Aiandus.ee
Avaleht | Teated | Ilm | Kontakt
Riigikogu muutis sõidukite tüübikinnituse ja sõidumeerikute nõudeid (2017-03-16 08:50:25)


Riigikogu kiitis 15.03.2017. a. istungil heaks liiklusseaduse muudatused, millega ühtlustatakse sõidukite tüübikinnituse nõudeid teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega ning muudetakse autovedudel kasutatavate sõidumeerikute korda. Maanteeametist saab turujärelevalve asutus.

Valitsuse algatatud liiklusseaduse, riigilõivuseaduse ja toote nõuetele vastavuse seaduse muutmise seaduse (281 SE) poolt hääletas 79 ja vastu 6 Riigikogu liiget.

Seadusemuudatused tulenevad valdavalt Euroopa Liidu õiguses tehtud muudatustest, mille eesmärk on liiklejate suurem liiklusohutus ja õigusselgus. Rakendatakse ELi vastavaid määrusi, mis puudutavad kahe-, kolme- ja neljarattaliste sõidukite ning põllu- ja metsamajanduses kasutatavate sõidukite tüübikinnitust ja turujärelevalvet ning autovedudel kasutatavaid sõidumeerikuid.

Maanteeametile antakse turujärelevalve asutuse õigused ja kohustused. Seega saab Maanteeamet kontrollida, et mitte üksnes liiklusregistris registreeritavad sõidukid, vaid ka muud tüübikinnituse kohustusega sõidukid, mis elanikkonnale turul kättesaadavaks tehakse, omaksid tüübikinnitust. Tüübikinnituse olemasoluga on tõendatud, et sõidukid vastavad kehtestatud ohutus- ja keskkonnanõuetele. Lisaks võimaldab ELi ühtse tüübikinnituse olemasolu sõidukeid piiranguteta EL-is müüa ja kasutada.

Liiklusseaduses muudetakse kohustusliku sõidumeerikuga mootorsõiduki juhi kaardi taotlemise, väljastamise ja kehtetuks tunnistamise nõudeid. Eesmärk on reguleerida täpsemalt kohustusliku sõidumeerikuga mootorsõiduki juhi kohustusi sõidu- ja puhkeaja üle arvestuse pidamisel. Muudatustega välditakse huvide konflikti, et sõidu- ja puhkeaega järgiv autojuht või ettevõte ei saaks olla ka ise digitaalse sõidumeeriku kontrollijaks. Samuti antakse järelevalveametnikule sõidumeeriku paigaldustahvli eemaldamise õigus rikkumise korral.

Samuti nähakse ette meetmed autojuhi juhikaardi väärkasutuse vähendamiseks. Selleks keeldutakse edaspidi autojuhile ühe kuu jooksul uue juhikaardi väljastamisest, kui eelmine juhikaart on kehtetuks tunnistatud selle tõttu, et seda kasutas teine isik.

Muudatusega loetakse motoriseeritud liikumise abivahendite kasutajad jalakäijateks tingimusel, et nende liikumiskiirus ei ületa 20 kilomeetrit tunnis. Seega hakkab tasakaaluliikuritele või teistele liikumise abivahenditele uue seadusega kehtima jalakäijate liikluseeskiri.

Riigikogu viis teise lugemise käigus seadusesse muudatused juhiloa turismi takistamiseks. Kui alaline Eesti elanik omandab juhiloa leebemate nõuetega riigis, tuleb tal juhiloa vahetamiseks Eesti juhiloa vastu sooritada liiklusteooria- ja sõidueksam. Eesmärk on takistada välismaa juhilubade Eesti omade vastu vahetamist, kui inimene elas juhilubade saamise ajal alaliselt Eestis. Samuti viidi seadusesse kontrolltehingu regulatsioon, mis on vajalik näiteks interneti teel kaubeldavate toodete kontrollimiseks.

Seadus jõustub üldises korras ehk 10. päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

Riigikogu võttis vastu veel ühe seaduse ja otsuse:

Riigikogu kiitis 81 poolthäälega heaks valitsuse algatatud maksualase teabevahetuse seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse (322 SE). Seadusega võetakse üle kaks halduskoostöö direktiivi muudatust ning vastav Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) teabevahetuse mudel, mis näeb ette maksuhalduri eelotsuse alase teabe edastamise ainult sellele riigile, keda eelotsus võib puudutada.

