Veebruari esimesel seitsmel päeval käisid Päästeameti päästjad, nii kutselised kui ka vabatahtlikud, kõige suurema nõustamisvajadusega kodudes. Nõustati seekord elektrita kodusid, korduvkülastuse vajadusega kodusid, sotsiaalpindu ja toimetulekutoetuste saajaid.

See oli Päästeametil juba teine kodunõustamise aktsioon sellel aastal, esimene toimus jaanuaris külmalaine ajal. Päästeameti statistika kohaselt hukkubki tules rohkem inimesi just külmal ajal ning kuu alguses.

"Me proovimegi kodukülastusi teha nüüd teisiti, fokuseerida neid rohkem, mis muuhulgas tähendab paremat ajastust. Nii rihime kodunõustamised kindlale ajaperioodile nagu näiteks külmaperioodile ja kuu algusse, et lühikese aja jooksul suure ressursiga haarata nii palju kodusid kui võimalik," selgitas Päästeameti peadirektori asetäitja Tauno Suurkivi.

Ühtekokku nõustati 1408 kodu, neist Lõunas 516, Põhjas 379, Läänes 300 ja Idas 213.

Endiselt tuvastati kõikides regioonides kodusid, kus puudus suitsuandur (396 kodus), Lõunas lausa 42 protsendil nõustatud kodudest. Samuti on jätkuvalt kõige suuremateks puudusteks küttekollete halb seis, probleemid elektrijuhtmete ja -süsteemidega ning korstnapühkija akti puudumine.

"Päästeamet võib sattuda igasse Eesti koju. Ühest küljest on tähtis, et fokuseerime oma ennetustööd väga täpselt ja oleme sihtrühma juures. Teisalt nõustab Päästeamet kõiki elanikkonnagruppe ning tahame olla nähtavad," sõnas Suurkivi.

Ohuolukorra ennetus on iga inimese kõige parem päästja. Vaatamata Päästeameti pingutustele ning tehtud kodukülastustele on tänavu tules hukkunud viis inimest, mida on aga üle kahe korra vähem kui mullu samal ajal, kui tules oli hukkunud 12 inimest. 2015. aasta samal perioodil hukkus tules üheksa inimest.

Allikas: Päästeameti 15.02.2017 pressiteade