Aiandus.ee
Avaleht | Teated | Ilm | Kontakt
Menetlusse võeti rahvastikuregistri seaduse eelnõu (2017-02-08 09:18:11)


Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse kaheksa eelnõu.

Valitsuse 6. veebruaril algatatud rahvastikuregistri seaduse eelnõu (382 SE).

Eelnõuga esitatakse uus terviklik kaasajastatud regulatsioon. Kõige olulisema muudatusena antakse rahvastikuregistrisse kantud andmetele õiguslik tähendus. Õiguslikku tähendust ei ole kontaktandmetel (e-posti aadressil ja telefoninumbril) ning ütluspõhistel perekonnaseisuandmetel, mille puhul puuduvad registris alusdokumentide andmed. Eelnõuga lühendatakse elukoha aadressi esitamise tähtaegu. Kehtiva seaduse kohaselt peab inimene esitama uue elukoha andmed 30 päeva jooksul pärast uude elukohta kolimist, edaspidi on see 14 päeva. Uuendusena teavitatakse ruumi omanikku e-posti aadressi eesti.ee kaudu tema ruumidega seotud andmete muutmisest.

Eelnõuga tehakse ka mitmeid olulisi muudatusi registri pidamise osas – juurdepääsude võimaldamisel on loobutud kehtivas seaduses sätestatud mitmepoolsete lepingute sõlmimisest, juurdepääs otsustatakse edaspidi haldusaktiga, samuti luuakse juurdepääsu saamiseks esitatavate taotluste ja juurdepääsuõiguste hõlpsamaks menetlemiseks uus juurdepääsude menetlemise töökeskkond. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

Valitsuse 6. veebruaril algatatud „Lepingu Eesti Vabariigi valitsuse ja Taani Kuningriigi vahel investeeringute soodustamise ja vastastikuse kaitsmise kohta“ muutmise ja lõpetamise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu (379 SE).

Investeeringute soodustamise ja kaitse lepingud käsitlevad valdkondi, mis on reguleeritud Euroopa Liidu õigusega – eelkõige puudutavad need asutamisvabadust ning kapitali ja maksete vaba liikumist. Seega reguleerib liikmesriikide investeeringute kaitset ja investorite võrdset kohtlemist Euroopa Liidu õigus ning liikmesriikide kahepoolsetel lepingutel puudub sisuline mõte. Küll aga võib nende lepingute puhul tekkida vastuolu Euroopa Liidu õigusega siis, kui vaidluse lahendamisel vahekohtus kerkivad olulised Euroopa Liidu õiguse tõlgendamise küsimused, mida peaks kolmandas riigis asuva vahekohtu asemel lahendama hoopis Euroopa Kohus. Euroopa Komisjon on selle vastuolu välistamiseks pidanud vajalikuks liikmesriikide omavaheliste lepingute lõpetamist ning ka viie liikmesriigi vastu rikkumismenetluse alustanud.

Lepingut tuleb enne selle lõpetamist muuta, kuna selle sätete järgi kehtib leping selle jõusoleku ajal tehtud investeeringute suhtes veel kümme aastat pärast lepingu lõpetamist. Leping muudetakse nii, et selle lõpetamisel lõpeks täielikult ka lepingu kohaldamine.

Eesti ja Taani vahelise investeeringute kaitse lepingu lõpetamine on vajalik selleks, et tagada Euroopa Liidu õigusaktidest tulenevalt kõikide EL liikmesriikide investorite võrdne kohtlemine. Varem on Eesti lõpetanud kahepoolsed investeeringute soodustamise ja vastastikuse kaitse lepingud Itaalia ning Tšehhiga. Euroopa Liidu liikmesriikidest on Eestil analoogsed lepingud sõlmitud Austria, Hispaania, Hollandi, Kreeka, Leedu, Läti, Poola, Prantsusmaa, Rootsi, Saksamaa, Soome, Ühendkuningriigi ja Taaniga. Juhtivkomisjoniks määrati väliskomisjon.