Muudatused võimaldavad eri riikide maksuhalduritel vahetada teavet eelotsuste ja suurkontsernide majandusaasta aruannete kohta.

Maksuhaldurite vaheline teabevahetus suurendab maksustamisalast läbipaistvust ning aitab võidelda maksude agressiivse planeerimise vastu. Maksuhaldur saab laiema pildi piiriüleselt tegutsevate ettevõtjate maksukäitumisest ning poliitikakujundajad saavad parema ülevaate erinevate maksusüsteemide võimalikest konfliktikohtadest.

Alates 2015. aastast vahetame ELis automaatselt teavet inimeste töötasude, pensionite, kinnisvaratulu ja juhatuse liikme tasude osas. 2017. aasta sügisest hakkame üleilmselt vahetama teavet erinevate rahaliste vahendite kohta, mida teise riigi maksuresidendid meie finantsasutuses hoiavad. Tänaseks on rakendunud analoogne teabevahetus USAga.

Maksuhalduri siduv eelotsus on maksuhalduri jaoks siduv kinnitus teatud tehingu või tehingute kogumi maksustamise kohta. Eelotsuste alane teabevahetus ei too ettevõtjatele kaasa täiendavaid kohustusi ning puudutab vaid maksuhaldurit. Teavet vahetatakse kõigi EL liikmesriikidega piiriüleste siduvate eelotsuste osas, mis on antud alates 2012. aastast. Selliseid eelotsuseid on kokku 46.

Seadus jõustub Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval.

Riigikogu kiitis 75 poolthäälega heaks valitsuse esitatud Riigikogu otsuse “Põhjamaade Investeerimispangale antud riigigarantii suurendamine” (389 OE).

Riigikogu otsusega antakse nõusolek suurendada Põhjamaade Investeerimispanga (Nordic Investment Bank ehk NIB) kahele laenuinstrumendile antud Eesti riigi garantiisid, mille tulemusena muutub Eesti protsentuaalne osalus NIBile antud garantiides võrdseks Eesti osalusega NIBi aktsiakapitalis.

NIBil on kaks spetsiaalset laenuinstrumenti PIL (Project Investment Loan Facility) ja MIL (Environmental Investment Loan Facility), mille raames antud laene kohustuvad liikmesriigid garanteerima. Riigikogu otsuse kohaselt nõustub Eesti riigi garantii suurendamisega Põhjamaade Investeerimispanga poolt antavatele projektipõhistele investeeringulaenudele ja projektipõhistele investeeringutagatistele (PIL) 13,1 miljonilt eurolt 16,4 miljoni euroni ning keskkonnainvesteeringulaenudele ja keskkonnainvesteeringulaenude tagatistele (MIL) 2,1 miljonilt eurolt 2,7 miljoni euroni. NIB sõlmib riikidega pärast garantiikohustuste korrigeerimist uued garantiilepingud.

Otsuse tulemusena suureneb Eesti potentsiaalne kohustus NIBi ees tagada PIL ja MIL laene ning nende tagatisi. Panga ajaloos on 40 aasta jooksul liikmesriikide garantii sissenõudmine toimunud ühe projekti puhul ning garantii realiseerumist loetakse vähetõenäoliseks.

NIB maksab liikmesriikidele dividende sissemakstud kapitali osaluse järgi. 2015. aasta kasumist, mis oli umbes 215,4 miljonit eurot, maksti dividendideks 55 miljonit eurot, millest Eesti osa on olnud ligi 401 tuhat eurot. Uue osaluse järgi oleks Eesti saadav dividendide summa ligi 495 tuhat eurot.

NIBi eesmärk on anda pikaajalisi laene investeerimisprojektidele, et viia ellu keskkonnasõbralikke ning Põhja- ja Baltimaade konkurentsivõimet tugevdavaid projekte. Laene antakse nii era- kui avalikule sektorile Põhjamaades ja ka mujal, kokku ligi 40 riigis. Peamised tegutsemisvaldkonnad on energeetika, keskkond, transport, logistika, kommunikatsioon ja innovatsioon.

