Aiandus.ee
Avaleht | Teated | Ilm | Kontakt
Riigikogu kiitis heaks meremeeste õigusi kaitsva seaduse (2017-02-16 09:29:42)


Riigikogu võttis vastu kaks seadust.

80 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud meretöö seaduse ja töötajate üleühenduselise kaasamise seaduse muutmise seadus (329 SE), millega võetakse üle kaks Euroopa Liidu vastav direktiiv.  See käsitleb tööaja korraldust siseveetranspordi valdkonnas ja meremeeste tööalaseid õigusi saada tööandjalt infot ning olla kaasatud nende huve puudutavate küsimuste lahendamisel.

Seadus loob meritsi kaupu vedavate laevade laevapere liikmetele, kes töötavad üleühenduselise ettevõtja juures võimaluse osaleda Euroopa töönõukogus. Üleühenduseline ettevõtja on see, kellel on Euroopa Liidu liikmesriikides kokku vähemalt 1000 töötajat ja kahes liikmesriigis kummaski vähemalt 150 töötajat. Eestis vastab nendele kriteeriumitele AS Tallink Grupp.

Euroopa töönõukogu on töötajaid esindav organ, mille koosseisu kuuluvad töötajad igast liikmesriigist, kus ettevõte tegutseb. Töönõukogu eesmärgiks on tagada töötajatele info ettevõttes toimuva kohta ja anda neile võimalus oma arvamuse avaldamiseks töötajate huve mõjutavates küsimustes. Käesoleval ajal on selline võimalus tagatud kõigis teistes sektorites, kui seal tegutseb üleühenduseline ettevõte.

Seadus annab ka seni Sotsiaalministeeriumi kohustuseks olnud meditsiinilise kaugkonsultatsiooni teenuse tasuta osutamiseks sõlmitava halduslepingu sõlmimise kohustuse alates 1. jaanuarist 2018 üle Terviseametile.

87 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud kaitseväeteenistuse seaduse, vangistusseaduse ja väärteomenetluse seadustiku muutmise seadus (346 SE), mille kohaselt on kaitseväelasele määratud distsiplinaararesti võimalik kanda lisaks Kaitseväe arestimajadele ka politsei arestimajades.

Aresti täideviimise kohaks valitakse võimalusel lähim politsei arestimaja. Arestimajja paigutamise korraldab Kaitsevägi, kelle eelarvest kompenseeritakse ka kaitseväelase arestis hoidmise kulu. Seaduse vastuvõtmisel selgitati, et arvestuslikult suunatakse politsei arestimajadesse karistust kandma kuni 100 kaitseväelast aastas ja arest kestab keskmiselt seitse päeva. Peamisteks arestiga karistamise põhjusteks on alkoholi või narkootikumide kasutamine, omavoliline teenistusest puudumine, kaitseväeteenistuses vägivalla tarvitamine, sõjaväelise väljaõppe käigus saadud padrunite ja imitatsioonivahendite omastamine ning korduv mitteallumine.

Riigikogu lõpetas nelja eelnõu teise lugemise

Valitsuse algatatud maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (340 SE) sätestab Maaeluministeeriumi haldusalasse ületoodud regionaalprogrammide alusel kohaliku elu edendamiseks toetuste andmise õiguslikud alused. Samuti ajakohastab ja täpsustab riigiabi, vähese tähtsusega abi ja muu toetuse andmisega seonduvaid aspekte. Regionaalprogrammide rakendamise ja riigiabi andmisega seotud muudatused puudutavad eelkõige rakendavate asutuste tegevust, see tähendab abi andjaid.

Eelnõu muudab ka tuulekaera tõrjeabinõude õiguslikke aluseid. Tuulekaer on kujunenud Eestis raskesti tõrjutavaks umbrohuks, mis võib levida kiiresti ning põhjustada olulist majanduslikku kahju tarbeviljapõldudel. Tuulekaera tõrjumine on tõhus, kui tõrjet tehakse kompleksselt kogu põllumajandussektoris. Kehtiv kord ei aita piisavalt kiiresti tuulekaera levikut piirata ning selle levik Eestis ei ole vähenenud. Raskesti tõrjutava umbrohu leviku efektiivsemaks tõkestamiseks kaotatakse põllumeeste bürokraatlikud kohustused teavitada tuulekaerast Põllumajandusametit ja koostada tuulekaera tõrjekava. Selle asemel saab ohtlikku umbrohtu asuda tõrjuma kohe, kui see põllule ilmub.

