Aiandus.ee
Avaleht | Teated | Ilm | Kontakt
Menetlusse võeti kilekottide kasutamist piirav eelnõu (2017-01-13 08:53:42)


Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse kuus eelnõu.

Valitsuse 9. jaanuaril algatatud pakendiseaduse muutmise seaduse eelnõu (358 SE).

Eelnõuga võetakse Eesti õigusesse üle nn kilekottide kasutamist piirav direktiiv, millega (soovitakse 2019. aasta lõpuks vähendada õhukeste kilekottide kasutamist 90 kilekotini inimese kohta aastas. 2025. aasta lõpuks soovitakse sama number tuua 40-ni. Direktiivi ülevõtmise tähtaeg oli 27. november 2016.

Seaduse jõustumisel tuleb poodides ostjatele pakkuda kilekottide kõrval ka teisi pakendamise võimalusi, mida juba ka tehakse. Näiteks pakutakse paber-, riide- ja võrkkotte, ka korduvkasutatavaid plastikkotte.

Alates 2019. aastast keelatakse poodides suuremate kilekottide tasuta jagamine, näiteks puudutab see müügikampaaniate ajal ostude jaoks massiliselt jagatavaid kilekotte. Kehtima jääb erand, mille järgi tohib kasutada väiksemaid õhukesi kilekotte lahtise toidukauba esmaseks pakendamiseks, näiteks liha või köögiviljade ostmisel või hügieeni otstarbel kilepakendis piima ostmisel. Juhtivkomisjoniks määrati keskkonnakomisjon.

Valitsuse 9. jaanuaril algatatud väärtpaberituru seaduse ja Finantsinspektsiooni seaduse muutmise seaduse eelnõu (359 SE).

Eelnõuga rakendatakse Eestis ELi turukuritarvituse määrus, mis kehtestab reeglid väärtpaberituru, seal hulgas börsi kuritarvitamise vältimiseks, et takistada ebaseaduslikku tegevust väärtpaberitega kauplemisel. Turukuritarvitused ilmnevad peamiselt siseinfo kasutamise reeglite rikkumise või turuga manipuleerimisena. See kahjustab turu läbipaistvust ja usaldusväärsust ning investorite huve.

Eelnõu täiendab finantsinspektsiooni pädevust. Näiteks, kui kehtiva seaduse järgi saab finantsinspektsioon teha ettekirjutuse, et nõuda teabe avalikustamise kohustuse täitmist, siis eelnõu kohaselt võib finantsinspektsioon ise infot avalikustada, kui seda ei ole nõuetekohaselt tehtud või parandada valeinfot, mis võiks mõjutada väärtpaberite hinnaliikumist turul. Samuti võib ta hoiatada avalikkust toime pandud rikkumise eest, et investorid ei lähtuks tehingute tegemisel vääratest eeldustest. Nii on finantsinspektsioonil võimalik rikkumistele reageerida kiiremini ja paindlikumalt.

Samuti on lisatud finantsinspektsiooni kohustus koostada ja avalikustada rikkumiste kohta saadud teavituste töötlemise kord. Kehtivas seaduses sellist kohustust ei ole ja teavitaja ei tea näiteks, kas ja kuidas on finantsinspektsioonil kavas temaga lisainfo saamiseks ühendust võtta.

Eelnõu tõstab turukuritarvituste sunniraha määra. Maksimummäär füüsilise isiku rikkumise korral tõuseb vastavalt 2 miljonilt eurolt 5 miljoni euroni ning juriidilise isiku puhul 10 miljonilt eurolt 12 miljonile eurole. Esimese rikkumise korral saab füüsilisele isikule määrata sunniraha kuni 5000 eurot ja järgmistel kordadel kuni 50 000 eurot, kehtivas seaduses on see vastavalt 1200 ja 3200 eurot. Juriidilisele isikule kasvab sunniraha esimese rikkumise korral 3200 eurolt kuni 32 000 euroni ja järgmistel kordadel 32 000 eurolt kuni 100 000 euroni. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Valitsuse 9. jaanuaril algatatud sotsiaalhoolekande seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (360 SE).

Eelnõuga tunnistatakse kehtetuks alaealise mõjutusvahendite seadus. Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenus tehakse kättesaadavaks suure ja mitmekülgse abivajadusega lastele. Eelnõuga saavad kohalikud omavalitsused õiguse taotleda kohtult lapse suunamist kinnisesse lasteasutusse, kui teda ei ole võimalik ühelgi muul moel aidata ning tema käitumine on ohtlik. Kui õigusrikkumise taga on lapse enda abivajadus, saab ta edaspidi abi lastekaitsesüsteemist. Eelnõu kaotab alaealiste komisjonid.

Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust saavad lapsele pakkuda psühholoog, füsioterapeut, logopeed, arst, õde, tegevusterapeut, loovterapeut ja eripedagoog. Tavaliselt tegelevad lapsega korraga vähemalt kolm nimetatud spetsialisti.

Seni on alaealiste komisjonid suunanud lapsi kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli, kuid selle otsuse aluseks on olnud õigusrikkumine, mitte sisuline vajadus last aidata. Eelnõu näeb ette, et lapse vabadusi võib piirata vaid minimaalsel vajalikul määral ning kogu tegevus peab olema suunatud sellele, et laps suudaks ennast või teisi kahjustavast käitumisest edaspidi hoiduda.

Alaealiste komisjonid on menetlenud õigusrikkumisi ning pakkunud ka lapsele abi. Kuid komisjonide formaadi tõttu pole see parim lahendus, kuna abi ja tugi lapsele pole pikaajaline ning pidev. Lastekaitsesüsteemis on lapsega võimalik tegeleda oluliselt lapsesõbralikumalt. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.

