Aiandus.ee
Avaleht | Teated | Ilm | Kontakt
Keskkonnaministeerium: olmejäätmete sortimise edukusel on suur roll kohalikel omavalitsustel (2016-12-14 16:13:00)


Riigikontroll avaldas täna auditi aruande „Riigi ja kohalike omavalitsuste tegevus olmejäätmete kogumisel ja taaskasutusse suunamisel“

Keskkonnaministeeriumi kommentaar:

Jagame Riigikontrolli muret, et vähese sortimise tõttu ei saavuta riik Euroopa Liidu eesmärki võtta aastaks 2020 materjalina kasutusele 50% olmejäätmetest. Auditi järgi ei sordi enam kui pool inimestest pakendijäätmeid segaolmejäätmetest välja ning et omavalitsused ei näe piisavalt vaeva, et jäätmed ka saaksid sorditud. Kuid just kohalik omavalitsus peab olema see, kes selgitab oma elanikele millised ja kus on võimalused liigiti kogutud jäätmete ära andmiseks ning kuidas seda teha tuleb.

Olmejäätmete sortimise edukus toetub kolmele sambale: majanduslik motivatsioon, teadlikkus ning õigusaktide nõuded. Kõik need kolm on ühtviisi olulised ning võrdse kaaluga. Riigikontroll toob oma auditis välja, et inimeste teadlikkuse suurenemise nimel tuleb rohkem tööd teha. Nõustume, et teadlikkust tuleb tõsta kogu elanikkonnal, eriti tuleb tähelepanu pöörata venekeelsele elanikkonnale ning noortele. Oleme selleks korraldanud mitmeid erinevate fookustega kampaaniaid, näiteks selle kohta, et ei ahjus ega lõkkes ei tohi jäätmeid põletada, mida Riigikontroll on oma auditis ka hea näitena välja toonud. Haridusasutustes on läbi viidud mitmeid projekte, kus tutvustatakse jäätmete sortimise ja liigiti kogumise vajalikkust, tuntumad on Prügihunt ja Teeme Ära SA korraldatud loengud ja arutelud. Ka 2017. aasta alguses tuleb kampaania jäätmete sortimise selgitamiseks. Samas oleme seisukohal, et kuivõrd ka kohalik omavalitsus peab oma elanike teadlikkust tõstma, siis tuleb ka neil teavitustööd rohkem teha.

Riigikontroll toob oma auditis välja, et riigi jäätmekavas 2014-2020 kirjas olev plaan kaotada omavalitsuste korraldatav jäätmevedu ning võimaldada jäätmevedajatel konkureerida vabaturu tingimustes on vastuolus omavalitsustele pandud ootusega edendada senisest otsustavamalt jäätmete liigiti kogumist, omada head ülevaadet jäätmete tekitajatest ja tekkinud kogustest ning aidata suunata jäätmeid materjalina ringlusse. Lisaks on see vastuolus ka 2015. aasta jaanuari Riigikohtu otsusega, milles Riigikohus tõi välja olmejäätmete käitluse korralduse, kui KOVi ühe tuumikülesande. Korraldatud jäätmeveo säilitamist soovitab otseselt ka koostamisel olev OECD Eesti Keskkonnaülevaade. Nõustume siinkohal Riigikontrolliga, et korraldatud olmejäätmevedu on kõige sobivam viis olmejäätmete kogumiseks Eestis, kuid vedu tuleb teha paremaks. Näiteks ei ole täna kõik jäätmevaldajad süsteemiga liitunud, mis on üks peamisi põhjusi, miks prügi satub metsa alla.

Samuti nõustume Riigikontrolliga küsimuses, mis puudutab omavalitsuste koostöö tegemise soodustamist olmejäätmete liigiti kogumise suurendamisel. Oleme omavalitsusi koostööle suunanud juba praegu ning koostöö on ja on olnud SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) üheks keskkonnaprogrammist toetuse saamise tingimuseks. Oleme seda tingimust säilitanud sõltumata omavalitsuste tugevale vastuseisule.

