Aiandus.ee
Avaleht | Teated | Ilm | Kontakt
MTÜ Loodusajakiri uudiskiri 22.02.2017 (2017-02-22 11:55:46)

Loodusajakiri soovitab

LOODUSAJAKIRJA SÕNUMEID


Kui soovid endale just sellist Eesti Looduse logoga termost, siis võta osa meie matkapaikade kampaaniast! (foto: Triin Nõu)

Ootame eestlaste lemmikmatkapaiku!

Saabuva vabariigi aastapäeva puhul kutsub Eesti Looduse toimetus ajakirja Facebooki-lehel teada andma, milline on sinu lemmik matkasihtkoht Eestis. Kirjutada võib ka oma unistuste matkapaigast, kuhu soovitakse minna. Ainus nõue on, et koht peab asuma Eestis. Kui kellelgi on toredaid fotomälestusi oma retkest, siis võib kommentaari juurde lisada ka pildi. Kampaania kestab 23. veebruarist kuni 5. märtsini. Kõigi vastajate vahel loosime 6. märtsil välja kolm ajakirja logoga 0,5 l termost ja kolm raamatut "Sammud omas Eestis".

Eesti Looduse Facebooki-lehel on juba üle 7200 jälgija. Kui sa pole veel meie lehe fänn, siis liitu sellega siin.


Zooloog Peep Männil saab sõna Kuku raadio selle nädala saates "Loodusajakiri" (foto: Toomas Jüriado)

Loodusajakiri Kukus: metskitsest ja kunagiste kurjategijate kolpadest

Iganeljapäevases Kuku raadio saates "Loodusajakiri" tutvustame sel nädalal Eesti Looduse veebruarinumbri kaaneartiklit "Aasta loom metskits oma levila põhjaosas", mille on kirjutanud keskkonnaagentuuri eluslooduse osakonna zooloogid Inga Jõgisalu ja Peep Männil. Männil räägib metskitse seisundist ja mõjust ilvese arvukusele, aga ka sellest, miks tuleks muuta sokkude jahihooaja pikkust ja kas talvine lisasöötmine on vajalik.

Kahel järgmisel nädalal pajatab TÜ ajaloo- ja arheoloogiainstituudi doktorant Martin Malve oma avastustest. Tema kirjutatud on Horisondi talvenumbri kaanelugu "Millest kõnelevad Tallinna võllamäe koljud?". Intervjuud on teinud Toomas Jüriado. "Loodusajakirja" saateid saab järelkuulata Kuku veebilehelt.


Jätkub Eesti Looduse lugejamäng

Taas ootame vastust ETV saates "Osoon" esitatud lugejamängu küsimusele. Kuuenda vooru küsimus esitati 13. veebruari "Osoonis", mida saab järelvaadata siit. Vastuse leiab Eesti Looduse veebruarinumbrist ning see tuleb ära saata hiljemalt 4. märtsil aadressil osoon@loodusajakiri.ee või tavapostiga: Eesti Looduse toimetus, Veski 4, 51005 Tartu.

Varasemate voorude küsimused ja vastused ning loosi tahtel raamatu võitnud inimeste nimed leiab Eesti Looduse veebilehelt.

EESTI SÕNUMEID


Must-toonekurg on üks Nursipalu harjutusvälja paljudest kaitsealustest liikidest (foto: Wikipedia)

Nursipalu harjutusvälja arendusprojekt tuleb peatada

Kodanikuliikumine Eesti Metsa Abiks (EMA) on pöördunud riigikogu ning kaitse- ja keskkonnaministri poole kirjaga, milles nõuab nii Eestis kui ka maailmas oluliste loodusväärtuste kaitset Võrumaal Keretü soos ja selle ümbruses. Kõnealuse piirkonna kaitse alla võtmine algatati 2014. aastal. 2015. aasta novembris allkirjastas keskkonnaminister Marko Pomerants käskkirja, mille järgi alustati kaitse-eeskirja menetlust. Paraku ei ole sellega siianikuigi palju edasi mindud.

Aluse algatada kaitseala loomise eelnõu andis ministeeriumile säästva Eesti instituudi eksperdihinnang Keretü soo ja selle ümbruse loodusväärtuste kohta. Selles on rõhutatud piirkonna suurt looduskaitseväärtust ja tungivat vajadust luua Keretü looduskaitseala. Alal on teada 47 kaitsealust liiki, kellest arvukaim rühm on linnud.

