Aiandus.ee
Avaleht | Teated | Ilm | Kontakt
Uuring: Hobumajanduse potentsiaal on Eestis kasutamata (2017-01-31 13:59:46)


Hobumajandus hõlmab paljusid erinevaid valdkondi, panustades mitmesse majandussektorisse – puhkemajandusse, spordimajandusse, huviharidusse, tervishoidu. See on oluline majandusharu ja tööandja maapiirkondades, mistõttu tuleks hobumajandusele senisest enam tähelepanu pöörata ja sektori potentsiaali avavaid investeeringuid teha, kirjutab Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse RAKE analüütik Imbi Kaunismaa.

Hobune on aastatuhandeid olnud oluline inimese kaaslane – transpordivahendina, töö tegemise vahendina, ning ka sõbrana. Hobuste kasutamise eesmärgid ja vajadused on aja jooksul olulisel määral muutunud ja arenenud. Tänapäeval kasutatakse hobuseid sagedamini spordis ja turismimajanduses ning mõnevõrra vähem ka põllumajanduses, toidutööstus, korrakaitses jt valdkondades. Hobuste olulisus inimese kaaslasena ei ole aegade jooksul vähenenud, muutunud on vaid valdkonnad, kus hobust kasutatakse.

Hobusektor hõlmab paljusid valdkondi

Kõiki hobusega seotud majanduslikke tegevusalasid võib käsitleda ühtse valdkonnana ehk hobusektorina. Hobusektorisse on hõlmatud ratsasport, hobuvõidusõidud, traavlivõistlused ja panustamine, hobuste aretus, hobuste kasvatus, hobuturism, hipoteraapia jne. Seega panustab hobusektor mitmesse erinevasse majandussektorisse, näiteks rekreatsioonimajandusse, spordimajandusse, huviharidusse ja tervishoidu.

horses-1414889_640-pixabay-wolfblur

Foto: WolfBlur / pixabay.com.

Hobusektorisse võib lugeda kõiki tegevusi, mis on seotud hobustega. Seega on sektoris palju osalejaid, keda kõiki ühendab soov tegeleda hobustega kas hobi korras ja/või majanduslikku kasu eesmärgil. Sarnaselt teiste majandusharudega, toimub ka hobumajanduses tootmine ja tarbimine, millega kaasnevad hobustega seotud kulud ning hobuste pealt teenitav tulu.

Esimene hobumajandust kaardistav uuring

Senini ei ole Eestis hobumajanduse olukorda ega arenguvajadusi puudutavaid uuringuid läbi viidud. Samuti ei ole hobumajanduse kohta kogutud ka süstematiseeritud andmeid. Tartu Ülikooli ja Eesti Hobumajanduse Liidu koostöös valminud hobumajanduse kaardistamise uuringus kasutati hobusektori majandusliku olukorra kohta ülevaate saamiseks erinevad andmekogumise meetodeid. Hobuste peale tehtavaid kulutusi uuriti ankeetküsitlusega. Samuti viidi läbi konsultatsioonid ning ekspertintervjuud hobusektori erinevate valdkondade esindajatega. Tuginedes kogutud andmetele kalkuleeriti 2015. aastal vaadeldud valdkondades hobuse kohta tehtud kulutused. Leitud kulutuste mahud ning hobuste arvud on hinnangulised, sest hobumajanduses olevad hobused võivad kuuluda samaaegselt erinevatesse valdkondadesse (nt harrastusspordi hobune on ka huvihariduses treeninghobune) ning kulutused võivad hobuse kohta märgatavalt varieeruda.

Hobumajandus moodustab hinnanguliselt 10% primaarsektori SKT-st

2015. aasta seisuga on Eestis registreeritud 10 376 hobust ning kokku tehti hobumajanduses kulutusi 45 933 007 €. Leitud kulutuste mahu juures tuleb arvesse võtta, et maht on leitud küsitluste ja intervjuude kaudu, seega on tegemist hinnangulise kulumahuga. Seetõttu ei ole võimalik nendele andmetele tuginedes usaldusväärselt võrrelda hobumajanduse mahtu teiste majandussektoritega. Eelnevat arvesse võttes võib kaudse võrdlusena märkida, et hobumajanduse hinnangulise kulumahu suurus on ligikaudu 10% Eesti primaarsektori SKT suurusest ning kogu SKT suurusest ligikaudu 0,2-0,3%.