Valitsuse 6. veebruaril algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning tubakaseaduse muutmise seaduse eelnõu (380 SE).

Eelnõu näeb ette alternatiivsete tubakatoodete aktsiisiga maksustamise, et kaotada ebavõrdne konkurents alternatiivsete ja klassikaliste tubakatoodete vahel. Alternatiivne tubakatoode on näiteks e-sigarettide täitevedelik, vesipiibutubakat asendavate aurukivide maitsestamiseks kasutatav vedelik, tubaka tahke aseaine kasutatavad aurukivid jm.

Alternatiivsete tubakatoodete aktsiisimääraks saab 0,2 eurot tubakavedeliku milliliitri kohta või 0,2 eurot milligrammi kohta, kui toode on geeljas. Ühe sigareti aktsiis on tänavu ja 2018. aastal ligikaudu 0,1 eurot. Ühele milligrammile tubakavedelikule vastab umbes 5,6 sigaretti. Tubaka tahke aseaine aktsiisimäär on sarnane suitsetamistubaka aktsiisimääraga, mis on alates 2018. aastast 76,84 eurot kilogrammi kohta. Võimaliku piirikaubanduse mõjude leevendamiseks kehtestatakse alternatiivsetele tubakatoodetele madalam aktsiis kui sigarettidele.

Alternatiivsete tubakatoodete maksustamise tulemusena laekub 2018. aastal riigieelarvesse täiendavalt umbes 1,1 miljonit eurot.

Samuti muudetakse sigarite ja sigarillode aktsiisimäär sigarettide aktsiisimääraga sarnaselt kahekomponendiliseks (kehtiv aktsiisimäär on 211 eurot 1000 sigari või sigarillo kohta), see hakkab koosnema fikseeritud summast toote koguse kohta ja toote hinnast sõltuvast proportsionaalsest osast. Alates 2018. aastast on sigarite ja sigarillode aktsiisimäär 151 eurot 1000 sigari või sigarillo kohta ja 10 protsenti nende maksimaalsest jaehinnast. Sigarettide aktsiisimäär 2018. aastal on 69,5 eurot 1000 sigareti kohta ja 30 protsenti nende maksimaalsest jaehinnast. Muudatuse tulemusena laekub 2018. aastal eelarvesse täiendavalt 0,1 miljonit eurot.

Eelnõuga vähendatakse aktsiisimaksmisega seotud ettevõtjate halduskoormust. Tubakatoodete maksumärkide üle paberipõhine arvepidamine asendub elektroonilise andmekogu abil arvepidamisega, mis lihtsustab ka maksuhalduri tööd. Edaspidi ei pea ettevõtja trükkima aktsiisikauba veoks nõutavat saatelehte elektroonilisest andmekogust. Maksuhaldur kontrollib saatelehe olemasolu elektroonilisest süsteemist. Kaotatakse notariaalselt kinnitatud dokumendi esitamise nõue aktsiisilao territooriumi ja hoone kasutamise õiguse kohta, sest maksuhaldur saab vajaliku teabe vastavast elektroonilisest andmekogust.

Muudetakse aktsiisi maksmise korda kaugmüügil, andes aktsiisikauba vastuvõtjale võimaluse maksta aktsiisi. Kehtiva korra alusel peavad teises liikmesriigis asuvad kaugmüüjad valima aktsiisi maksmiseks maksuesindaja, kuid paljudel juhtudel seda ei tehta. Muudatuse kohaselt vastutab kaugmüügil aktsiisi eest aktsiisikauba vastuvõtja, et tagada aktsiisimaksmise kohustuse täitmine. Aktsiisikauba vastuvõtja ei vastuta aktsiisi maksmise eest, kui kaugmüüja on valinud aktsiisi maksmiseks maksuesindaja. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Valitsuse 6. veebruaril algatatud alkoholiseaduse ja reklaamiseaduse muutmise seaduse eelnõu (381 SE).