Samal ajal on kaitseministeerium valmistanud aktiivselt ette Nursipalu harjutusvälja arendust. Ent see õppeväli asub kavandatava kaitseala kõrval: harjutusvälja piir langeb kokku loodava kaitseala piiriga. Harjutusalale tulevad mitmesugused rajatised ja sõjalise väljaõppe taristu. Selleks on vaja raadata ulatuslikult metsa ja rajada teevõrk. Samuti puhastatakse Haki oja ja süvendatakse alal paiknevad kuivenduskraavid.

Need tegevused avaldavad selget negatiivset mõju kogu Keretü-Nursipalu piirkonna loodusele, sh seavad ohtu kavandatava kaitseala loodusväärtused. Sestap on EMA aktivistid seisukohal, et Nursipalu harjutusvälja projekt tuleb peatada. Kõigepealt on vaja luua Keretü looduskaitseala ning alles siis hakata hindama harjutusvälja arendusplaanidega kaasnevaid keskkonnamõjusid. Paradoksaalsel kombel talitatakse risti vastupidi. Keskkonnaamet on otsustanud jätta kaitse-eeskirja eelnõu esialgu avalikustamata, lähtudes kaitseministeeriumi ettepanekust oodata ära harjutusvälja projekti keskkonnamõjude hinnangu tulemused.

Juhuks, kui riik Nursipalu elanike ja keskkonnaaktivistidega avatumat koostööd ei tee, on liikumisel plaanis korraldada ulatuslikum teavituskampaania. Selle siht on juhtida tähelepanu, kuidas riik võib oma rabeda tegutsemisega tekitada jäädavaid looduskahjusid.

Loodusajakiri/EMA


Tillunire kraav asub Väikese väina tammi mandripoolses otsas (allikas: maa-ameti geoportaal)

Väikese väina selts hakkab puhastama Tilluniret

Väikese väina parema seisukorra eest võitlev selts eesotsas Heiki Hansoga soovib puhastada läbi Väikese väina tammi kulgeva Tillunire. Plaan on kraavist eemaldada setted ja puhastada suudmed pilliroost. See aitaks veel Tillunires paremini liikuda, üksiti tekiks läbipääs kaladele ja väiksematele veesõidukitele.

Nõusoleku teha voolusängi puhastustöid on andnud nii keskkonnaamet kui ka maanteeamet, oma juhtnöörid on edastanud valguskaabli omanik Telia. Samuti on suheldud Muhu vallavalitsuse, maa-ameti ja õhuliinide omaniku Eleringiga.

Kui kõik vajalikud kinnitused ja load on olemas, saab selts hakata otsima tööde tegijat. Tööde maksumus selgub pakkumuste põhjal. Vajalik summa loodetakse kokku saada Tillunire puhastamise fondi kaudu kogutud rahast: praegu on annetatud pisut üle 2000 euro. Ettevõtmist saab igaüks toetada, kandes oma panuse MTÜ Väikese väina seltsi kontole EE862200221062535761, selgitusse tuleb märkida "Tillunire". Tillunire kraav loodetakse puhtaks saada sel kevadel.

Endiselt toetab Väikese väina selts ka mõtet rajada tulevikus tammi sisse avad, mis hõlbustaksid veevahetust eri mereosade vahel ja seeläbi paraneks väina kalastiku seisund.

Uudistaja


Väike hallhüljes Pärnu lahel (foto: Roland Müür)

Hülgepoegadest tuleb eemale hoida

Kätte on jõudnud hüljeste poegimisaeg: nad toovad oma pojad merejääl ilmale veebruari teisest poolest märtsi keskpaigani. Seetõttu on paslik meelde tuletada, et hüljeste häirimine võib olla ohtlik nii hülgepoegadele kui ka inimestele, kuna poegi kaitsvad emasloomad võivad segajat rünnata.

Läänemere kolmest hülgeliigist elutsevad Eesti vetes hallhüljes ja viigerhüljes. Vahel harva võib sattuda meile ka randalhüljes, kelle elupaigad on Läänemere lõunaosas, Lõuna-Rootsis ja Taani väinades. Poegimise ajal hoiavad hülgeemad tavaliselt inimesest eemale. Ent lihtsaim on seda teha külmadel talvedel, kui meri on suures ulatuses jääs. Soojemate talvede kesiste jääolude tõttu on nad sunnitud suunduma sinna, kus parasjagu leidub jääd, vahel tuleb valida ka mõni kõrvaline väikesaar. Samas sobib maismaa poegimiseks vaid hallhülgele, ohustatud ja väikese arvukusega viigerhülged suudavad järglasi ilmale tuua vaid jääl.

