda saab muuseumipiletiga: õpilasele ja pensionärile 3 eurot, täispilet 5 eurot. Eesti loodusmuuseum asub Tallinna vanalinnas Lai 29a.

Eesti loodusmuuseum


Polaarviktoriini võit viib polaaraladele

Eesti polaarklubi korraldab 15-19-aastastele üldhariduskoolide ja kutseõppeasutuste õpilastele polaarviktoriini. Eelvooru küsimustega sai tutvuda alates 13. märtsist ja nüüd kuni reedeni saab meremuuseumi internetilehel täita vastusevariantidega veebiviktoriini. Lõppvooru pääseb 20-30 noort, kelle nimed tehakse teatavaks 14. aprillil. Ühtlasi avalikustatakse sel päeval essee teemad, sest finaali pääsuks tuleb kirjutada ka essee. Kirjutise esitamise tähtaeg on 28. aprill.

Polaarviktoriini finaal on 5. mail Lennusadamas kell 12-18. Parimaid mälumängureid premeeritakse pääsmega polaarekspeditsioonile Skandinaavia polaaraladele, kuhu sõidetakse koos teadlastega. Auhindu jagub ka teistele! Rohkem teavet leiab meremuuseumi teemalehelt.

Eesti polaarklubi


Laupäeval tuleb juttu ka metsise elupaigakasutuse uuringust (foto: David Palmer/Wikipedia)

Ornitoloogiaühingu ettekandepäev

Laupäeval, 8. aprillil kell 14.30-16 on Tartus Dorpati konverentsikeskuses (Turu 2) Eesti ornitoloogiaühingu avatud ettekandepäev. Riinu Rannap räägib sellest, millistest liikidest peaks lähtuma rannaniite hooldades. Mait Sepp kõneleb rändlindude esmasaabumiskuupäevadest, Ivar Ojaste tutvustab metsise elupaigakasutuse uuringu esmaseid tulemusi. Üritusele on oodatud kõik huvilised, osalus on tasuta.

EOÜ


ELF kutsub konni üle tee aitama

Eestimaa looduse fond (ELF) kutsub konnatalguid korraldama, talgutel kaasa lööma ja algatust Hooandjas toetama, et aprillis sigimispaikadesse rändavad konnad ohutult üle tee aidata.

Konni on vaja üle tee aidata eelkõige sellistes kohtades, kus maanteed ristuvad konnade rändeteedega ja kus võib rände ajal autorataste all hukkuda sadu või tuhandeid kahepaikseid. Kõik, kes on varasematel aastatel märganud oma kodukohas mõnda konnadele ohtlikku teelõiku ja soovivad seal talguid korraldada, võiksid oma soovist teavitada projekti eestvedajat aadressil kristiina@elfond.ee või täita talgujuhi ankeet ELFi võrgupaigas http://konnad.elfond.ee. ELF toetab talgukorraldajaid omalt poolt nõu ning võimaluste piires vajalike vahenditega. Varasemalt kaardistatud konnarände teekonnad leiab ELFi teemalehelt.

Konnaränne toimub tavapäraselt aprillis, selle eeldus on soojad ja niisked ööd. Rände tippaeg on õhtuti kell 21-23, ränne kestab kokku umbes viis päeva. ELF on korraldanud konnatalguid alates 2012. aastast. Vabatahtlike abiga on hukust autorataste all päästetud üle 73 000 kahepaikse.

ELF


PÕXITil arutlevad eksperdid ja poliitikud kliimaprobleemide üle

Kodanikualgatuse korras toimub Tallinnas Erinevate Tubade klubis 20. aprillil algusega kell 18 manifest PÕXIT ( exit from põlevkivi). Ürituse missioon on suurendada inimeste keskkonnateadlikkust, innustada neid muutma oma harjumusi ja tarbimiseelistusi, tekitada avalik arutelu kliima- ja keskkonnaprobleemide üle.

Üritusel vahetatakse mõtteid Eesti tipp-poliitikute, klimatoloogide ja arvamusliidrite ringis, et leida Eestile parimad valikud ja tulevikuväljavaated globaalse kliimasoojenemise ajastul, samuti saada vastus paljudele põletavatele küsimustele. Kohal on näiteks klimatoloog Andres Tarand, keskkonnaekspert Marek Standberg, sotsioloog Juhan Kivirähk, investor Veikko Maripuu, poliitikutest Rainer Vakra, Raimond Kaljulaid, Kalle Palling, Aleksander Laane.

