"Pikalt rahaliste ressursside nappuse käes vaevelnud loomaarstiõpe on nii põllumajandus- ja toidutootmise kui toidutarbijate jaoks kriitilise tähtsusega, sest terve loom on tervist toetava ja ohutu toidu eeltingimus. Selleks, et ära hoida loomaarstiõppe alarahastamisest tekkivaid tõsiseid probleeme põllumajandus- ja toidusektorile, on riigi poolt lisavahendite eraldamine loomaarstiõppe täiendavaks rahastamiseks möödapääsmatu," selgitas Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse liige Tiina Saron.

Eesti Maaülikooli kuratoorium arutas oma viimasel koosolekul loomaarstiõppe kliinilise õppe rahastamisega seonduvat. Veterinaarmeditsiini eriala on Euroopa Liidus arvatud seitsme reguleeritud eriala hulka, mis nõuab riiklikku tähelepanu. Nii humanitaarmeditsiini kui ka veterinaarmeditsiini õpe on väga kulukas ja sarnaselt inimese arstidega vajame kompetentseid ning hästi ettevalmistatud loomaarste. Selle õppe üheks oluliseks osaks on kaasagne veterinaarkliinik, mis tänaseks ka Eesti Maaülikoolil olemas.

Kui arstiõpet toetab riik kaudselt läbi riikliku tervishoiusüsteemi, siis veterinaarias haigekassat ei ole ja loomakliiniku kulud tuleb katta õpperahast.

Seega oleme olukorras, kus pideva alarahastuse tingimustes kannatab loomaarstide nõuetekohane ettevalmistus ja lõppkokkuvõttes on kahjukannatajad meie põllumajandustootjad. Kaasaegne põllumajandustootmine on täna tasemel, kus iga detail tootmistsüklis omab suurt tähtsust ja põllumajandusloomade tervis ei ole erand. Õiguslik alus loomaarstiõppe täiendavaks rahastuseks on veterinaarkorralduse seaduses.

Allikas: Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja pressiteade