Keskkonnaameti looduskaitseosakonna nõuniku Roland Müüri sõnul eelistavad hülged poegida külmal puhtal lumel, ent soojematel aegadel tuleb neil külg külje kõrval lesida mustal ja niiskel pinnal. Poristes oludes haigestutakse aga kergemini ning suuremad võivad kogemata väikestest üle roomata, mistõttu poegade suremus võib olla suur. Seda enam on tähtis, et inimesed rannale tulnud hülgeid ei häiriks, vaid võimaldaksid neil rahus kosuda ja kasvada.

Sündides kaalub hallhüljes 11‒12 kg, kuid imetamise ajal kosub jõudsalt: kuni 2 kg päevas. Selle põhjuseks on hülgepiima erakordselt suur, umbes 50-protsendine rasvasus. Imetamine kestab kolm nädalat, seejärel peavad noored hülged juba iseseisvalt hakkama saama.

Teadlased on vanu küttimisandmeid analüüsides leidnud, et sadakonna aasta eest elas Läänemeres umbes 80 000 ‒ 100 000 hallhüljest. Intensiivne küttimine ja mere saastatus vähendasid loomade hulka 1970. aastatel märkimisväärselt: nende arvukus oli siis vaid 5‒7% esialgsest. Nüüdseks on hallhüljeste arvukus hakanud taastuma: Läänemere asurkond on suurenenud 5‒6% aastas, ulatudes pisut üle 30 000 isendi.

Keskkonnaamet


Valgetähe IV klassi teenetemärk (foto: Toomas Kukk)

Riigi teenetemärgiga tunnustati mitut meie ajakirjade kaasautorit

Riigipea Kersti Kaljulaid andis Eesti vabariigi 99. aastapäeva puhul teenetemärke mitmele loodusteadlasele ja loodushariduse edendajale. Enamik neist on oma valdkonda tutvustanud Loodusajakirja trükiste, sh Eesti Looduse veergudel.

Valgetähe IV klassi märgi on pälvinudökotoksikoloog Anne Kahru, atmosfäärifüüsik Sirje Keevallik, rahvaluuleteadlane Mare Kõiva ja biotehnoloog Raivo Vilu. Valgetähe V klassi teenetemärgi said hariduselu edendaja Ülle Kikas, geoloog Rein Raudsep ning zooloog ja looduskaitsja Tõnu Talvi. Kokku andis president tänavu teenetemärke 113 inimesele, avaldades sellega riigi tänu neile, kelle kutsetöö ja pühendumuse toel saab Eesti tugevamaks, suuremaks ja hoolivamaks.

Loodusajakiri


Allikas: Omniva

Aasta lind on kujutatud postmargil

Omniva ja Eesti ornitoloogiaühing on välja andnud aasta linnu postmargi, ümbriku ja postkaardi. Margil on kujutatud turteltuvi, kaardil kaelus-turteltuvi ja ümbrikul mõlemad tänavuse aasta linnud. Komplekti on kujundanud tuntud margikunstnik Vladimir Taiger, kes on varemgi olnud aasta linnu margi kujundaja. Turteltuvi margi nominaalväärtus on 0,65 eurot.

Mõlemad turteltuvid on meie kõige vähem uuritud linnuliigid. Paraku on nii turteltuvi kui ka kaelus-turteltuvi arvukus Eestis aja jooksul tunduvalt vähenenud. Kaelus-turteltuvi võib meil enamasti kohata pargilaadsetes elupaikades, ta on Eestis aasta ringi. Seevastu turteltuvi saabub meile aprilli teises pooles ja viibib siin kuni oktoobri keskpaigani.

Esimene postmark aasta linnu sarjas ilmus Eesti ornitoloogiaühingu algatusel 2001. aastal ja sellel on kujutatud kiivitaja (kunstnikud Signe Viilik, Janno Poopuu). Tänavuse ja ka varasemate margikomplektiga saab tutvuda Omniva internetilehel http://bit.ly/2lrErLF.

