Aiandus.ee
Avaleht | Teated | Ilm | Kontakt
Riigikogu arutelu keskendus julgeolekupoliitikale (2017-02-10 07:42:58)


Riigikogus olulise tähtsusega riikliku küsimusena toimunud välispoliitika arutelu keskmes oli julgeoleku kindlustamine, läänemaailma ühtsus ja koosmeel.

Välisminister Sven Mikser kinnitas, et parim viis kaitsta meie põhiseaduse preambulisse kätketud rahvuslikke huve ja eesmärke, on jääda truuks oma väärtustele nii sise- kui ka välispoliitikas. „Tihe liitlassuhe demokraatiat, õigusriiklust ja humaanseid väärtusi austavate riikide ja rahvaste vahel ning rahvusvahelisel õigusel ja reeglitel põhinev maailmakord pakuvad meie iseolemisele ja vabadusele parimat kaitset,“ ütles Mikser.

Rääkides transatlantilistest suhetest ütles Mikser, et liitlassuhe Euroopa ja Põhja-Ameerika vahel on aastakümneid olnud ja jääb ka edaspidi rahvusvahelise julgeolekuarhitektuuri selgrooks. Ministri sõnul rajaneb see suhe ühistel väärtustel, aga ka kultuurilisel ühtekuuluvustundel ja strateegiliste huvide olulisel ühtelangevusel.

Mikser ütles, et Eesti töötab selle nimel, et USA jääks alati Eesti kindlaks liitlaseks, kelle toele võime keerulistes olukordades kindlad olla. „Meie tihe liitlassuhe seisab ühiste väärtuste alusmüüril, aga ka tihedal igapäevasel suhtlusel ja praktilisel koostööl,“ ütles ta.

Peatudes Euroopa Liidu ees seisvatel ülesannetel märkis Mikser, et Euroopa Liit on kogu selle perioodi vältel, mil Eesti on liidu liikmeks olnud, liikunud geograafilise laienemise ja üha sügavama integratsiooni suunas. Ta tõdes, et eelmisel aastal toimunud Brexiti-referendumil sai see suundumus murtud. Ministri sõnul Eesti hoida peatselt algavatel läbirääkimistel Suurbritannia lahkumise tingimuste ja üksikasjade üle 27 liikmesriigi ühtsust.

Minister rõhutas kõnes Suurbritannia valmisolekut mängida ka edaspidi aktiivset rolli Euroopa julgeolekus ning anda panus NATO tugevdatud heidutushoiakusse, lähetades raamriigina oma üksused just Eestis paikneva NATO kontingendi koosseisu.

Euroopa julgeoleku sõlmküsimusena käsitles Mikser terrorirünnakute ennetamist, mis on võimalik vaid partnerite ja liitlaste ühistöös. Tema sõnul tuleb selleks parandada liitlaste ja partnerite vahelist koostööd terrorismi ennetamiseks, plaanitavate rünnakute tõkestamiseks, ohuteadlikkuse tõstmiseks ja oma ühiskondade kriisivalmiduse parandamiseks.

Euroopa Liidu tulevikudebattide põhiteemadena tõi minister esile julgeoleku kindlustamise ja majanduskasvu, mis on ka Eesti arengu kesksed küsimused.

Ministri sõnul on väikese avatud ja ekspordile orienteeritud majandusega Eestil võimalusest eksportturgudel vabalt kaubelda üksnes võita. Euroopa Liidu nelja alusvabaduse ehk kaupade, teenuste, kapitali ja inimeste vaba liikumise põhimõtte kõrval peab ta uuendusmeelse e-riigi jaoks oluliseks ka viienda vabaduse – andmete vaba liikumise – juurutamist. „Protektsionism ei ole lahendus maailmale ega globaalsele majanduskasvule,“ lausus minister.

Minister kõneles ka Eesti eesistumise prioriteetidel ja ütles, et ehkki eesistumisprogramm kujuneb välja juuni lõpuks, võib juba praegu võib öelda, et selle keskmes on uuendusmeelse, turvalise, digitaalse ning kaasava Euroopa arendamine.

Eesti eesistumise horisontaalsetest teemadena tõstis ta esile digitaalarengu tegevuskava ning idapartnerluse temaatika.

Mikser peatus oma kõnes ka Venemaa-Ukraina konfliktil ning sanktsioonidel. „Ukraina territoriaalset terviklikkust ei ole taastatud, Krimm on endiselt ebaseaduslikult annekteeritud ja sõjategevus Ida-Ukrainas kestab ning on viimastel nädalatel eskaleerunud,” ütles Mikser.