Läbirääkimistel sõna võtnud Inara Luigas rõhutas, et eelnõu parandab rahaliste vahendite kasutamise avatust ja läbipaistvust programme hõlmavates piirkondades. Urmas Kruuse sõnul on tähtis panna piir tuulekaera vohamisele ja viia bürokraatia miinimumini. Ta pidas oluliseks tähelepanu pööramist regionaalprogrammide elluviimise tulemuslikkusele.

Valitsuse algatatud isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise seaduse eelnõu (323 SE) täiendab isikut tõendavatele dokumentidele kantud sertifikaatide peatamist ja kehtetuks tunnistamist puudutavat regulatsiooni. Seni sisaldus nimetatud regulatsioon digitaalallkirja seaduses, mis tunnistati e-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste seaduse jõustumisel kehtetuks.

Valitsuse algatatud rakkude, kudede ja elundite hankimise, käitlemise ja siirdamise seaduse ning riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (278 SE) võtab Eesti õigusesse üle kaks Euroopa Komisjoni vastavat direktiivi, mis tagavad kolmandatest riikidest imporditud rakkude ja kudede vastavuse Euroopa Liidu ohutus- ja kvaliteedistandarditele. Eelnõu täpsustab, et uudse ravimi tootmiseks kasutatavate rakkude ja kudedega seotud teave peab olema jälgitav vähemalt seni, kuni see jõuab ravimi tootjani. Direktiivide rakendumise järel peab Ravimiamet registreerima Euroopa Liidu koepangaregistris kõik ettevõtted, kes tegelevad rakkude ja kudede hankimise ning käitlemisega ja kellele on antud vastav tegevusluba, seal hulgas impordisertifikaat.

Seletuskirjas märgitakse, et rakkude ja kudede käitlemisega tegeleb Eestis praegu üheksa ettevõtjat, kellest kaks tegeleb rakkude ja kudede impordiga kolmandatest riikidest. Seaduse jõustumisel tuleb neil kahel ettevõtjal taotleda vastav impordisertifikaat. Uudse ravimi tootja tegevusluba on välja antud ühele ettevõtjale. Uudne ravim on geeniteraapiaks või somaatilise raku teraapiaks ettenähtud ravim või koetehnoloogiline toode. Alates 29. aprillist 2017 antakse kõikidele hangitud ja käideldud rakkudele ning kudedele ja nendest valmistatud toodetele kordumatu Euroopa kood, mis koosneb annetuse ja toote identifitseerimistunnustest.

Valitsuse algatatud ruumiandmete seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (355 SE) tagab regulatsioonide üheselt mõistetavuse, et lahendada praktikas ilmnenud ruumiandmete taristu arendamisega seotud probleemid. Ruumiandmed on sellised andmed, mis otseselt või kaudselt osutavad konkreetsele asukohale või geograafilisele alale. Nende hulka kuuluvad ka andmekogudes hallatavad andmed, mis kirjeldavad ruumiobjektide asukohta, omadusi ja kuju geograafilises ruumis.

Seletuskirjas märgitakse, et kehtiv seadus sätestab, et liikluspinna järgi määratavates lähiaadressides kasutatavad aadressinumbrid määratakse võimaluse korral viisil, mille kohaselt ühel pool liikluspinda kõrvuti asetsevatel maaüksustel või järjestikku paiknevatel hoonetel on paaritud numbrid ja teisel pool liikluspinda asetsevatel maaüksustel või järjestikku paiknevatel hoonetel on paarisnumbrid. Selline valikuline käitumisjuhend on põhjustanud palju vaidlusi ja arusaamatusi. Euroopas on levinud tava, et ühel pool liikluspinda numereeritakse kõrvuti asetsevaid maaüksusi ja järjest paiknevaid hooneid paarituarvuliste numbritega ning teisel pool paarisarvuliste numbritega. Euroopalikku tava tuleks järgida ka Eestis. Selline lähenemine tagab hoonete ja maaüksuste leidmise geograafilises ruumis, mis on koha-aadressi peamisi funktsioone.