EOÜ


Munakivitee Nõva puhkealal (foto: Jüri Pere / RMK)

Mullu käidi RMK puhke- ja kaitsealadel rekordarv kordi

Riigimetsa majandamise keskuse puhke- ja kaitsealadel käidi möödunud aastal 2,3 miljonit korda, s.o 100 000 võrra rohkem kui aasta varem. Menukaimad puhkealad on Tallinna ja Nõva ümbruses, rahvusparkidest seatakse kõige sagedamini sammud Lahemaale ja Soomaale. Külastuste arv suurenes mullu enim aga Haanjas ja Karulas, Aegviidu ja Kõrvemaa piirkonnas ning Tartu ja Jõgeva kandis.

RMK külastuskorralduse osakonna juhi Marge Rammo sõnul mõjutab metsas käimist suuresti ilm. Eelmisel aastal olid suplusolud pigem viletsad, seevastu oli suurepärane seeneaasta, mistõttu käidigi märksa sagedamini metsas kui rannas.

RMK-l on Eestis üle 200 matkaraja, neist kõige populaarsemad on Taevaskodade matkarada Põlvamaal (mullu 59 152 külastust), Rannametsa-Tolkuse looduse õpperada Pärnumaal (45 399 külastust), Viru raba õpperada Lahemaal (37 135 külastust) ja Riisa õpperada Soomaal (25 973 külastust).

Igal aastal tehtavate külastusuuringute põhjal selgub, et enim meeldib looduses puhata 25-44-aastastele inimestele, naisi on nende hulgas veidi rohkem kui mehi. 85% loodusturistidest tunneb, et looduses viibimine suurendab nende sotsiaalset, vaimset ja füüsilist heaolu.

RMK


Norras leviva kurtumushaigus tõttu tuleb jälgida ka Eesti hirvlasi (foto:Janno MIkk / Wikipedia)

Norras hirvlasi tabanud kurtumushaiguse tõttu alustatakse seiret ka Eestis

Möödunud aasta aprillis ja mais avastati Norras elutsevatel hirvlastel esimesed kroonilise kurtumushaiguse (CWD) juhtumid Euroopas. Seetõttu on Euroopa toiduohutusamet otsustanud alustada kolm aastat kestvat seiret, kus uuritakse peale Norras elavate isendite ka Soome, Rootsi, Islandi, Eesti, Läti, Leedu ja Poola hirvlasi. Meil elutsevad hirvlastest metskits ja põder, aga ka puna-, tähnik- ja kabehirv.

Varem on Eestis kurtumushaiguse seiret tehtud aastatel 2007‒2009. Toona ei leitud looduses elava 7 punahirve, 8 metskitse ja 22 põdra ajuproovist CWD-d. Euroopa toiduohutusameti hinnangul on kroonilise kurtumushaiguse puhul oht inimeste tervisele väike.

Kurtumushaiguse tekitaja on nakkuslik valguosake ehk prioon, mis põhjustab muutusi loomade käitumises ja haiglast kõhnumist; haigus lõpeb alati surmaga. Haiged loomad eritavad haigustekitajaid sülje ja väljaheidetega. Samuti on nakkusallikad haigete loomade korjused. Teised loomad võivad nakatuda näiteks süües rohtu, mis on kasvanud nakatunud mullas. Haiguse prioonid on väga vastupidavad ja säilivad keskkonnas aastaid.

Veterinaar- ja toiduamet


Nelja zooloogi loodus- ja teadusblogi kogub populaarsust

Neli Tartu ülikooli zooloogi on loonud uue elusloodust ja teadust populariseeriva blogi, mille postitusi on nüüdseks loetud tuhandeid kordi. Blogisse kirjutavad Tuul Sepp, Randel Kreitsberg, Jaanus Remm ja Andro Truuverk; rühmitis kutsub end intrigeeriva nimetusega Zooloogid 2.0. Blogi saab lugeda võrgupaigas https://zooloogiablogi.ee.

Lugejal on blogi vahendusel võimalus võtta ühendust nii linde, kalu, putukaid kui ka imetajaid uurivate teadlastega, ühtlasi lugeda huvitavaid looduslugusid. Näiteks on TÜ loodusmuuseumi entomoloog Andro Truuverk kirjutanud aasta alguses toimunud Tšiili-reisist ja loodusmuuseumi 215. aastapäeva puhul uue hingamise saanud haruldastest objektidest.