Eelnõuga muudetakse alkoholiseaduses alkoholimüüki, alkohoolse toote esitlust ja alkoholimüügil ostja vanuse kindlakstegemist reguleerivaid sätteid ning seadust täiendatakse sätetega riikliku järelevalve tegemise tõhustamiseks ja seaduse nõuete kontrollimiseks kontrolltehinguga, et tagada alaealisele kehtestatud alkoholimüügi keelunõude senisest parem täitmine ja tõhustada võitlust illegaalse alkoholimüügiga.

Eelnõuga muudetakse reklaamiseaduse alkoholireklaami sisu piiravaid sätteid, täiendatakse kohtade loetelu, kus alkoholireklaam on keelatud, täpsustatakse sätteid, mis piiravad alkohoolse joogi reklaamimist soodsa hinna abil ning tervisehoiatusele esitatavaid reklaami- nõudeid.

Eelnõu eesmärk on kaitsta rahvatervist, vähendada alkoholitarbimisest tulenevat sotsiaalset-, majandus- ja tervisekahju ning tagada lastele ja noortele toetav keskkond kasvuks ja arenguks. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.

Valitsuse 6. veebruaril algatatud julgeolekuasutuste seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (383 SE).

Eelnõu korrastab julgeolekuasutuste ülesannete täitmiseks vajalike variandmete ja konspiratsioonivõtete regulatsiooni, et tõhustada julgeolekuasutuste tööd. Julgeolekuasutuste seadus jõustus 2001. aastal ning vajab kaasajastamist, sest kehtiva seaduse kohatine ebaselgus takistab julgeolekuasutuste tegevust.

Näiteks ei ole praktikas rakendatav konspiratsioonivõte, kus julgeolekuasutus peab oma ülesannete täitmiseks kasutama variettevõtet. Kehtiva korra kohaselt peab äriühingu asutamiseks minister esitama äriregistrile avalduse, mis omakorda välistab varjatuse. Eelnõu näeb ette variettevõtte asutamise või julgeoleku vajadustest lähtuv ettevõtte osaluse soetamise julgeolekuasutuse juhi otsusega. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

Valitsuse 6. veebruaril algatatud äriseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (384 SE).

Eelnõu näeb ette sulgeda kodanike vastuvõtt Tartu Maakohtu kinnistus- ja registriosakonna kantseleides ning suunata nad kasutama e-teenust. Kohtulike registrite andmete ja toimikudokumentidega on jätkuvalt võimalik tutvuda ja neist väljatrükke teha notaribüroos või siis vastava veebilehe kaudu. Notarite Koda peab tagama võimaluse äri- ja avalike toimikutega tasuta tutvuda ühes notaribüroos Harju, Tartu, Pärnu ja Ida-Viru maakonnas.

Endiselt on võimalik näha endaga seotud äriühingute, mittetulundusühingute või sihtasutuste andmeid ja dokumente äriregistri teabesüsteemist. Samuti on tasuta kättesaadav iga äriühingu, mittetulundusühingu või sihtasutuse registrikaart, millelt on nähtavad kõik äriregistrisse või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantavad andmed. Kinnistusraamatu puhul näeb kinnisasja omanik samuti endaga seotud andmeid ja dokumente tasuta.

Tartu Maakohtu kinnistus- ja registriosakonnad haldavad kõiki kinnistus- ja registriasju üle Eesti ning avalikkusele suletakse kokku kaheksa kantseleid. Statistika kohaselt on juba praegu e-teenuste kasutatavus ligikaudu kümme korda suurem kui kohapealne teenuste kasutamine. Kinnitatud väljatrükke võeti 2015. aastal kinnistusosakonnast 343 ja registriosakonnast 2145. Suurima mahu moodustavad äriregistri registrikaardi väljatrükid, mida 2015. aasta andmetel soovisid 90 protsendil juriidilised isikud.

Kohtulikud registrid on: kinnistusraamat, laevakinnistusraamat, abieluvararegister ning äriregister, mittetulundusühingute ja sihtasutuste register ja kommertspandiregister. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.

Valitsuse 6. veebruaril algatatud karistusseadustiku ja välismaalaste seaduse muutmise seaduse eelnõu (385 SE).