Hobumajanduse valdkondadest tegeletakse Eestis peamiselt kolmel suunal – ratsasport, hobuste aretus ja kasvatus ning muud hobustega seotud valdkonnad, sh. puhkemajandus, hobuturism, hipoteraapia. Hobumajanduse kuludest moodustab suurima osa võistlushobustele (21 893 590,9 eurot), ja aretushobustele (20 686 796,1 eurot) tehtavad kulutused. Muu valdkonna hobustele tehakse kulutusi hinnanguliselt 3 352 620 euro ulatuses.

Kulutuste maht näitab, et hobumajanduse puhul on tegemist olulise valdkonnaga, millele tuleb senisest rohkem tähelepanu pöörata ning arengupotentsiaali avavaid investeeringuid teha.

Uuringus läbi viidud küsitlustes toodi välja, et paljudes tallides töötavad inimesed  vabatahtlikuna. Pooltes tallides oli tööl 1 kuni 2 töötajat ning vähestes rohkem. Samasugune tendents ilmnes ka Äriregistri andmetes hobumajanduse ettevõtete kohta. Küsitlustes ja intervjuudes mainiti, et tihti tasustatakse töötajaid rahalise palga asemel muude asjadega (nt moosid). Sellest võib eeldada, et hobumajanduse varimajandus võib moodustada olulise osa hobumajandusest ning hobumajanduse tegelike kulude maht võib olla suurem.

Hobumajanduse potentsiaali realiseerimiseks on vaja rohkem koostööd

Uuringust ilmnes, et hobumajanduses on palju entusiaste, kes naudivad hobustega koosolemist ja töötamist. Samas on hobumajandus Eestis väga killustunud, mida võib pidada üheks peamiseks teguriks, mis on hobumajanduse ühtset arengut takistanud. Lisaks killustatuse võimalikule vähendamisele toodi uuringus välja erinevaid soovitusi, millega hobumajandust Eestis edasi arendada.

Soovitused on võimalik jagada kolme gruppi: 1) andmetega seotud soovitused; 2) hobumajanduse erinevate valdkondadega seotud soovitused ning 3) muud soovitused. Et saada sügavam pilt Eesti hobumajandusest ning mõista erinevaid kitsaskohti, on vaja süstematiseeritumat andmete kogumist, mis on järjepidev, perioodiline ning ühtse metoodikaga. Selleks on vaja konsensust hobumajanduse huvigruppide ja riigi vahel. Uuringust ilmnes ka suur potentsiaal erinevates  hobumajanduse valdkondades, eelkõige näiteks hobuturism ja hipoteraapia. Nende arendamiseks ja potentsiaali realiseerimiseks tuleb pöörata aga tähelepanu ka hobumajanduses tegutsejatele – hobumajanduse entusiastide ettevõtlikkuse ja loomaheaolu alaste teadmiste arendamisele.

Uuring „Hobumajanduse kaardistamine koos Eesti hobumajandust iseloomustavate mõõdikute määratlemisega“ valmis Maaeluministeeriumi tellimusel Tartu Ülikool sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse RAKE ja Eesti Hobumajanduse Liidu koostöös.

Uuring “Hobumajanduse kaardistamine koos Eesti hobumajandust iseloomustavate mõõdikute määratlemisega” (2.06 MB, PDF)

Imbi Kaunismaa, Tartu Ülikooli Sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse RAKE analüütik

Allikas: Maablogi

Sisselogimine
Kasutaja
Parool
 - Registreeru
Reklaam
ansambel
Lingid

VÄETISEREGISTER
LINNUPELETUSPALL
TAIMEKAITSE-VAHENDID 2016
PUUVILJATAIMEDE KAHJUSTAJAD
VIINAMARJAD
TOALILLED
KOMPOST
OHUSTAVATE VÕÕRLIIKIDE NIMEKIRI
KÖÖGIVILJAD
TOMAT KASVUHOONES
EESTI KARTULISORDID
TAIMEHAIGUSED
EESTI TAIMED
EESTI SORDIVARAMU
TAIMEVAHETUS
SOOVITUSSORTIMENT
TURUSTAMISE STANDARDID
      Kui Sa oma aiamuredele mujalt lahendust ei leidnud, küsi foorumist
© Aiandus.ee Kõik õigused kaitstud. Selle portaali ühtki osa ei tohi jäljendada ega kasutada muudes väljaannetes ilma Aiandusinfo Oü haldaja kirjaliku loata.