Aiandus.ee
Avaleht | Teated | Ilm | Kontakt
Eesti elanikud peavad karuputke võõrliikide tõrjet vajalikuks (2017-01-16 12:36:32)


Keskkonnaameti tellimusel teostas Turu-uuringute AS 2016. aastal uuringu, mille tulemustest selgus, et enamik elanikkonnast peab karuputke võõrliike ohtlikuks ja nende tõrjet vajalikuks.

Eestis kasvab kaks ohtlikku võõrliiki, Sosnovski karuputk ja hiid-karuputk, mis on aastakümnete jooksul oma kasvuala siin jõuliselt laiendanud ja tõrjunud välja meie looduslikke taimeliike. Lisaks on võõrliigid ohtlikud inimese tervisele - kokkupuutel putkede taimemahlaga väheneb naha päikesekaitse ja võib tekkida tugev nahapõletus. Vähendamaks karuputke võõrliikide mõju Eesti loodusele ja inimeste tervisele, on Keskkonnaamet alates 2005. aastast korraldanud tõrjet taimede kasvukohtades.

"Soovisime uuringuga välja selgitada, kas riigi korraldatud tõrjetegevus läheb elanikele korda ja kui palju ollakse teadlikud võõrliikidest ning nendega seotud ohtudest," selgitas uuringu eesmärke Eike Vunk, Keskkonnaameti liigikaitse büroo liigikaitse peaspetsialist.

Uuringust selgus, et võõrliikidest on kuulnud ligi 2/3 vastanutest, kusjuures enim teataksegi karuputke võõrliike. Infot saab ca 50% küsitletutest meedia vahendusel, kuid huvi täiendava teabe järgi on suurem.

"74% vastajatest pooldab karuputke võõrliikide tõrje korraldust riigi poolt, samuti ollakse asjatundliku juhendamise korral ise valmis tõrjesse panustama oma kinnistu piires. Üle poole küsitletutest pooldab keemiliste taimekaitsevahendite kasutamist karuputkede tõrjumisel. Riiklikus tõrjes kasutatakse lisaks sellele meetodile ka taimede väljakaevamist," lausus Vunk.

Tulemustest selgus ka, et keskkonna- ja looduskaitseteemadest on rohkem huvitatud eakamad ning kõrgema haridusega inimesed. Väiksem informeeritus ja huvi võõrliikide ning karuputke tõrje suhtes esines mitte-eestlaste ja nooremate küsitletute hulgas. Näiteks ei teadnud 79% mitte-eestlastest, et Eestis kasvavad karuputked ja sagedamini puudus neil seisukoht võõrliikide ohtlikkusest. Seega on oluline teha teavitustööd ka muukeelsetes meediakanalites ja õppeasutustes.

Uuringu aruandega saab tutvuda Keskkonnaameti veebilehel.

Tänavu jätkab Keskkonnaamet karuputke võõrliikide tõrjetööde korraldamist kokku 2296 hektaril. Tõrjealuse pindala jätkuv suurenemine tuleneb sellest, et elanikkonna teadlikkuse tõusu tõttu leitakse ja antakse aina rohkem teada uutest kasvukohtadest. Kuigi tõrjutav pindala on väga suur, on nende hulgas palju selliseid alasid, kus taimede tihedus on väike väike ja koloonia näitab hääbumise märke.

Praeguseks hetkeks on hävitatud ca 150 ha karuputkekolooniaid ja see pindala kasvab iga aastaga. Kui seemnepank mullas on suur, tuleb teha tõrjet korduvalt ja koloonia hävimiseni võib kuluda 10 aastat.

Karuputketõrjet korraldab Eestis Keskkonnaamet, rahastab SA KIK.

Sosnovski karuputk on kantud ka Euroopa Liidu tähtsusega võõrliikide nimekirja, mis tähendab, et selle kasvatamine ja igasugune tegevus või ka tegevusetus, mille tulemusena taim võiks levida, on keelatud ja karistatav.

Allikas: Keskkonnaameti 16.01.2017 pressiteade

Sisselogimine
Kasutaja
Parool
 - Registreeru
Reklaam
ansambel
Lingid

VÄETISEREGISTER
LINNUPELETUSPALL
TAIMEKAITSE-VAHENDID 2016
PUUVILJATAIMEDE KAHJUSTAJAD
VIINAMARJAD
TOALILLED
KOMPOST
OHUSTAVATE VÕÕRLIIKIDE NIMEKIRI
KÖÖGIVILJAD
TOMAT KASVUHOONES
EESTI KARTULISORDID
TAIMEHAIGUSED
EESTI TAIMED
EESTI SORDIVARAMU
TAIMEVAHETUS
SOOVITUSSORTIMENT
TURUSTAMISE STANDARDID
      Kui Sa oma aiamuredele mujalt lahendust ei leidnud, küsi foorumist
© Aiandus.ee Kõik õigused kaitstud. Selle portaali ühtki osa ei tohi jäljendada ega kasutada muudes väljaannetes ilma Aiandusinfo Oü haldaja kirjaliku loata.