TÜ loodusmuuseum ja botaanikaaed


Tõenäoliselt saavad Tallinna loomaaia jääkarud Friida ja Nora juba sügisel uude polaariumi (foto: Maaja Kitsing / Tallinna loomaaed)

Jääkarude polaariumi ehitus edeneb plaanipäraselt

Tallinna loomaaia jääkarude uue kodu ehitus on sujunud kavandatud tempos. Rajatud on veevarustus ja kanalisatsioon, tehtud on enamik betoonitöid välibasseinides ja veetöötluse tehnohoone maa-aluses osas, samuti vaateplatvormide pandustel. Keeruka veetöötlustehnoloogia on polaariumi jaoks projekteerinud Schöttli Keskkonnatehnika ja kogu uue ekspositsiooni ehitab valmis Astlanda Ehitus. Kompleks on kavas avada tänavu septembris.

Heategevusprojekti "Jääkaru uus kodu" raames hakkas Tallinna loomaaed koos loomaaia sõprade seltsiga koguma annetusi 2012. aastal. Selle ajendas oht, et kehvade elutingimuste tõttu tuleb jääkarud Tallinnast mujale kolida. Projekti eestvedaja on algusest peale olnud sõprade seltsi juhatuse liige Veronika Padar; nüüdseks on annetustena kogutud 350 000 eurot. Tublisti on aidanud Tallinna linnavalitsus, kes on kahe aasta jooksul eraldanud jääkarude uue kodu jaoks kokku 2,5 miljonit eurot.

Loomaaias elab praegu neli jääkaru: isane Nord ja emane Friida ning nende kaks järglast, 2013. aastal sündinud Nora ja mullu novembris ilmavalgust näinud veel nimetu jääkarupoeg.

Tallinna loomaaed


TASUB OSALEDA


Loodusõhtu pidevas muutumises olevast metsast

Täna kohtutakse Kõpu külastuskeskuses maastikuökoloog Anneli Paloga, kes kõneleb muutustest metsamaastikus. Loodusõhtu algab kell 18, osalustasu on 2 eurot. Kõpu külastuskeskuses asub Viljandimaal Kõpu vallas Tipu külas.

Tipu looduskool


Millist ilma on oodata Eesti sünnipäeval? (foto: Katre Palo)

Ennusta Eesti vabariigi sünnipäeva ilma!

Keskkonnaagentuur ja riigi ilmateenistus korraldavad Eesti vabariigi sünnipäeva eel taas ilmaennustusvõistluse. Tuleb ennustada, mis on Eesti keskmine õhutemperatuur 24. veebruaril kell 12.

Ilma on oodatud ennustama kõik huvilised olenemata asukohast, vanusest või soost. 0,1-kraadise täpsusega ennustus tuleb kirja panna keskkonnaagentuuri või riigi ilmateenistuse Facebooki-lehele. Postitusi saab saata kuni 23. veebruari keskpäevani. Kõigi õigesti ennustajate vahel loositakse välja kingipakk. Võitjad tehakse teatavaks 27. veebruaril.

Keskkonnaagentuur


Roheväljakutse: 10 päeva looduse ja iseenda heaks

Eesti roheline liikumine kutsub liituma kampaaniaga "Roheväljakutse". Tegu on üle-eestilise ettevõttega, mille siht on innustada inimesi muutma oma eluviisi keskkonnahoidlikumaks. Huvilised saavad kampaanias kaasa lüüa 1.‒10. märtsini.

Osalejatel tuleb iga päev lahendada mitmesuguseid keskkonnateadlikkusega seotud ülesandeid. Teemade valdkond on lai: säästlik tarbimine, jäätmete sortimine, tervis, toitumine jms. Ülesande raskusastme võib ise valida, juurde saab lugeda ja vaadata põnevaid materjale, miks see tegevus on keskkonnahoiu mõttes oluline. Ülesannete täitmise kohta tuleb osalejatel anda märku postituse või fotoga kampaania Facebooki-lehel, ühtlasi võib soorituse kohta saata meili kampaania e-posti aadressile. Kindlasti on oodatud osalema ka need, kes juba järgivad keskkonnahoidlikku eluviisi.