Kehtivas seaduses kasutatakse määratlusi tiheasustus ja detailplaneeringu kohustusega ala. Nimetatud mõisted on tekitanud segadust, kuna eri valdkondade spetsialistid sisustavad seda erinevalt ja puudub konkreetne piir tihe- ja hajaasustusega alade vahel. Planeerijad käsitlevad kõiki linnu, aleveid ja alevikke automaatselt tiheasustusena, kuid koha-aadressi määramisel selline lähenemine ei sobi. Hajaasustusaladel võib mõnel juhul (näiteks looduskaitse eesmärkidel) olla detailplaneeringu kohustus, kuid sellistel aladel ei ole otstarbekas rakendada unikaalaadressi ega aadressikohtade järgi adresseerimise nõudeid. Samuti on mõnes Eesti linnas suuri alasid, mis ei ole asustatud ega ole ka lähitulevikus sinna tiheasustust tekkimas (näiteks Paldiski, Kohtla-Järve, Tapa jt). Seetõttu ei ole otstarbekas käsitleda kogu linna maaüksusi kui unikaalaadressi nõudega aadressiobjekte. Seega sõnastatakse nimetatud säte ümber. Praktikas on olnud probleeme geodeetilise märgi mõõtmistöödega, kus kinnisaja omanik on küll taganud juurdepääsu märgile ja lubanud selle hooldustöid, aga mõõtmist mitte, sest seadus seda otseselt ei sätesta.

Äriseadustiku ja mittetulundusühingute seaduse muutmise eesmärk on tagada äriregistri ja mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris koostalitlusvõime aadressiandmete süsteemi infosüsteemiga.

Rahvastikuregistri seaduse muutmise eesmärk on anda volitatud töötlejale õigus luua kuni aadressi aadressiandmete süsteemi infosüsteemis registreerimiseni kohaliku omavalitsuse taotlusel rahvastikuregistrisse ajutised aadressiandmed. See on vajalik, et tagada isikule elukoha registreerimise võimalus ja sellest tulenevad õigused.

Esimene lugemine lõpetati

Riigikogu lõpetas valitsuse esitatud Riigikogu otsuse “Kliimapoliitika põhialused aastani 2050” heakskiitmine eelnõu (362 OE) esimese lugemise.

Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 seab Eesti kliimapoliitika pikaajalised sihid ja suuna. Tähelepanu keskmes on kasvuhoonegaaside heite vähendamine ja kliimamuutuste leevendamine energeetika, transpordi, tööstuse, põllumajanduse ja metsanduse valdkondades. Eesti pikaajaline eesmärk on minna üle vähese süsinikuheitega majandusele, mis tähendab järk-järgult eesmärgipärast majanduse- ja energiasüsteemi ümberkujundamist ressursitõhusamaks, tootlikumaks ja keskkonnahoidlikumaks.

Aastaks 2050 on sihiks Eestis kasvuhoonegaaside heidet vähendada ligi 80 protsenti võrreldes 1990. aasta tasemega. Mõjude hindamine näitas, et see eesmärk on täidetav ja toob endaga kaasa tõenäoliselt positiivse mõju majandusele ja energiajulgeolekule.

Istungi stenogramm: http://stenogrammid.riigikogu.ee/et/201702151300

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu

(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Allikas: Riigikogu uudised

Sisselogimine
Kasutaja
Parool
 - Registreeru
Reklaam
ansambel
Lingid

VÄETISEREGISTER
LINNUPELETUSPALL
TAIMEKAITSE-VAHENDID 2016
PUUVILJATAIMEDE KAHJUSTAJAD
VIINAMARJAD
TOALILLED
KOMPOST
OHUSTAVATE VÕÕRLIIKIDE NIMEKIRI
KÖÖGIVILJAD
TOMAT KASVUHOONES
EESTI KARTULISORDID
TAIMEHAIGUSED
EESTI TAIMED
EESTI SORDIVARAMU
TAIMEVAHETUS
SOOVITUSSORTIMENT
TURUSTAMISE STANDARDID
      Kui Sa oma aiamuredele mujalt lahendust ei leidnud, küsi foorumist
© Aiandus.ee Kõik õigused kaitstud. Selle portaali ühtki osa ei tohi jäljendada ega kasutada muudes väljaannetes ilma Aiandusinfo Oü haldaja kirjaliku loata.