Eelnõu on seotud naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsiooni ehk Istanbuli konventsiooni ratifitseerimise ettevalmistamisega.

Põhimuudatustega kriminaliseeritakse tahtevastane abielu, naise suguelundite sandistav moonutamine, ahistav jälitamine ja inimkaubanduse ohvrilt seksi ostmine. Samuti laiendatakse alaealiste vastu toimepandud kuritegude ringi, mille puhul aegumistähtaeg peatub kuni ohvri täisealiseks saamiseni.

Istanbuli konventsioonist sõltumata tunnistatakse eelnõuga kehtetuks nõue, mille kohaselt peab kohtu määratavat psühhiaatrilist sundravi algselt kohaldama statsionaarsena. Muudatuse kohaselt võib kohe rakendada ka ambulatoorset sundravi, mille raames kehtestatakse inimesele raviplaan, mille täitmist haigla regulaarselt kontrollib. Muudatus võimaldab paindlikumat ja efektiivsemat ressursikasutust nii raviasutuste kui patsientide seisukohast. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.

Valitsuse 6. veebruaril algatatud konkurentsiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (386 SE).

Eelnõuga võetakse Eesti õigusesse üle konkurentsiõiguse eraõiguslikku rakendamist käsitlev direktiiv. Sätted reguleerivad muu hulgas nõudeid, mis tekivad konkurentsi kahjustavast kokkuleppest, ettevõtjate ühenduse otsusest või turgu valitseva seisundi kuritarvitamisest. Eelkõige puudutab see kartellikokkuleppeid ja monopoolse seisundi kuritarvitamisi. Direktiivi ülevõtmise tähtaeg oli 27. detsember 2016.

Eelnõu kohaselt on igal vastava kahju kannatanul võimalus saada kahju täielikku hüvitamist, mis tähendab otsese varalise kahju, saamata jäänud tulu ning viiviste hüvitamist. Kehtiva õiguse kohaselt saab kannatanud kindlaks teha üksnes tõlgendamise teel ning üldjuhul saamata jäänud tulu nõuda ei saa. Eelnõuga muudetakse vastavate nõuete viivise arvutamise algust, mille kohaselt tuleb viivist tasuda kahju tekkimisest kuni kahju hüvitamiseni. Kehtiva õiguse kohaselt alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas nõude hagi või maksekäsu kiirmenetluse avaldusena. Eelnõuga sätestatakse keelatud teo toimepanemisest tekkinud nõude aegumistähtajaks 5 aastat. Kehtiva õiguse kohaselt on nõude aegumistähtaeg 3 aastat. Lisaks direktiivi ülevõtmisele antakse eelnõuga konkurentsiametile taas õigus teostada haldusjärelevalvet, mis tähendab teha ettekirjutusi kohaliku omavalitsuse üksusele, riigiasutusele või muule haldusülesandeid täitvale isikule. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.

Allikas: Riigikogu uudised

Sisselogimine
Kasutaja
Parool
 - Registreeru
Reklaam
ansambel
Lingid

VÄETISEREGISTER
LINNUPELETUSPALL
TAIMEKAITSE-VAHENDID 2016
PUUVILJATAIMEDE KAHJUSTAJAD
VIINAMARJAD
TOALILLED
KOMPOST
OHUSTAVATE VÕÕRLIIKIDE NIMEKIRI
KÖÖGIVILJAD
TOMAT KASVUHOONES
EESTI KARTULISORDID
TAIMEHAIGUSED
EESTI TAIMED
EESTI SORDIVARAMU
TAIMEVAHETUS
SOOVITUSSORTIMENT
TURUSTAMISE STANDARDID
      Kui Sa oma aiamuredele mujalt lahendust ei leidnud, küsi foorumist
© Aiandus.ee Kõik õigused kaitstud. Selle portaali ühtki osa ei tohi jäljendada ega kasutada muudes väljaannetes ilma Aiandusinfo Oü haldaja kirjaliku loata.