Esimest korda Eestis saab suurelt ekraanilt vaadata Oscari võitjast keskkonnaaktivisti ja ÜRO rahusaadiku Leonardo DiCaprio menuteost "Before the Flood". Eesti tipp-poliitikute vestlusringi juhatavad sisse Skandinaavia riikide poliitikakujundajate videod sellest, mida nende riigid on teinud ja mis on parimad praktikad kliimamuutuste ajastul. Erinevate Tubade Klubi asub Telliskivi 60a, sissepääsutasuks oodatakse vabatahtlikku annetust. Teavet leiab ka ürituse Facebooki-lehelt.


Metsanduse visioonikonverents

Tartus Kvartali konverentsikeskuses (Riia 2) 20. aprillil peetav metsanduse visioonikonverents toob kokku metsast ja metsandusest huvituvad inimesed, et ühiselt järgmisteks aastakümneteks sihte seada. Viimati toimus sellelaadne üritus 1997. aastal, kui ühise laua taga pandi paika riikliku metsapoliitika põhialused. Kakskümmend aastat on piisavalt pikk aeg, et heita pilk tagasi ja analüüsida, kuivõrd on sihile püüeldes püsitud rööbastel.

Metsanduse visioonikonverentsi keskmes on haridus, säästev metsandus, tööstus ja innovatsioon, ühtlasi püütakse vaadata tulevikku: kuhu oleme neis valdkondades jõudnud aastaks 2037? Tule kuula, mida arvavad oma ala spetsialistid! Sõna saavad ka osalejad: laudkondades peetakse aru ja otsitakse lahendusi ettekannetes tekkinud küsimustele. Konverents algab kell 10 ja päev võetakse kokku kell 16. Ürituse juht on Urmas Vaino.

Eesti metsaselts


Maa päeva õpilaskonverents Tartus

Uue nädala neljapäeval, 13. aprillil kell 15-18 saab maa päeva konverentsil Tartu loodusmajas kuulata õpilaste loodus- ja keskkonnateemalisi ettekandeid. Konverentsile on esinema oodatud õpilasi kõikidest koolidest ja loodusmajade huviringidest. Huvilistel tuleb registreeruda ja ettekande kokkuvõte saata hiljemalt 7. aprillil aadressile sirje.janikson@teec.ee.

Üleilmset maa päeva tähistatakse 22. aprillil, selle eesmärk on juhtida tähelepanu keskkonnaprobleemidele. Tartu loodusmajas on maa päeva üle-eestilise õpilaskonverentsidega peetud juba 21 aastat.

Tartu loodusmaja


Roheliste rattaretk toimub tänavu Hiiumaal

Juba tasub valmistuda roheliste rattaretkeks "Kuidas elad, Hiiumaa?‟, mis toimub 19.-21. mail. Viimati korraldati roheliste rattamatk Hiiumaal kakskümmenda aastat tagasi, 1997. aastal. Matkale saab kõige soodsamalt registreeruda kuni 7. maini: sooduspilet õpilastele, pensionärile ja ISIC-, ITIC-kaardi omanikele maksab 45 eurot, teistele 55 eurot, perepilet kuni neljale inimesele on 155 eurot. Koolieelikud saavad retkele tasuta (v.a toitlustus). Täpsemat teavet leiab matka internetilehelt.

MAAILMAST


Inimene on mõõdupuu: uus liik on üpris kõrge (foto: Anna Szabó / BirdLife)

Saage tuttavaks: Ferula mikraskythiana

Rumeenia linnukaitseühing SOR/BirdLife Romania teatas 21. märtsil väikesest sensatsioonist: avastatud on uus õistaimeliik. See kuulub suurde, üle 3700 liigiga sarikaliste Apiaceae sugukonda, kus leidub ka hulk kulinaarset huvi pakkuvaid taimi: seller, porgand, petersell, koriander, köömen ja till. Liiginimetus mikraskythiana on viide taime leiukoha, Väike-Sküütia provintsi kreekakeelsele nimele, praegu kannab see piirkond nime Dobrogea. Uue liigi lähim sugulane on Eriosynaphe longifolia, Ukraina steppide haruldus, keda on leitud ka Lõuna-Venemaalt ja Lääne-Kasahstanist.

