Aiandus.ee
Avaleht | Teated | Ilm | Kontakt
Valitsuse otsus tõsta maagaasi aktsiisi aitab suurendada investeeringuid kodumaistesse taastuvatesse (2016-12-01 04:06:36)

Valitsuse otsus tõsta maagaasi aktsiisi aitab suurendada investeeringuid kodumaistesse taastuvatesse energiaallikatesse.

Muutunud julgeolekusituatsioon on teravalt tõstnud päevakorda energiajulgeoleku küsimuse, mille tagamisel on oluline vähendada sõltuvust Venemaalt imporditavast maagaasist ning seetõttu on Eesti riik otsustanud luua muid maagaasi tarneallikaid, nt koostöös Soomega rajada Balticconnectori. Samas on maagaasi kasutus järjest vähenenud ning aktsiisi tõstmine vähendab tarbimist veelgi. Ehkki imporditava maagaasi osakaal primaarenergia tarbimises on vaid kümnendik, siis kolmandik riigi soojusenergiast toodetakse maagaasist. Euroopa Komisjoni poolt koordineeritavate stressitaluvustestide läbiviimise tulemused on tuvastanud ohu maagaasi varustuskindlusele Eestis. Märkimata ei saa jätta ka ohte tulenevalt maagaasi monopoolsest hinnakujundusest. Eeltoodust tulenevalt soodustab uue valitsuse otsus tõsta maagaasi aktsiisi pigem Eesti energiajulgeolekut ning aitab tagada energia varustuskindlust.

Eesti Erametsaliidu juhatuse esimehe Ants Eriku sõnul on Eesti Erametsaliit koos Eesti Taastuvenergia Kojaga juhtinud juba 2015. aasta oktoobris tähelepanu vajadusele töötada välja konkreetne meetmete pakett, millega kiirendataks investeeringuid kodumaistesse taastuvatesse energiaallikatesse, mis viiksid imporditavate fossiilkütuste optimeerimiseni. "Oleme seisukohal, et kodumaise puitkütuse ulatuslikumat kasutuselevõtmist tuleb igati soodustada. Imporditavate fossiilkütuste maksustamise kaudu annab riik selge signaali, et kodumaist, keskkonnasõbralikku ressursikasutust energiapuidu näol soovitakse rohkem turule. Seetõttu on oluline selle poliitika jätkamine. Energiapuidu kasutamisest võidavad just meie Eesti oma inimesed. Puitkütuse varumise ahelas osaleb vähemalt kümneid kordi rohkem inimesi kui teiste taastuvenergia lahenduste puhul. Iga tihumeeter puitu aitab majandust liikuma panna ja toob riigile jõukust läbi töökohtade, maksude ja omanikutulu. Eesmärk ei ole puitkütuste arvelt teiste kütuste tarbijatele põhjustada oluliselt suuremaid kulusid energiale, vaid pigem tarbijale, keskkonnale ja majandusele tervikuna soodsaimate energialahenduste rakendamine. "

On 5 selget põhjust, miks riik selle poliitikaga peaks jätkama:

1. Puit on kõige kättesaadavam ja levinum kohalik taastuvenergia ressurss Eestis. Me ei räägi väärtuslikust puidust, vaid majanduslikult vähem väärtuslikust küttepuidust, raiejäätmetest ja võsast, millest vabanemine aitab Eesti puidu tagavara hoida. Kütteks sobilikku puitu tekib kõikjal, kus metsa majandatakse ja raiet tehakse. Seda leidub nii puhastamata kraavipervedel kui ka võssa kasvanud põldudel. Lisaks sobivad kütmiseks ka puidutöötlemisel tekkinud jäätmed. Mis meil võiks olla selle vastu, kui Eesti metsad, kraaviperved ning söötis ja metsastuvad põllumaad saavad puhtaks?