Kõigil, kes on kampaanias edukalt osalenud, on võimalus võita auhindu: elektriauto kolmepäevane kasutusõigus, nädalavahetuse puhkus Võrumaal asuvas Palometsa loodusmajas ja räätsamatk rabas neljale inimesele. Ühtlasi loositakse välja kinkekaarte ja komplekte kampaania toetajatelt. Auhinnad on pannud välja Elektritransport, Loodusajakiri, ajakiri Sensa, JOIK, Ruunipizza ja Biomarket. Rohkem teavet roheväljakutse kohta leiab võrgupaigastt www.roheline.ee.

ERL


Keiserpingviini pojad (foto: Hannes Grobe/Wikipedia)

Pingviinid Eesti loodusmuuseumis

Igal aastal hakatakse veebruarikuus rääkima pingviinide paraadist. Ent kas pingviinid päriselt kokku tulevad ja marssima hakkavad? See selgub 23.‒26. veebruaril Eesti loodusmuuseumis, kus saab teada, kas pingviinid oskavad marssida, kas vees saab seda teha, mis pingviinidele meeldib jms. Paraad avatakse pidulikult 23. veebruaril kell 11.

Eesti loodusmuuseum (Lai 29a, Tallinn) on pühade ajal lahti järgmistel aegadel: 23.02 kell 10‒16, 24.02 kell 12‒15 ning 25. ja 26.02 kell 10‒17. Muuseumipilet maksab 5 eurot, sooduspilet 3 eurot.

Eesti loodusmuuseum


Kahepaiksetest tuleb kevadvaatluste võistlusel üles märkida rohukonna laulu esmakuulmise kuupäev (foto: Katre Palo)

Märtsi esimesel päeval algab kevadvaatlusvõistlus

Iga-aastane loodushariduslik aktsioon "Tere, kevad!" algab taas. Loodusvaatlusi on oodatud tegema lasteaedade vanemate rühmade lapsed ning 1.-9. klassi õpilased koos õpetajate ja vanematega. Kevadmärkide otsing kestab 1. märtsist kuni mai lõpuni.

Vaatlusandmeid oodatakse 36 Eestis tavalise looma- ja taimeliigi kohta: kirja tuleb panna nende kevadine ilmumiskuupäev. Kevadekuulutajateks on valitud esimesena õitsema hakkavad taimed (nt sinilill, paiseleht), saabuvad rändlinnud (nt põldlõoke, kuldnokk), esimestena ärkavad liblikad (koer- ja lapsuliblikas) ja kahepaiksed (rohukonn) ning esimesed seened (kevadkogrits). Loodusvaatlused tuleb sisestada kevadvaatluste portaalis tere.kevad.edu.ee.

Peale loodusvaatluste saab "Tere, kevad!" võrgupaigas laadida üles oma joonistusi kevadekuulutajatest ja kevadluuletusi. Osaleda saab ka kevadfotode võistlusel ja loodusviktoriinil, kus lapsed on nii küsijate kui ka vastajate rollis. Projektist oodatakse osa võtma ka vene keelt kõnelevaid lapsi, kes leiavad ürituse veebilehelt olulisemad juhendmaterjalid vene keeles. Muus osas on töökeel eesti keel.

Kampaania "Tere, kevad!" siht on lähendada lapsi loodusele ja õpetada neid märkama muutusi looduses. Möödunud aastal osales 500 rühma, kuhu kuulus kokku 8350 last üle Eesti.

Projekti "Tere, kevad!" meeskond


Orhidee Coelogyne cristata (foto: Orchi/Wikipedia)

Orhideenäitused Tallinnas ja Tartus

Alates uue nädala reedest kuni 12. märtsini on orhideehuvilised oodatud nii Tartu kui ka Tallinna botaanikaaeda orhideenäitustele. Tallinnas saab näha loodusest pärit haruldasi liike kõrvuti inimeste aretustööna ilmavalgust näinud sortidega. Tartus valitakse näituse raames ka kauneim orhidee: võistlevad kodudest näitusele toodud orhideetaimed. Esikolmik selgub rahvahääletuse teel.

Näitused on Tallinna botaanikaaias lahti E‒P kell 11‒16 ja TÜ Tartu botaanikaaias E‒P kell 10‒17.

Uudistaja


Siisikese isaslind (foto: Sławek Staszczuk / Wikipedia)

Õpilasi oodatakse linnuviktoriinile

Tartu ülikooli loodusmuuseum kutsub 6.‒9. klassi õpilasi osalema linnuviktoriinil, kus selgitatakse välja Eesti parimad noored linnutundjad. Viktoriin toimub 29. märtsil kell 11.45‒15 Tartus Vanemuise 46 ringauditooriumis ja loodusmuuseumis.