„Kuni Venemaa jätkab rahvusvahelise õiguse normide rikkumist ega täida endale võetud kohustusi, ei saa juttu olla ka usalduse taastamisest või naasmisest tavapärase läbikäimise juurde. Sanktsioonid peavad kehtima, kuni Minski lepped on täielikult täidetud. Nende leevendamise vältimatuks eelduseks peab jääma Venemaa naasmine rahvusvahelise õiguse põhimõtete juurde ja võetud kohustuste täitmine. Venemaa kaugenemise korral nende kohustuste täitmisest peame olema valmis sanktsioone karmistama,” lisas ta.

Väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson nentis oma kõnes, et maailm ei ole enam see, mis ta oli aasta tagasi ja aasta pärast ei ole ta enam see, mis ta on täna. „Murdumised on ilmsed, kahjuks ka meile harjumuspärases maailmakorralduses,“ ütles Mihkelson kõnes. „Küsimus on selles, kas meile nii oluline läänemaailma ühtsus ja koosmeel kannatavad välja üha kasvava nii sisemise kui välise stressi.“

Mihkelsoni sõnul pannakse Brexitist alguse saanud Euroopa Liidu kestlikkus proovile lähenevatel valimistel Hollandis, Prantsusmaal, Saksamaal, Tšehhis ja võib olla ka Itaalias. Ta ütles, et enesesse tõmbumine ja 19. sajandile harjumusliku jõudude tasakaalu ning mõjuväljade poliitika juurde naasmine oleks üksikisiku vabadust hindavale läänemaailmale hukatuslik. „Rahvusvahelisel õigusel ja kokkulepetel põhinev maailmakorraldus on meie rahvuslikes huvides oleva väärtuspõhise välispoliitika nurgakiviks,“ ütles Mihkelson.

Eesistumine Euroopa Liidus ei tohiks kindlasti olla argumendiks lõtkude lubamisel meie välispoliitiliste seisukohtade kujundamisel.

Väliskomisjoni töö prioriteetidena tõi Mihkelson välja Eesti julgeoleku ning väliskaubanduse. Eraldi tõi ta välja riigi välis- ja julgeolekupoliitikat puudutava strateegilise kommunikatsiooni.

Väliskomisjon ootab tema sõnul välisministrilt ülevaadet ka välisteenistuse tugevdamise kavast. Mihkesloni sõnul on see eriti oluline ajal, kui Eesti diplomaatide töö on kujunenud Eesti heaolu ja turvalisuse kaitse eesliiniks. Mihkeslon lisas, et välisteenistuse tugevdamine eeldab välisteenistusseaduse põhjalikku ülevaatamist, mille eesmärgiks peaks olema uue dünaamika ning avatuse tekitamine.

Vabaerakonna fraktsiooni nimel Eesti välispoliitika arutelul kõnelenud Andres Herkel ütles, et väärtuspõhist poliitikat tuleb kaitsta ning eliit peab peeglisse vaatama. Herkeli sõnul tundub talle, et meie välispoliitiline arutelu takerdub viljatusse sõnajõnksutamisse selle kohta, mis meie arvates toimub Trumpi või Putini peas. „Selle mõistatusspordi asemel peaksime hoopis rohkem mõtlema sellele, mida me saame siin ja praegu teha selleks, et püsiks Euroopa ühtsus, jätkuks Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide koostöö ning Eesti püsiks demokraatliku riigina ja vaba ühiskonnana,“ ütles Herkel.

Reformierakonna fraktsiooni nimel sõna võtnud Keit Pentus-Rosimannus ütles, et Eesti püsimine ja eduvõimalused on alati ohus, kui maailm pöördub tagasi suurriikliku egoismi või dikteeritud jõupoliitika juurde. „Paanikat kütmata on aus tunnistada, et täna on need põhimõtted ja väärtused, mis Eesti riigi edu toetavad, maailmas ohus,“ ütles Pentus-Rosimannus.

Pentus-Rosimannus rõhutas, et Eesti jaoks ei ole olulisemat EL, NATO, lääneliitlaste ühtsusest ja püsimisest. Laiemalt on lähiajal küsimus aga EL suutlikkuses ajada ühtset, arusaadavat, toetatavat ja tulemuslikku poliitikat majanduskasvu, inimeste igapäevase turvalisuse ja lootusrikaste tulevikuväljavaadete tagamisel.

Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni nimel rääkis Mart Nutt. „Me ei tohi leppida mõttega, et Eesti on Euroopa Liidus ja NATO-s üksnes tarbija, pigem peame olema eestvedaja,“ ütles Nutt. Tema sõnul on Eestil huvid ka muus maailmas ja Eesti peab neid huve aktiivselt kaitsma ja esindama. Ta tõi esile kaks valdkonda, milles Eesti välispoliitikal on kasvuruumi – konsulaaralane tegevus ja välismajanduspoliitika.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel sõna võtnud Henn Põlluaas ütles, et Venemaa rahvusvahelist õigust eirava ja agressiivse poliitika suhtes on valitsenud Eestis suhteline üksmeel. Kuid Venemaa praktika tõttu kasutada sõjalist jõudu poliitiliste eesmärkide saavutamisel peab tema sõnul suhtuma sanktsioonidesse kompromissitult.

Veel peatus Põlluaas Eesti Euroopa Liidu poliitikal, öeldes, et Eesti on võtnud endale kaasajooksiku rolli. „Kui tahame, et Euroopa Liit ja euroopalik eluviis säiliks, peame julgelt ja avameelselt käsitlema arenguid nii idas kui lõunas, osutama Euroopa Liidu probleemidele ja pakkuma toimivaid lahendusi võltsist poliitkorrektsusest kantud hambutu jututoa asemel,“ ütles Põlluaas.

Keskerakonna fraktsiooni nimel rääkis Marko Šorin suunas tähelepanu välismajandusele.Kui kaitsevõime puhul saab Eesti toetuda meie liikmesusele NATO-s ja ühtse välispoliitika ajamisele Euroopa Liidule, siis välismajanduse arengu eest saab Eesti seista vaid ise. Ainult meie saame luua eeldused Eesti ettevõtjatele, ekspordivõimekuse kasvule,“ ütles Šorin.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel kõneles Liisa Oviir. Ta rääkis lahendamata rändekriisist ja Ukraina küsimusest, millega tuleb edasi tegeleda.

Tema sõnul ei ole Eestil luksust jätta välispoliitika tegemist vaid kutseliste diplomaatide hooleks, vaid iga rahvasaadik peab andma oma panuse välissuhete tugevdamisse. „Igaüks meist saab anda ja peab andma oma panuse, et sõlmida näiteks suhteid liitlasriikide parlamendiliikmetega, tegelikult et sõlmida suhteid esindajatega kõikides riikides, mis kannavad meiega samu väärtusi,“ ütles Oviir.

Riigikogu liige Jürgen Ligi ütles oma sõnavõtus, et ta usub Eesti diplomaatide kompetentsusesse ja aususesse. Ta ei seadnud kahtluse all ka Eesti välispoliitika konsensust. Ligi kritiseeris peaministri erakonna kehtivat lepingut meie idanaabri parteiga ja peaministri suutmatust suhelda võõrkeeltes.

Välisminister Sven Mikser kinnitas arutelu lõpuks, et valitsuse välis- ja julgeolekupoliitika ei ole muutunud ja liigub kindlal kursil vetes, mis paraku muutuvad ühe tormilisemaks. „Välis- ja julgeolekupoliitiline konsensus on väärt hoidmist, see pole kunagi absoluutne, aga kergekäeliselt seda lõhkuda ei maksa,“ ütles Mikser.

Istungi stenogramm.

Fotod.

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu

(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Allikas: Riigikogu uudised

Sisselogimine
Kasutaja
Parool
 - Registreeru
Reklaam
ansambel
Lingid

VÄETISEREGISTER
LINNUPELETUSPALL
TAIMEKAITSE-VAHENDID 2016
PUUVILJATAIMEDE KAHJUSTAJAD
VIINAMARJAD
TOALILLED
KOMPOST
OHUSTAVATE VÕÕRLIIKIDE NIMEKIRI
KÖÖGIVILJAD
TOMAT KASVUHOONES
EESTI KARTULISORDID
TAIMEHAIGUSED
EESTI TAIMED
EESTI SORDIVARAMU
TAIMEVAHETUS
SOOVITUSSORTIMENT
TURUSTAMISE STANDARDID
      Kui Sa oma aiamuredele mujalt lahendust ei leidnud, küsi foorumist
© Aiandus.ee Kõik õigused kaitstud. Selle portaali ühtki osa ei tohi jäljendada ega kasutada muudes väljaannetes ilma Aiandusinfo Oü haldaja kirjaliku loata.