2. Puidu kasutamine energiatootmises toetab piirkondlikku majandusarengut. Läbi uute töökohtade ning paremate majanduslike võimaluste loomise aitab see kaasa tasakaalustatud regionaalpoliitika arengule ning suurendab tööhõivet maapiirkondades. Soodustades puidu kasutamist energeetikas loob vastavalt uuringule "Erametsade majandamise 2013. ja 2014. aasta kattetulu arvutamise analüüs" 1 miljoni tihumeetri väheväärtusliku puidu kasutamine energeetikas hinnanguliselt 3000 töökohta. Lisaks loob iga raiutud puidu tihumeeter 70 eurot maksutulu. Kui täna on see tarbimata puitkütusest saamata jääv tulu, siis suurendades investeeringuid kodumaistesse puhastesse energiatootmisviisidesse, läheks kütuste eest makstud raha ettevõtjatele ja maaomanikele.

3. Hakkepuidu kasutamine on jätkusuutlik ja keskkonnasõbralik. Puidu ja puidutööstuse jäätmete põlemisel ei arvestata CO2 emissiooniga, sest biokütuste põlemisel eralduv CO2 seotakse fotosünteesis uuesti taimedesse, mistõttu kasvuhooneefekt ei suurene. Samas Euroopa kliimapoliitika kontekstis võetakse metsasektori süsinikusidumise arvestamisel arvesse puidu põletamisel eralduv CO2 ning seetõttu on oluline puiduenergiat efektiivselt kasutada. Hakkepuidu põlemisel tekkinud tuha kogus on väike ning seda on võimalik taaskasutada näiteks väetisena.

4. Hakkepuidu hind on konkurentsivõimeline ja stabiilne. Seetõttu on soodne ka energia hind lõpptarbijale. Küttepiirkondades, kus soojusenergia tootmiseks kasutatakse hakkpuitu, on lõpptarbijale soojuse hind ligikaudu 25% soodsam kui mõnes teises Eesti piirkonnas, kus kasutatakse fossiilseid kütuseid. Lõpptarbija soojahinna kõige kaalukam komponent ongi just kütus. Hakkepuidu hinnad on stabiilsema ja soodsama maksumusega kui fossiilkütused. Kusjuures hakkepuitu kasutades toetatakse kohalikku ettevõtjat ja Eesti majandust, mitte ei rahastata teiste riikide majandust. Maagaasi asendamisel kohaliku hakkpuiduga oleks võimalik kokku hoida 250 miljonit eurot aastas. Kui me ise haket ei kasuta, siis liigub see paratamatult välja lähiriikidesse energeetilisse kasutusse ehk osa võimalikku lisandväärtust koos sellega

5. Kohalikku hakkepuitu kasutades saavutame sõltumatuse välistest energiakandjatest, mis on maailma muutunud julgeolekuolukorras järjest olulisem. Energiajulgeoleku suurendamine on riikliku tähtsusega ülesanne. Varustuskindluse tagamine on vajalik, et ka külmal ajal toad soojad oleksid. Hakkepuitu kasutavate jaamade poolt varustatavate linnade kaugküttepiirkondade kliendid võivad juba rahulikult hingata, kuna nende toasoe on tagatud kohaliku kütuse kasutamisega.

Allikas: Eesti Erametsaliidu pressiteade


Sisselogimine
Kasutaja
Parool
 - Registreeru
Reklaam
ansambel
Lingid

VÄETISEREGISTER
LINNUPELETUSPALL
TAIMEKAITSE-VAHENDID 2016
PUUVILJATAIMEDE KAHJUSTAJAD
VIINAMARJAD
TOALILLED
KOMPOST
OHUSTAVATE VÕÕRLIIKIDE NIMEKIRI
KÖÖGIVILJAD
TOMAT KASVUHOONES
EESTI KARTULISORDID
TAIMEHAIGUSED
EESTI TAIMED
EESTI SORDIVARAMU
TAIMEVAHETUS
SOOVITUSSORTIMENT
TURUSTAMISE STANDARDID
      Kui Sa oma aiamuredele mujalt lahendust ei leidnud, küsi foorumist
© Aiandus.ee Kõik õigused kaitstud. Selle portaali ühtki osa ei tohi jäljendada ega kasutada muudes väljaannetes ilma Aiandusinfo Oü haldaja kirjaliku loata.