Täna teevad Eestis jäätmealast koostööd näiteks MTÜ Valgamaa Omavalitsuste Liit (13 liiget), MTÜ Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskus MTÜ(32 liiget), Ida-Eesti Jäätmehoolduskeskus MTÜ (12 liiget), AS Väätsa Prügila, MTÜ Raplamaa Jäätmekäitluskeskus (3 liiget).

Ühtekuuluvusfondist on KIKi kaudu toetust saanud näiteks MTÜ Keskkonnateenused (Tallinna linn ja Loksa vald), MTÜ Lääne-Viru Jäätmekeskus (13 Lääne-Viru omavalitsust, sama MTÜ on saanud toetust ka keskkonnaprogrammist), AS Väätsa Prügila (10 omavalitsust), MTÜ Tartumaa Jäätmearendus (Tartu linn, Tartu vald, Ülenurme vald).

Riigikontroll viitab oma auditis ka jäätmealaste andmete kehvale ning ebaühtlasele kvaliteedile. Nimelt peavad jäätmekäitlusettevõtted riiklikku registrisse esitama jäätmearuanded (jäätmearuanne on ettevõtte jäätmealase tegevuse aruanne). Oleme nõus, et andmete kvaliteet ei ole hea, ent samas tuleb nentida, et andmekvaliteet algab andmete andjast ehk jäätmekäitlusettevõtjatest. Jäätmekäitlusettevõtjaid peaksid kohalikud omavalitsused ka rohkem kontrollima, et kindlustada, et omavalitsuse territooriumilt kokku kogutud jäätmed jõuavad sinna, kuhu peavad, s.t nõuetekohasele käitlusele.

Eestis on jäätmete liigiti kogumine kohustuslik - tähtis on seda teha nii kodus, tööl kui ka haridusasutustes. Jäätmehoolduse korraldamine on kohalike omavalitsuste ülesanne, hõlmates olmejäätmete, ohtlike jäätmete, ehitus- ja lammutusjäätmete, tervishoiu- ja veterinaarteenuse jäätmete ning muude oluliste jäätmete käitlemist. Kohalikud elanikud peavad omakorda juhinduma omavalitsuse kehtestatud jäätmehoolduseeskirjast, kus on kirjas, millised jäätmed tuleb liigiti koguda tekkekoha kinnistul (linnades näiteks vanapaber, bio-jäätmed) ja millised jäätmeid kogutakse mujal, kas eraldi konteineritega avalikus ruumis (pakendid, riided, kohati ka vanapaber jms) või siis ka jäätmejaamades.


Riigikontrolli auditi leiab siit.

Allikas: Keskkonnaministeeriumi 14.12.2016 pressiteade

 

Sisselogimine
Kasutaja
Parool
 - Registreeru
Reklaam
ansambel
Lingid

VÄETISEREGISTER
LINNUPELETUSPALL
TAIMEKAITSE-VAHENDID 2016
PUUVILJATAIMEDE KAHJUSTAJAD
VIINAMARJAD
TOALILLED
KOMPOST
OHUSTAVATE VÕÕRLIIKIDE NIMEKIRI
KÖÖGIVILJAD
TOMAT KASVUHOONES
EESTI KARTULISORDID
TAIMEHAIGUSED
EESTI TAIMED
EESTI SORDIVARAMU
TAIMEVAHETUS
SOOVITUSSORTIMENT
TURUSTAMISE STANDARDID
      Kui Sa oma aiamuredele mujalt lahendust ei leidnud, küsi foorumist
© Aiandus.ee Kõik õigused kaitstud. Selle portaali ühtki osa ei tohi jäljendada ega kasutada muudes väljaannetes ilma Aiandusinfo Oü haldaja kirjaliku loata.