Linnuviktoriinil esitatakse küsimusi Eesti lindude kohta. Vastata tuleb nii kirjanduse põhjal koostatud küsimustele kui ka tunda linnuliike välimuse, laulu ja häälitsuste järgi. Parimatele noortele linnutundjatele on auhinnad välja pannud ajakiri Eesti Loodus, Eesti ornitoloogiaühing ja TÜ loodusmuuseum. Pärast viktoriini toimuvad loodusmuuseumis ekskursioonid ja saab vaadata püsinäitust "Maa. Elu. Lugu".

Viktoriinile on aega registreeruda kuni 20. märtsini või kuni kohtade täitumiseni. Täpsem teave võistluse kohta on viktoriini teemalehel.

TÜ loodusmuuseum


Tartu observatoorium Tõraveres (foto: Tartu observatoorium)

Avalik vaatlusõhtu Tõraveres

Reedel, 3. märtsil kell 19 algab Tartu observatooriumis Tõraveres avalik vaatlusõhtu. Avatud on suure teleskoobi torn ja stellaariumi ruumid. Pilves ilma korral tegutsetakse ainult stellaariumis. Üritus on tasuta!

MAAILMAST


Uuest Zealandia mandrist ulatub üle veepinna vaid 6% alast, sh Uus-Meremaa (foto: NASA)

Zealandia, uppunud manner

Uus-Meremaa geoloogid on juba mõnda aega tagasi leidnud Vaikse ookeani kaguosa alt uue mandri, mida on hakatud kutsuma Zealandiaks (New Zealand - Uus-Meremaa). Seda suuresti nähtamatut maailma võiks nimetada lausa seitsmendaks või kaheksandaks mandriks. Kui meie oleme harjunud õpetusega kuuest maailmajaost ja kuuest mandrist, siis enamik ingliskeelsest maailmast räägib seitsmest maailmajaost ehk mandrist: nende jaoks on need üks ja sama, ning Põhja-Ameerikat ja Lõuna-Ameerikat käsitletakse eraldi.

Geofüüsikaliste andmete järgi on ala, mis hõlmab Uus-Meremaa ja Uus-Kaledoonia saared, ligi viie miljoni ruutkilomeetri suurune terviklik maakooreosa. Kui me kujutaks ette, et maailmamerest on kogu vesi välja lastud, oleks Zealandia täiesti selgelt omaette, Austraalia mandrist geoloogiliselt eraldatud maailmajagu. Eesti keeles võiks seda nimetada Meremaa mandriks.

Kuna ükski institutsioon ei tegele mandrite/maailmajagude ametliku määratlusega, peavad Zealandia "avastajad" lootma, et piisavalt paljud teised uurijad tunnustaks uut mandrit. Muidu jääb nende ettepanek lihtsalt teabekilluks ning geograafiaõpikutes ei tehta radikaalseid muutusi.

Zealandia teooria pooldajad eesotsas Nick Mortimeriga Dunedinist Uus-Meremaal on nüüdseks ligi kümme aastat teinud lobitööd. Oma viimases artiklis väidab Mortimer koos kolleegidega, et Zealandia hakkas ürgsest Gondwana hiidmandrist eralduma umbes 100 miljonit aastat tagasi. Maakoore rebenemisel tekkinud rifti tõttu muutus Zealandia küll iseseisvaks, kuid üksiti laam õhenes, kuni ajapikku vajus peaaegu kogu manner vee alla. Tänapäeval ulatub vaid umbes 6% Zealandiast üle veepinna, hõlmates Uus-Meremaa ja Uus-Kaledoonia saared.

Maakera gravitatsioonivälja põhjal koostatud satelliidikaartidelt on näha, et Zealandia on tõepoolest eraldi maakooreosa. Mortimeri sõnul tõendavad Zealandia mandrilist päritolu ka merepõhjast võetud analüüsid, mille järgi ilmneb selge erinevus ümbritsevate veealuste platoode vulkaanilisest päritolust. Manner näib olevat ehituslikult terviklik ega koosne lihtsalt eri maakooretükkidest.