Riigikogus läbis teise lugemise kaks eelnõu:

Valitsuse algatatud väärtpaberituru seaduse ja Finantsinspektsiooni seaduse muutmise seaduse eelnõuga (359 SE) rakendatakse Eestis ELi turukuritarvituse määrus, mis kehtestab reeglid väärtpaberituru, sealhulgas börsi kuritarvitamise vältimiseks, et takistada ebaseaduslikku tegevust väärtpaberitega kauplemisel. Turukuritarvitused ilmnevad peamiselt siseinfo kasutamise reeglite rikkumise või turuga manipuleerimisena. See kahjustab turu läbipaistvust ja usaldusväärsust ning investorite huve.

Eelnõu täiendab finantsinspektsiooni pädevust. Näiteks, kui kehtiva seaduse järgi saab finantsinspektsioon teha ettekirjutuse, et nõuda teabe avalikustamise kohustuse täitmist, siis eelnõu kohaselt võib finantsinspektsioon ise infot avalikustada, kui seda ei ole nõuetekohaselt tehtud või parandada valeinfot, mis võiks mõjutada väärtpaberite hinnaliikumist turul. Samuti võib ta hoiatada avalikkust toime pandud rikkumise eest, et investorid ei lähtuks tehingute tegemisel vääratest eeldustest. Nii on finantsinspektsioonil võimalik rikkumistele reageerida kiiremini ja paindlikumalt.

Samuti on lisatud finantsinspektsiooni kohustus koostada ja avalikustada rikkumiste kohta saadud teavituste töötlemise kord. Kehtivas seaduses sellist kohustust ei ole ja teavitaja ei tea näiteks, kas ja kuidas on finantsinspektsioonil kavas temaga lisainfo saamiseks ühendust võtta.

Eelnõu tõstab turukuritarvituste sunniraha määra. Maksimummäär füüsilise isiku rikkumise korral tõuseb vastavalt 2 miljonilt eurolt 5 miljoni euroni ning juriidilise isiku puhul 10 miljonilt eurolt 12 miljonile eurole. Esimese rikkumise korral saab füüsilisele isikule määrata sunniraha kuni 5000 eurot ja järgmistel kordadel kuni 50 000 eurot, kehtivas seaduses on see vastavalt 1200 ja 3200 eurot. Juriidilisele isikule kasvab sunniraha esimese rikkumise korral 3200 eurolt kuni 32 000 euroni ja järgmistel kordadel 32 000 eurolt kuni 100 000 euroni.

Teise lugemise käigus tehti eelnõusse kaks muudatust – üks muudatus laieneb ELi direktiivile ja teine on eelnõu täpsustav muudatus.

Valitsuse algatatud pakendiseaduse muutmise seaduse eelnõuga (358 SE) võetakse Eesti õigusesse üle nn kilekottide kasutamist piirav direktiiv, millega soovitakse 2019. aasta lõpuks vähendada õhukeste kilekottide kasutamist 90 kilekotini inimese kohta aastas. 2025. aasta lõpuks soovitakse sama number tuua 40-ni. Direktiivi ülevõtmise tähtaeg oli eelmise aasta 27. novembril.

Seaduse jõustumisel tuleb poodides ostjatele pakkuda kilekottide kõrval ka teisi pakendamise võimalusi, mida juba ka tehakse. Näiteks pakutakse paber-, riide- ja võrkkotte, ka korduvkasutatavaid plastikkotte.

Alates 2019. aastast keelatakse poodides suuremate kilekottide tasuta jagamine, näiteks puudutab see müügikampaaniate ajal ostude jaoks massiliselt jagatavaid kilekotte. Kehtima jääb erand, mille järgi tohib kasutada väiksemaid õhukesi kilekotte lahtise toidukauba esmaseks pakendamiseks, näiteks liha või köögiviljade ostmisel või hügieeni otstarbel kilepakendis piima ostmisel.

Teise lugemise käigus tehti eelnõusse tehnilisi muudatusi.

Riigikogu lõpetas kahe eelnõu esimese lugemise:

Valitsuse algatatud karistusseadustiku ja välismaalaste seaduse muutmise seaduse eelnõu (385 SE) on seotud naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsiooni ehk Istanbuli konventsiooni ratifitseerimise ettevalmistamisega.