Valitsuse 9. jaanuaril algatatud vedelkütuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (361 SE).

Eelnõuga võetakse üle ELi kohustus, mille kohaselt peab aastaks 2020 liikmesriikides tarbitud transportkütustest moodustama taastuvast allikast toodetud kütus ehk biokütus 10 protsenti kütuste koguenergiast . 2015. aasta seisuga kasutati Eestis transpordis 0,2 protsenti taastuvatest energiaallikatest toodetud kütuseid, põhiliselt roheelektrit.

Eelnõu sätestab, et aktsiisilaost väljuv kütus peab sisaldama biokütust alates 2017. aasta 1. maist vähemalt 3,3 protsenti igas tarbimisse lubatud kütuse liitris, alates 2018. aasta 1. aprillist vähemalt 6,4 protsenti igas tarbimisse lubatud kütuse liitris, alates 2019. aastast vähemalt 8 protsenti, kuid igas tarbimisse lubatud kütuse liitris vähemalt 6,4 protsenti ning alates 2020. aastast vähemalt 10 protsenti, kuid igas tarbimisse lubatud kütuse liitris vähemalt 6,4 protsenti.

Biokütust toodetakse taastuvatest allikatest nagu jäätmetest, loomsetest taimsetest rasvadest, toiduks kõlbmatuks teraviljast, rapsiseemnetes, vetikatest jne. Meie lähiriikidest toodetase seda näiteks Soomes ja Leedus.

Kuivõrd Lätis ei pea 2017 ja 2018 aasta talvel diislikütusele biokütust lisama, ei ole eelnõu kohaselt diislikütusele biokütuse lisamine kohustuslik perioodil 1. november 2017. a – 31. märts 2018.

Enamus Eestis kasutusel olevatest sõidukitest on võimelised biokütuse lisandiga kütuseid probleemideta kasutama. Sõidukid, mille tootjad ei luba kasutada biokütuse lisandiga bensiini, saavad kasutada bensiini 98. Sõidukitest, milles ei soovitata biokütuse lisandiga kütuseid kasutada, annab ministeerium ülevaate maanteeameti veebilehel.

Muudatuste jõustumisel võib eeldada bensiini hinnatõusu ligi 0,5 eurosenti liitri kohta ja diislikütuse puhul ca 1-1,5 eurosenti liitri kohta. 2018. aastal võib hinnatõus olla 1-2,9 eurosenti liitri kohta, 2019. aastal 1,2-3,6 eurosenti liitri kohta ja 2020.a 1,5-4,5 eurosenti liitri kohta võrreldes 2016. aasta novembrikuu hindadega. Hinnaprognoos baseerub etanooli ja kvaliteetse biodiislikütuse 2016. aasta novembrikuu hindadel. Arvestades, et veel paar aastat tagasi oli võimalik hinnatõus ligi kaks korda kõrgem, ei pruugi biolisandit lisamise kohustus vedelkütuste hinda lähitulevikus üldsegi muuta, märgitakse seletuskirjas. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.

Valitsuse 9. jaanuaril esitatud Riigikogu otsuse “Kliimapoliitika põhialused aastani 2050” heakskiitmine eelnõu (362 OE).

Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 paneb paika Eesti kliimapoliitika pikaajalised sihid ja suuna selle poole liikumisel. Fookuses on kasvuhoonegaaside heite vähendamine ja kliimamuutuste leevendamine energeetika, transpordi, tööstuse, põllumajanduse ja metsanduse valdkondades.

Eesti pikaajaline eesmärk on minna üle vähese süsinikuheitega majandusele, mis tähendab järk-järgult eesmärgipärast majanduse- ja energiasüsteemi ümberkujundamist ressursitõhusamaks, tootlikumaks ja keskkonnahoidlikumaks.

Aastaks 2050 on sihiks Eestis kasvuhoonegaaside heidet vähendada ligi 80 protsenti võrreldes 1990. aasta tasemega. Mõjude hindamine näitas, et see eesmärk on täidetav ja toob endaga kaasa tõenäoliselt positiivse mõju majandusele ja energiajulgeolekule. Juhtivkomisjoniks määrati keskkonnakomisjon.

Kultuurikomisjoni 10. jaanuaril esitatud Riigikogu otsuse “Rahvusooperi nõukogu liikmete nimetamine” eelnõu (363 OE).

Eelnõu kohaselt saavad Mart Helme ja Laine Randjärve asemel nõukogu liikmeteks Martin Repinski ja Urve Tiidus. Juhtivkomisjoniks määrati kultuurikomisjon.

Allikas: Riigikogu pressiteade

Sisselogimine
Kasutaja
Parool
 - Registreeru
Reklaam
ansambel
Lingid

VÄETISEREGISTER
LINNUPELETUSPALL
TAIMEKAITSE-VAHENDID 2016
PUUVILJATAIMEDE KAHJUSTAJAD
VIINAMARJAD
TOALILLED
KOMPOST
OHUSTAVATE VÕÕRLIIKIDE NIMEKIRI
KÖÖGIVILJAD
TOMAT KASVUHOONES
EESTI KARTULISORDID
TAIMEHAIGUSED
EESTI TAIMED
EESTI SORDIVARAMU
TAIMEVAHETUS
SOOVITUSSORTIMENT
TURUSTAMISE STANDARDID
      Kui Sa oma aiamuredele mujalt lahendust ei leidnud, küsi foorumist
© Aiandus.ee Kõik õigused kaitstud. Selle portaali ühtki osa ei tohi jäljendada ega kasutada muudes väljaannetes ilma Aiandusinfo Oü haldaja kirjaliku loata.