Isegi kui maailma geoloogid ja geograafid kord tunnustavad Zealandiat omaette mandrina, võtab see kindlasti veel tükk aega. Samas on Mortimeri töörühma uurimus pööranud tähelepanu suurele kitsaskohale maateadustes: senini puudub üheselt määratletud mandri/maailmajao definitsioon.

Kui Zealandia siiski kunagi geograafiaõpikutesse ei jõua, aitavad selle uppunud mandri uuringud biogeograafidel vähemalt paremini mõista, kuidas on tekkinud Uus-Meremaa endeemsed taime- ja loomaliigid. Ka maateadlastele jagub mõtteainet: Zealandia uuringud võimaldavad mõista laamtektoonika iseärasusi, eriti mandrite lagunemise ja vajumise nüansse.

Nature/Loodusajakiri


Valgevene Valožõni rajooni linnuks on valitud jäälind, keda on nüüd hakatud kujutama ka linnaruumis, vaata pilte siit (foto: Andreas Trepte / Wikipedia)

Kampaania Valgevene moodi: jäälinnud linnatänavatel

Valgevene linnukaitseorganisatsioon APB-BirdLife Belarus on leidnud nutika viisi, kuidas innustada kohalikke elanikke oma looduse üle uhkust tundma ja neid linnukaitsesse kaasata. Nimelt hakkasid nad USA osariikide eeskujul valima Valgevene rajoonidele rajoonilindu. Esialgu korraldasid nad prooviprojekti, kuhu oli haaratud paar rajooni.

Algust tehti Slutski rajoonis, kus rajoonilinnuks valiti ööbik. Järgnes Vitsebski oblasti Mjorõ rajoon, mille linnuks sai sookurg. Nende kahe rajooni edu ajel otsustas APB sammu edasi astuda ja valida rajoonilinnu ka Valožõni rajoonis. Ent mõte ei ole olnud mitte lihtsalt valida lind, vaid teha palju enamat: võitjalinnu auks püstitatakse rajoonikeskuses skulptuur, joonistatakse seinamaalinguid, kohalikud käsitöölised õpetatakse tegema linnuteemalisi suveniire ja maaelanikke koolitatakse korraldama loodusretki.

Valožõni linnuvalimiskampaaniasse suhtuti iseäranis tõsiselt ning võistlus kujunes väga tihedaks. Üsna napilt sai rajooni linnuks jäälind kassikaku ees. Äärmiselt edukaks osutunud kampaania saavutas täielikult oma eesmärgi: kohalikud inimesed on hakanud lindude ja linnukaitse vastu suurt huvi tundma ja osalevad innukalt mitmesugustel üritustel. Valožõni piirkonna linnatänavad on nüüd täis jäälinde: neid on kujutud majaseintel, kujudena pargis ja tänavatel ning suveniiridena poelettidel ( vaata pilte siit).

Projekti jätkuna on linnukaitseorganisatsioon koostanud juhised, kuidas kampaaniat mujal korraldada, näiteks mismoodi valida kandidaate ning kaasata kohalikke elanikke ja võimukandjaid. Valgevenes on kokku 118 rajooni, 16 neist on juba kampaania vastu huvi ilmutanud ja kahes piirkonnas on linnu valimine käsil. Milline lind osutub valituks, ei olegi esmatähtis. Pigem tuleb rõõmustada, et suurenenud on rahva teadmised linnustikust.

BirdLife/Loodusajakiri

Allikas: MTÜ Loodusajakiri uudiskiri

Sisselogimine
Kasutaja
Parool
 - Registreeru
Reklaam
ansambel
Lingid

VÄETISEREGISTER
LINNUPELETUSPALL
TAIMEKAITSE-VAHENDID 2016
PUUVILJATAIMEDE KAHJUSTAJAD
VIINAMARJAD
TOALILLED
KOMPOST
OHUSTAVATE VÕÕRLIIKIDE NIMEKIRI
KÖÖGIVILJAD
TOMAT KASVUHOONES
EESTI KARTULISORDID
TAIMEHAIGUSED
EESTI TAIMED
EESTI SORDIVARAMU
TAIMEVAHETUS
SOOVITUSSORTIMENT
TURUSTAMISE STANDARDID
      Kui Sa oma aiamuredele mujalt lahendust ei leidnud, küsi foorumist
© Aiandus.ee Kõik õigused kaitstud. Selle portaali ühtki osa ei tohi jäljendada ega kasutada muudes väljaannetes ilma Aiandusinfo Oü haldaja kirjaliku loata.