Põhimuudatustega kriminaliseeritakse ahistav jälitamine, tahtevastane abielu, naise suguelundite sandistav moonutamine ja inimkaubanduse ohvrilt seksi ostmine. Samuti laiendatakse alaealiste vastu toimepandud kuritegude ringi, mille puhul aegumistähtaeg peatub kuni ohvri täisealiseks saamiseni.

Istanbuli konventsioonist sõltumata tunnistatakse eelnõuga kehtetuks nõue, mille kohaselt peab kohtu määratavat psühhiaatrilist sundravi algselt kohaldama statsionaarsena. Muudatuse kohaselt võib kohe rakendada ka ambulatoorset sundravi, mille raames kehtestatakse inimesele raviplaan, mille täitmist haigla regulaarselt kontrollib. Muudatus võimaldab paindlikumat ja efektiivsemat ressursikasutust nii raviasutuste kui patsientide seisukohast.

Läbirääkimistel Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel sõna võtnud Heljo Pikhof tundis heameelt, et naiste vastase vägivalla ja perevägivalla temaatika on jõudnud tähelepanu keskmesse. Ta pidas oluliseks kaitsta kõiki ohvreid igasuguse vägivalla eest.

Valitsuse algatatud äriseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (384 SE) näeb ette sulgeda kodanike vastuvõtt Tartu Maakohtu kinnistus- ja registriosakonna kantseleides ning suunata nad kasutama e-teenust. Kohtulike registrite andmete ja toimikudokumentidega on jätkuvalt võimalik tutvuda ja neist väljatrükke teha notaribüroos või siis vastava veebilehe kaudu. Notarite Koda peab tagama võimaluse äri- ja avalike toimikutega tasuta tutvuda ühes notaribüroos Harju, Tartu, Pärnu ja Ida-Viru maakonnas.

Endiselt on võimalik näha endaga seotud äriühingute, mittetulundusühingute või sihtasutuste andmeid ja dokumente äriregistri teabesüsteemist. Samuti on tasuta kättesaadav iga äriühingu, mittetulundusühingu või sihtasutuse registrikaart, millelt on nähtavad kõik äriregistrisse või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantavad andmed. Kinnistusraamatu puhul näeb kinnisasja omanik samuti endaga seotud andmeid ja dokumente tasuta.

Tartu Maakohtu kinnistus- ja registriosakonnad haldavad kõiki kinnistus- ja registriasju üle Eesti ning avalikkusele suletakse kokku kaheksa kantseleid. Statistika kohaselt on juba praegu e-teenuste kasutatavus ligikaudu kümme korda suurem kui kohapealne teenuste kasutamine. Kinnitatud väljatrükke võeti 2015. aastal kinnistusosakonnast 343 ja registriosakonnast 2145. Suurima mahu moodustavad äriregistri registrikaardi väljatrükid, mida 2015. aasta andmetel soovisid 90 protsendil juriidilised isikud.

Kohtulikud registrid on kinnistusraamat, laevakinnistusraamat, abieluvararegister, äriregister, mittetulundusühingute ja sihtasutuste register ning kommertspandiregister.

Istungi stenogramm

Allikas: Riigikogu uudised

Sisselogimine
Kasutaja
Parool
 - Registreeru
Reklaam
ansambel
Lingid

VÄETISEREGISTER
LINNUPELETUSPALL
TAIMEKAITSE-VAHENDID 2016
PUUVILJATAIMEDE KAHJUSTAJAD
VIINAMARJAD
TOALILLED
KOMPOST
OHUSTAVATE VÕÕRLIIKIDE NIMEKIRI
KÖÖGIVILJAD
TOMAT KASVUHOONES
EESTI KARTULISORDID
TAIMEHAIGUSED
EESTI TAIMED
EESTI SORDIVARAMU
TAIMEVAHETUS
SOOVITUSSORTIMENT
TURUSTAMISE STANDARDID
      Kui Sa oma aiamuredele mujalt lahendust ei leidnud, küsi foorumist
© Aiandus.ee Kõik õigused kaitstud. Selle portaali ühtki osa ei tohi jäljendada ega kasutada muudes väljaannetes ilma Aiandusinfo Oü haldaja kirjaliku loata.