Uue liigi isendi leidsid välitööde käigus SORi bioloogid Attila Mįtis ja Krisztina Havadtői. Esialgu arvati, et tegu on lihtsalt uue taimega Rumeenia flooras. Kaasa võetud eksemplare uurides jõuti aga selgusele, et sellist taime ei kasva ka kusagil mujal. Bionanoteadlane Lįszló Bartha Cluji Babeş Bolyai ülikoolist kinnitas geneetikauuringute põhjal, et tõesti on tegemist seni tundmatu liigiga. Sama ülikooli fütogeograafiaspetsialist Alexandru S. Bădărău leidis omakorda uue taime lähedase suguluse Eriosynaphe longifolia'ga.

Hilisemad uuringud on näidanud, et Rumeenia endeemi asurkond on tilluke (2015. aastal loendati 172 taime) ja levila piirdub mõne stepiga Dumbrăveni metsakaitsealal. Sestap tuleb liik kanda IUCN punase nimekirja kategooriasse "eriti ohustatud" ( endangered). Mujal Dobrogeas on sellised stepid ülemäärase karjatamise tõttu hävinud. Nii on kaitseala saanud lisaväärtuse ja kohustuse kaitsemeetmeid rangelt järgida.

BirdLife/Uudistaja


Aberdeenshire'i rannikul silmatud küürvaal (Megaptera novaeangliae). Kokku pandi mullu NWDW aegu kirja kümme küürvaala (foto: Eilidh Watson)

Britid vaatlesid rekordarvu vaalu

Ühendkuningriigi mereliikide kaitse fondi Sea Watch Foundation (SWF) korraldatud mulluse üleriigilise vaala- ja delfiinivaatluse (NWDW, National Whale and Dolphin Watch) käigus saadi 1424 teadet kokku 7622 isendi kohta, kes kuuluvad 20 liiki.

Vaatluse ühe peakorraldaja Kathy Jamesi sõnul oli 2016. aasta NWDW ülimalt edukas: kunagi varem pole olnud sellist hulka osalejaid ja võib öelda, et iga vaatlustunni kohta nähti saareriigi randade lähedal keskmiselt üht vaala või delfiini. Kaasa aitas ka mitu teist looduskaitseorganisatsiooni. Ometi on Jamesi kinnitusel veel rannikupiirkondi, kus loendajaid pole. James loodab, et tänavuse NWDW ajal, mis leiab aset 29. juulist 6. augustini, leidub huvilisi ka nendesse piirkondadesse.

Mullu enim vaadeldud liik oli pringel (Phocoena phocoena, 713 vaatlust), järgnesid harilik afaliin ( Tursiops truncates, 234 vaatlust), harilik delfiin lühikese nokisega ( Delphinus delphis, 199 vaatlust) ja kääbusvaal (Balaenoptera acutorostrata, 120 vaatlust). Poolsada liiki jäi määramata, muude liikide vaatlused piirdusid ühe kuni 44 isendiga.

www.discoverwildlife.com/Uudistaja

Allikas: MTÜ Loodusajakiri uudiskiri 05.04.2017

Sisselogimine
Kasutaja
Parool
 - Registreeru
Reklaam
ansambel
Lingid

VÄETISEREGISTER
LINNUPELETUSPALL
TAIMEKAITSE-VAHENDID 2016
PUUVILJATAIMEDE KAHJUSTAJAD
VIINAMARJAD
TOALILLED
KOMPOST
OHUSTAVATE VÕÕRLIIKIDE NIMEKIRI
KÖÖGIVILJAD
TOMAT KASVUHOONES
EESTI KARTULISORDID
TAIMEHAIGUSED
EESTI TAIMED
EESTI SORDIVARAMU
TAIMEVAHETUS
SOOVITUSSORTIMENT
TURUSTAMISE STANDARDID
      Kui Sa oma aiamuredele mujalt lahendust ei leidnud, küsi foorumist
© Aiandus.ee Kõik õigused kaitstud. Selle portaali ühtki osa ei tohi jäljendada ega kasutada muudes väljaannetes ilma Aiandusinfo Oü haldaja kirjaliku loata.